4-13-7247/31 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-13-7247

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2014.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-13-7247 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: isikukood xxx, U.P, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxx, e-post: x

Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Ragne Tusis, e-post:

paide-pj@politsei.ee

Kohtuistungi aeg 16.04.2014.a. ja 24.04.2014.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta U.P kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 08.oktoobri 2013.a. otsus väärteoasjas nr.2510,13,002753 U.P karistamises Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 3 kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast, kohustades U.P LS § 127 alusel kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa Maanteeameti

5 päeva jooksul liiklusregistri büroole.

Menetluskulud jätta U.P kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule

Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja kaebuse sisu PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 08.10.2013.a. otsuse nr.2510,13,002753 alusel on

U.P karistatud Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et U.P juhtis 17.09.2013.a. Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee 83.kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxx reg nr xxxxxx kiirusega 123 +-4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla politsei poolt fikseeritud kiirus. Kaebuse esitaja poolt juhitaval mootorsõidukil vahetati mootor ja teostati tööd xxxxx xxxxxx xx poolt, kuid kuna remondi käigus ei saadud tööle autol turbot, ei saanud auto liikuda kiiremini kui

85-90 km/h. Seega ei saanud selle auto kiirus olla märgitud kiirusest suurem. Seda kinnitab ka xxxxx xxxxxx xx esindaja, kes paigaldas autole töötava turbo alles 20.09.2013. Kuna tegemist oli pimeda ajaga, siis võidi ekslikult mõõta mõne teise auto kiirust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et U.P poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse U.P-le rahatrahvi määramise kohta LS § 227 lg 3 alusel ja juhtimisõiguse äravõtmise kohta LS § 227 lg 5 p 2 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele väärteoprotokoll (tl 20), liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 21), tunnistajate LA, MP`i ja IO ütlused, samuti xxxxx xxxxxx xx teatised (tl 2, 34, 59-60; 71-72), Maanteeameti vastus (tl 74) ja xx xxxxxxxx e-kiri (tl 76). U.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta küll kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tutvunud, kuid mitte sellega nõustunud ja leiab, et sellega ei ole tõendatud just tema poolt toimepandud rikkumine. Kaebuse esitaja väidetel liikus 17.09.2013 kella 22.48 ajal rohkem autosid, kuid ei ole konkretiseerinud, kus võis olla auto, mille kiirust tema arvates mõõdeti. Väärteoprotokollis fikseeritud ütluste kohaselt tegi ta möödasõitu, kuid on jätnud täpsustamata möödasõiduga seonduva. Samas on tunnistajad LA ja MP kohtu arvates usutavalt selgitanud, miks ei saanud mõõdetud sõiduk olla kellegi teise kui kaebuse esitaja oma. Tunnistajate kinnituse kohaselt oli teelõigul, kus mõõtmine toimus, selgelt näha, et kiirust ületas just kaebuse esitaja poolt juhitav sõiduk ning seda kinnitas korduv mõõtmistulemus. Tunnistajate

LA ja MPi ütlused on kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et tegemist oli mõõtmisel pimeda ajaga, samas hea nähtavusega, kusjuures mõõdetav mootorsõiduki lähenes patrullile pärisuunaliselt. Mõõtmine on toimunud paigal seistes, seda enam, et saadud tulemust on kinnitanud ka kõrvalistunud tunnistaja LA. Nimetatud tunnistaja sõnul nägi ta mõõtmist ning ka saadud tulemust kiirusmõõteseadme näidikul. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ka, et kiirusemõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud, mõõtmine on toimunud vastavalt nõutud korrale pädevate isikute poolt ning mingeid eksitavaid häireid mõõtmisel ei tuvastatud xxxxx xxxxxxx xx tõendid küll kinnitavad, et U.P poolt juhitud sõiduautol oli teostatud remont ja et turbo ei tootnud vajalikku rõhku, kuid kohtu arvates ei ole xxxxx xxxxxx xx tõendite ja tunnistaja IO ütlustega välistatud sõiduki sõitmine Tallinn-Tartu maanteel kiiremini kui 85-90 km/h. Tunnistaja IO ei saa anda ütlusi asjaolude kohta, mida ta ei ole 17.09.2013 ise näinud, samuti ei saa teda käsitleda eriteadmisi omava eksperdina V™S § 24 ja KrMS § 95 mõttes. Seda, et turbolaaduri rikke korral oleks välistatud suurem kiirus kui 90 km/h, kinnitab ka xx xxxxxxxx e-kiri. U.P on ise andnud tema poolt juhitava sõiduki võimaliku kiiruse kohta vastuolulisi ütlusi. Nii on ta 16.04.2014.a. kohtuistungil tunnistanud, et tema sõiduki kiirus võis olla üle 70 km/h, kaebuses märgib, et kiirus ei saanud olla suurem kui 85-90 km/h, kuid ainuüksi väide, et tema juhitud sõiduki kiirusületamine ei saanud olla politsei poolt fikseeritud ulatuses, on kohtu arvates tõendamata. Kaebuse esitaja on väitnud, et temapoolsel kiiruseületamisel oleks pidanud kiiruskaamera rikkumise fikseerima, mida ei juhtunud, kuid Maanteeameti vastuse kohaselt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 84,6 kilomeetril olev kiiruskaamera mõõtekabiin ei olnud 17.09.2013 varustatud kiirusmõõtesüsteemiga. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud U.P poolt LS § 50 lg 5 p 1 nõuete rikkumine.

Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 227 lg 3 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on U.P toime pannud teo, mis vastab LS §

227 lg 3 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel võib lisakaristusena sellise kiiruseületamise eest kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

U.P on varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud kahel korral, sealhulgas analoogse rikkumise eest, seda enam, et tegemist on rikkumisega suhteliselt suure tihedusega maanteel, mistõttu ei ole põhjendatud rikkumisse liiga leebe suhtumine. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmisele lähedases määras ja lisakaristus sanktsiooni alammääras ning kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus U.P süü suurusele.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et U.P poolt pandi toime LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumine ning teda on põhjendatult karistatud LS § 227 lg 3 ja § 227 lg 5 p 2 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata U.P-le mõistetud karistus.

Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Ingrid Niinemägi Kohtunik