2-13-17738/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-17738

TARTU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 05.mail 2014.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-17738 Tsiviilasi Jüri Reismann hagi Kristine Reismann ja Martin Reismann vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Jüri Reismann (isikukood:34004032743; aadress: XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver (advokaadibüroo Sirje Must; aadress: Õpetaja 9, Tartu; e-post: byroo@sirjemust.ee) Kostja 1 Kristine Reismann (isikukood:46512232769; aadress: XXXX) Kostja 1 lepinguline esindaja: Meelis Leis (KC Consult õigusbüroo OÜ, asukoht: Vanemuise 21 A, Tartu 51014, epost: menetlus@klconsult.ee) Kostja 2 Martin Reismann (isikukood: 37109142746, elukoht: XXXX) RESOLUTSIOON

Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas:

1. Pooled lõpetavad kaasomandi Tartu maakond, XXX vald, XXX küla asuva XXX talu elumaja (vallasasjana) suhtes.

2. Pooled on kokku leppinud, et Tartu maakond, XXX vald, XXX külas asuv XXX talu elumaja (vallasasjana) kuulub käesoleva kompromissilepingu allkirjastamise järel Lepingu punktis 5 kirjeldatud rahakannete kostjatele laekumise hetkest Jüri Reismann´i ainuomandisse.

3. Käesoleva kompromissilepingu allkirjastamise ja raha laekumise tingimuse saabumisega loetakse üleantuks Kristine Reismann´i ja Martin Reismann´i omand ja Jüri Reismann võtab vastu omandi Kristine Reismann'ile ja Martin Reismann'ile ühisomandina kuuluvale 1/2 suurusele osale Tartu maakond, XXX vald, XXX küla asuvast XXX talu elumajast (vallasasjana). Pooled kinnitavad, et XXX talu elumaja on tervikuna Jüri Reismann'i valduses.

4. Jüri Reismann erastab XXX talu elumaja ainuomanikuna elamu juurde maa katastritunnusega 28204:004:0239, sõlmides selleks Tartu Maavalitsuses esimesel võimalusel ostu-müügilepingu ning tasudes maaüksuse maksumuse, tasud erastamise eeltoimingute ja erastamise korraldamise eest ning riigilõivu. Jüri Reismann hüvitab Kristine Reismann´ile Tartu Maakohtu deposiitkonto kaudu maa ostueesõigusega erastamiseks tasutud ja maavalitsuse poolt tagastamisele mittekuuluvad 25 (kakskümmend viis) eurot, mis koosneb tasust (1) erastamise eeltoimingute eest summas 17,50 eurot ja (2) tasust erastamise korraldamise eest summas 7,50 eurot. Samal viisil hüvitab Jüri Reismann Kristine Reismann´ile XXX talu hindamisakti kulust poole, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Jüri Reismann ei hüvita Kristine Reismann´ile viimase poolt tasutud (1) maaüksuse maksumust summas 195 eurot ja (2) asjaõiguse kinnistamise eest tasutud riigilõivu summas 2,05 eurot, kuivõrd nende summade tagastamist on Kristine Reismann´il võimalik nõuda Tartu maavalitsuselt.

5. Jüri Reismann kohustub tasuma mõlemale omandi kaotavale Kostjale eraldi hüvitist 10000 (kümme tuhat) eurot kaasomandi lõpetamise eest. Pärast hagejapoolsete käesolevas lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täielikku täitmist ei ole Pooltel seoses Tartu maakond, XXX vald, XXX küla asuva XXX talu elumaja ja selle juurde maa ostueesõigusega erastamisega üksteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

6. Pooled avaldavad, et seisuga 28.04.2014 on Marko Reismanni poolt laekunud Tartu Maakohtu deposiitkontole (EE891010220034796011 konto valdaja Rahandusministeerium, tagatiste viitenumber 3100057455) AS-is SEB Pank hageja poolt kompromissi täitmiseks 20

205 (kakskümmend tuhat kakssada viis) eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda Maakohtu deposiitkontolt (EE891010220034796011 viitenumber 3100057455) alljärgnevalt: Kristine Reismann'i kontole nr XXX AS-is Swedbank summa 10 205 (kümme tuhat kakssada viis) eurot ja Ülle Reismann'i kontole nr XXX AS-is Swedbank summa 10 000 (kümme tuhat) eurot. Kostja II Martin Reismann loeb eelnimetatud summa laekumisel Ülle Reismann'i kontole hageja Jüri Reismann'i kompromissist tuleneva rahalise kohustuse kohaselt täidetuks.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada 19.04.2013.a. Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumber 2900072699 tasutud riigilõivust pool, so 150 (ükssada viiskümmend) eurot Jüri Reismanni kontole XXX, AS Swedbank.

9. Poolte tsiviilasjas nr 2-13-17738 kantud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

10. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ist 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Edastada määrus teadmiseks menetlusosalistele ja viivitamatuks täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (anu.vaher@rtk.ee)

Edasikaebamise kord Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel.

ASJAOLUD Pooled saavutasid 28.04.2014.a toimunud istungil kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Määruskaebuse esitamisest on pooled loobunud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kuna asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss sugulaste vahel edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega tuleb hagejale tagastada pool riigilõivust, so 150 eurot. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebeõigusest loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik