4-13-7776/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mail 2014. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-13-7776 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi J.P väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik J.P Vaidlustatud lahend

Lõuna Prefektuuri 06.11.2013. a otsus väärteoasjas nr 2602,13,005972 Menetlusalune isik J.P elukoht: XXXX; isikukood xxx; töökoht: AS XXXX. Kaitsja - Kohtuväline menetleja PPA Lõuna Prefektuur,

esindaja Lõuna Prefektuuri vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

Jätta Lõuna Prefektuuri 06.11.2013. a otsus väärteoasjas nr 2602,13,005972 muutmata ja J.P poolt esitatud kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Menetluse käik

06.11.2013. a koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Mauno Kõivisto kiirmenetluse otsuse (tl 17-18) selle kohta, et 06.11.2013. a kell 08:45 Tartu maakonnas Laeva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 166 km-l juhtis

J.P mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 124+-4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker PSR 2x

DP019596. Antud teoga rikkus J.P liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1.

Rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. J.P karistati rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

19.11.2013. a saabus Tartu Maakohtusse J.P kaebus (tl 1), milles ta taotleb kiirmenetluse otsuse nr 10220132193875 tühistamist.

Kaebuse kohaselt on tõendid, s.o liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, saadud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi VV 16.06.2011. a määrus nr 78) § 8 p 2, 4 toodud nõuete rikkumisega. Mootorsõiduki 952AUP, mida ta juhtis, kiirusemõõtmine oli teostatud teelõigul, kus sõidutee teeääred mõlemalt poolt on varustatud metalliliste piiretega, mis võisid olla segavateks mõjuriteks, võisid olla radari mõõtesignaali jaoks peegliks. Samuti teostas ta mõõtmise ajal möödasõitu kahest suurest veoautost, mis võisid olla ka peegliks. Samas piirkonnas oli sõidutee äärest 10 m läheduses 20 KV elektriõhuliin ja alajaam, mis võisid tekitada elektrilisi häireid mõõtmisele.

Kaebuses soovib menetlusalune isik, et uuritaks menetluse käigus ebaselgeks jäänud asjaolusid; kas oli täidetud VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 9, kuna protokollis puudus mõõdetava objekti kaugus kiirusemõõturist; kas oli täidetud VV 16.06.2011. a määruse nr 78

§ 3, et mõõtev ametnik on läbinud väljaõppe; samuti seda, kas kiirusemõõteseade omab tüübikinnitust vastavalt mõõteseaduse §-le 7.

Kohtuistungil jäi J.P esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik leidis, et kaebuses kirjeldatud põhjused – häirivad takistused mõõteobjekti ja mõõturi vahel võisid põhjustada mõõteseadme signaali peegeldamist ning kõrgepingeliin võis mõjutada mõõtmist. Samuti leidis ta, et mõõtmise juures ei olnud tunnistajat ning arvestades protokollis märgitud kiirust, s.o 120, ei oleks patrullauto kõrvalteelt jõudnud 1 km jooksul temale järele jõuda.

Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Vallu Tõnuvere vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et mõõtevahend ja mõõtjapädevus vastavad mõõteseaduses toodud nõuetele. J.P ei eitanud ütlusi andes kiiruseületamist, vaid ei osanud öelda, kui palju ületas. LS § 50 lg 3 ja § 51 tuleneb, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse vastavalt olukorrale, kuid ei tohi ületada lubatud sõidukiirust ning möödasõit tuleb katkestada, kui tekib takistus. Mõõtevahend on spetsiaalne vahend kiiruse mõõtmiseks. Kui seadmel tekib takistus, siis saab seade aru, et mõõtmine ei ole korrektne – doppleri-efekt. Seade suudab fikseerida kiiruse 9999 m kauguselt. J.P poolt toimepandud kiiruseületamine on tõendatud nii dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistaja ja J.P ütlustega.

II Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistaja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et J.P poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

J.P kohta on kohtuväline menetleja koostanud 06.11.2013. a kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt on tema poolt toime pandud tegu kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

Tunnistaja T.S. on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et eelmise aasta lõpul teostas ta liiklusjärelevalvet Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel enne Laevat, kui fikseeris möödasõitu sooritava maasturi kiiruseks tagantjärele (eemalduv sõiduk) 124 km/h, mille järel sõitis kiirust ületavale sõidukile järele, andis peatumismärguande ning sõiduki kontrollimisel juhtis seda J.P.

Menetlusalune isik J.P on tunnistanud, et 06.11.2013. a sõitis ta ametiautoga Ford Tartust Tallinnasse. Teostades möödasõitu kahest veoautost, nägi ta, et vastassuunas sõidab auto. Kuna kahe suure auto vahel ei olnud vahet, kuhu ta oleks mahtunud, siis vajutas ta gaasi, et lõpetada möödasõit ohutult. Kiirust ta ei vaadanud. Mõne aja pärast nägi, et tema taga sõidab punase-sinise vilkuriga patrullauto, mille järel peatus.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 19) kohaselt on 06.11.2013. a kell 08:45 Laeva vallas Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 166. km-l teostatud liiklusjärelevalvet. Protokollis on fikseeritud, et J.P juhtis mootorsõidukit Ford

Maverick registreerimisnumbriga XXX, ta liikus vastassuunalisel sõidurajal ja sooritas möödasõitu.

Seega ei ole vaidlust selles, et J.P juhtis Laeva vallas Tartu maakonnas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt 166. km-l 06.11.2013. a kell 08:45 mootorsõidukit Ford Maverick reg. nr-ga XXX ja oli kiiruse mõõtmise ajal möödasõidul, asudes vastassuunavööndis.

J.P tunnistas, et ta ületas möödasõidul kiirust, kuid ei osanud öelda kui palju. Ta ei ole vaielnud otseselt vastu temale näidatud kiirusenäidule, kuid on leidnud, et kiiruse mõõtmine ei ole vastanud õigusaktide nõuetele.

Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas 06.11.2013. a liiklusjärelevalve korras toimunud kiiruse mõõtmine on toimunud vastavalt sellisele tegevusele esitatud nõuetele.

VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 3 lg 1 kohaselt peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. 24.04.2014. a teatise kohaselt on liikluspolitseinik T.S. läbinud 16.12.2010. a „Pädeva mõõtja koolituse“ 8 akadeemilise tunni ulatuses. Seega oli T.S. mõõtes 06.11.2013. a liiklusjärelevalve käigus kiirust, pädev seda tegema.

VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 6 kohaselt tuleb mõõtmise ettevalmistamisel kontrollida, et kiirusmõõturi taatlus on kehtiv ja taatluskleebised ei ole vigastatud.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kasutatud on liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X DP 019596 (antennid KC064044 ja KR020063), mille kohta on väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-13/00141. Metrosert poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuselt nr TTRSS-13/00141 on näha, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X DP 019596 omab taatlustunnistust ning see on taadeldud 23.08.2013. a.

Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 12.12.2006. a määruse nr 104 (edaspidi MKM

12.12.2006. a määrus nr 104) „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad1

“ Lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturitel, mille veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel kuni

100 km/h ± 1 km/h ja kiirustel üle 100 km/h ± 1 % mõõtevahendi näidust, taatluskehtivusajaks 1 aasta.

Tulenevalt MKM 12.12.2006. a määruse nr 104 Lisas 2 p-st 8.2 ja taatlustunnistusest, kasutas mõõtja sündmuse toimumise ajal 06.11.2013. a kehtiva taatlusega mõõtevahendit.

MKM 12.12.2006. a määruse nr 104 Lisa 1 p 8. 2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturitel, mille veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel kuni

100 km/h ± 1 km/h ja kiirustel üle 100 km/h ± 1 % mõõtevahendi näidust, kohustuslik siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine (ST2).

MõõteS § 2 lg 1 p 33 kohaselt on tüübikinnitus pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades teatud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi.

22.08.2007. a on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt välja antud mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus radarkiirusmõõturi Stalker DSR 2X kohta, mille kohaselt on läbi viidud legaalmetroloogiline ekspertiis ning tunnistatud see vastavaks Eesti Vabariigi õigusaktidele ning OIML R91 nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.2016. a. Liikuvate sõidukite kiiruse mõõtmisel on mõõtepiirideks 35 km/h kuni 250 km/h.

Seega omas kiirusemõõteseade kiiruse mõõtmise ajal, s.o 06.11.2013. a, kehtivat tüübikinnitust.

T.S. on kohtuistungil selgitanud, et auto oli pargitud paralleelselt Tartu-Tallinn-Võru-

Luhamaa mnt-ga, asetses kõrvalteel ning kiirus fikseeriti tagantjärele. Mõõtmise kohas mõõtmist takistavaid objekte ei olnud. Ta kontrollis seda. Metallist barjäärid, mis ka pildil näha on, ei takista kiiruse mõõtmist. Auto on neist kõrgemal, seade asus armatuuril. Kiirust mõõtes tekitab mõõtevahend heli, doppleri heli, mille järgi saab vahet teha, kas on tegemist häirega. Kui seade võtab heli kusagilt mujalt, siis heli muutub katkendlikuks. Kui mõõtmine on korrektne, siis on ühtlane pidev heli. Mõõtmisel kasutas ta fast-režiimi, mis mõõdab kiirema sõiduki kiirust. Mõõtemetoodika ei näe ette, et ta peab sõiduki kaugust näitama. Mõõdetava objekti kaugus võis olla alla kilomeetri. Kiiruse mõõtmise takistuseks võib olla plankaed, või nt elektriliinid, elektrijaam, kuid kui need segavad, siis tuleb ekraanile kirje RFI, ehk aparaat nullib ära mõõtmise ja valet tulemust ei kuvata.

VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 6 lg 2 kohaselt seatakse kiirusmõõtur töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile ning lg 4 p 1, 2 kohaselt kontrollitakse kiirusmõõturi töökorras olekut vastavalt tootja kasutusjuhendile ning kontrollitakse ekraani, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama. VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 8 sätestab, et sõidukiirust ei ole lubatud mõõta tunnelis, peeglil, tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et seadet on testitud samal päeval kell 07:10 ja on tuvastatud, et seade on töökorras. Protokollis on dokumenteeritud ka mõõtmise olud ning loetletud võimalikud takistavad häired, mille kontrollimisele tuleb tähelepanu pöörata igakordselt. Protokolli kohaselt ei esinenud vihmaega lumesadu, samuti udu. Mõõtmine ei ole toimunud tunnelis.

Stalker DSR 2X kasutusjuhise kohaselt ilmub ekraanile RFI ikoon, mis annab märku segavast signaalist ning selle põlemise ajal on seadme töö häiritud. Häiringuteks võib olla maastik, vihm, elektrilised häired ning sõiduki süütesüsteemi tekitatud häired. Elektriliste häirete puhul ilmub tabloole RFI ikoon ning nullitakse kõik näidud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on seadme helisignaal, s.o Doppleri helisignaal, olnud mõõtmise ajal ühtlane.

Nii T.S. ütlustest kui ka kiirusmõõteseadme kasutusjuhendist on näha, et takistuste ilmnemisel katkeb mõõteseadme Doppleri helisignaal, mis praegu on olnud ühtlane, ning ekraanile ilmub RFI ikoon ja mõõtetulemus nullitakse. Seega ei olnud kiiruse mõõtmise ajal segavaid faktoreid, mille tõttu võiks olla kiirusemõõtmisel saadud tulemus ebaõige.

Sealhulgas ei saanud olla segavateks faktoriteks metallist teepiirded ega elektriliinide olemasolu läheduses.

VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 10 ei sätestata kohustust mõõtetulemuse protokollimisel märkida sõiduki kaugust. VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 9 lg 1 sätestab, et mõõteobjekti kaugus kiirusmõõturist peab vastama kiirusmõõturi tüübikinnitustunnistuses või tootja kasutusjuhendis määratud piiridele.

J.P on kohtuistungil hinnanud sirge pikkuseks, millel teostas möödasõitu, ca 3,5 km. Tunnistaja on hinnanud sõiduki kauguseks kiirusemõõturist alla kilomeetri. Stalker DSR 2X kasutusjuhise kohaselt on maksimaalne mõõtmistsooni ulatus 9999 meetrit. Kohus on seisukohal, et mõõteobjekti kaugus kiirusmõõturist vastas tootja kasutusjuhendis määratud piiridele. Ka J.P enda ütluste kohaselt jäi tema sõiduk kiiruse mõõtmisel 3,5 km piiridesse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmisel on järgitud vastavat mõõtemetoodikat.

J.P on kohtuistungil välja toonud veel asjaolu, et T.S. mõõtis kiirust üksinda ning tunnistajaid ei olnud.

Kiirusemõõtmine toimus T.S. poolt ainuisikuliselt. Samas ei tulene ei liiklusseadusest ega VV 16.06.2011. a määrusest nr 78, et politseiametnik ei või ainuisikuliselt kiirust mõõta. Samuti on menetlusalune isik ise möönnud, et kiirust ta ületas, kuid seda, kui palju, ta öelda ei osanud. Kohus leiab, et kiirusemõõtmine ainuisikuliselt ei ole isiku vastutusele võtmist välistavaks asjaoluks ning käesolevas asjas ei ole vaidlust olnud kiiruseületamise faktis vaid mõõtemetoodika järgimises. Kohus ei tuvastanud kiiruse mõõtmisel rikkumisi.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga loeb kohus tõendatuks, et J.P on ületas maanteel, kus lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, seda kiirust mitte vähem kui 30 km/h. Seadme lugemil näidanud kiiruseks oli 124 km/h, laiendmääramatusega +-4 km/h. Selline tegevus vastab LS § 227 lg 2 tunnustele.

J.P on temale süüks arvatud teo toime pannud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

J.P on avaldanud, et tehes kahest veoautost möödasõitu ning nähes, et vastu tuleb auto, vajutas ta gaasi, et kiirendada ja seeläbi ohutult lõpetada möödasõit. Seega on ta leidnud, et kiiruse ületamine möödasõidu lõpetamiseks on selle saavutamiseks hädavajalik tingimus.

Eeltooduga on tõendatud, et J.P juhtides Laeva vallas Tartu maakonnas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt 166. km-l 06.11.2013. a kell 08:45 mootorsõidukit Ford Maverick reg. nr-ga XXX, ületas asulavälisel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Seega on J.P toime pannud KarS § 227 lg 2 kvalifitseeritud süüteo.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku J.P tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. Karistusregistri väljavõtte (tl 20) kohaselt J.P eelnevalt karistatud ei ole.

Kohtuväline menetleja on määranud LS § 227 lg 2 alusel J.P-le rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus vastab KarS § 56 lg 1 nõuetele.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest vahemikus 21-40 km/h. J.P on ületanud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalust isikut on võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusega. Tegemist on õiguskuuleka inimesega, keda ei ole karistusregistrisse kantud. See on esimene rikkumine.

Kohus on veendumusel, et selline karistus mõjutab edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja vastab õiguskorra kaitsmise huvidele.

Ingeri Tamm Kohtunik