1-13-4928/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-4928 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Meeli Antonov Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu T. tingimisi enne tähtaja D lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu T. D isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): XXXX; töökoht (vabanemisel): puudub

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Jätta T. temale Tartu Maakohtu 28.05.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1- D 13-4928 mõistetud liitkaristuse, s.o 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 28.05.2013. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4928 tunnistati T. süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ja D mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13839 ja Tartu Maakohtu 16.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2261 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 5 kuu võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti T. -le D lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 27.05.2013. a. Kohtuotsus jõustus 13.06.2013. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 27.05.2013. a ja lõppeks selle täielikul ärakandmisel 26.02.2015. a. KarS § 76 lg 1 p-s 2 ette nähtud aja, s.o vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud oli kinnipeetav ära kandnud 11.04.2014. a.

Tartu Vangla toetab T. tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist soovib T.D asuda elama oma ema O.Z. ja viimase elukaaslase juurde XXXX. Vabanedes kinnipeetaval töökohta ega kindlat sissetulekut ei ole. Tal puudub ka kindel eriala. Töökohti on tal olnud mitmeid, kuid enamus neist on olnud ajutise iseloomuga. T. on vanglast D vabanemisel nõus nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama tema ema. Ema sõnul on ta püüdnud poega ka eelnevalt aidata ning temale toeks olla, kuid sellele vaatamata on poeg jätkanud endist elustiili (tarvitanud narkootikume ning pannud toime kauplusevargusi).

05.03.2014. a seisuga oli T. tasumata nõudeid 666 euro ulatuses, D vabanemisfondis oli tal 96 eurot.

Karistusregisti väljavõttest nähtuvalt on T.

varavastaste kuritegude D toimepanemise eest varem karistatud neljal korral. Väärteokorras on teda samuti korduvalt karistatud. Kehtivaid väärteokaristusi on tal kaksteist, sh neljal korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse NPALS § 15 lg 1 järgi ja kahel korral KarS § 218 lg 1 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et T. ennetähtaegne vanglast vabastamine D ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on korduvalt karistatud isik; on viibinud 4 korda katseajal. Kolmel korral katseajal on toime pannud uued kuriteod. T. on narkomaan ning D vangla tingimustes saaks ta võõrutusravi efektiivsemalt kui vabaduses; see oleks tema enda huvides. T. ei sobi kriminaalhooldusele. D

Süüdimõistetu T. seletas kohtus et on huvitatud edasisest võõrutusravist; kuu aja D jooksul saaks ravi lõpetada. Vabaduses aitaks tööd saada vend ja kasuisa. Ta tunnistas narkosõltuvust.

Kohtuniku seisukoht

T. mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. D KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on T. temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem D kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T. on kuritegude toimepanemise eest varem korduvalt karistatud. Käesolev D karistus on tal kolmas reaalne vangistus. Tegu on olnud samaliigiliste kuritegudega – vargustega, mis reeglina on olnud toime pandud süstemaatiliselt. Kinnipeetav on korduvalt pannud toime ka pisivargusi (KarS § 218 lg 1), mille eest on teda karistatud väärteokorras. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on T. vargused toime pannud selleks, et saada D materiaalseid vahendeid nii narkootikumide kui ka alkoholi ostmiseks. Järelikult on kinnipeetaval eelnimetatud ainete tarbimisest kujunenud välja sõltuvus, mis mõjutab tugevasti tema väärtushinnangud ja käitumist. Sõltuvusest tingituna ei allu tema hoiakud ja käitumine kergelt muutustele ning risk, et ta vabanedes jätkab varguste toimepanemist, on tema puhul jätkuvalt olemas.

Positiivne on see, et T. on oma probleemist teadlik ning soovib sellest vabaneda. D Vanglas on ta aktiivselt osalenud mitmetes taasühiskonnastumist soodustavates tegevustes ning sotsiaalprogrammides, mis lõpptulemusena peaks uute kuritegude toimepanemise riski maandama. Hetkel on tal pooleli kuritegeliku käitumise muutust motiveeriv individuaalprogramm Õige hetk. Samas leiab kohtunik, et nimetatud meetmete kasutuselevõtt ei ole käesoleval ajal veel piisavaks garantiiks, et T. ei tekiks vanglast vabanemisel D tagasilangust. Lisaks on praegusel hetkel veel pooleli ka vanglas T. -le teostatav D XXXX asendusravi. Järelikult ei ole ka oht, et ta paneb vabaduses taas toime uued vargused, välistatud.

Kinnipeetaval ei ole vabanedes kindlat töökohta. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et ta oleks omandanud mingi konkreetse eriala. Kinnipeetav ei töötanud ka enne vangistust. Kindla eriala puudus ning vähene töökogemus tingivad selle, et T. väljavaated leida D endale vabanemise järgselt töökoht ning saada legaalset sissetulekut on halvad. Vabanemisfondis on kinnipeetaval vaid 96 eurot. Majanduslikult oleks T. nõus toetama tema ema. D Arvestades aga asjaolu, et tema igakuine netosissetulek on ca 500 eurot, on tema materiaalsed võimalused seda teha üsna piiratud. Samas on majanduslik toimetulematus, nagu nähtus eespooltki, T. puhul üheks oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. D

Lisaks ei ole kohtunik veendunud, et T. oma sõltuvusesprobleemidest tulenevalt D suudab alluda tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Nimelt on T. suhtes varem neljal korral kohaldatud kriminaalhooldust. Kolmel viimasel D korral ei ole see andnud tulemust ning mõistetud vangistused on tulnud täitmisele pöörata, kuna

T. ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja pani katseajal toime uued kuriteod. D

Kriminaalhooldaja poolt esitatud iseloomustuses nenditakse, et T. ei sobi D kriminaalhooldusele.

Eelnevat kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et T. katseajaga tingimisi D ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist ning suudab kinni pidada käitumiskontrolli tingimustest.

Kohtunik