Legislator Case Law & Legislation
1-12-9285/11 AI generated

1-12-9285/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-9285/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vangla esitas 24.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati K.G süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 2 aasta 4 kuu ja 29-päevase vangistusega.

Legislator headnote

AI generated

1-12-9285/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Harju Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati K.G süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 2 aasta 4 kuu ja 29-päevase vangistusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-12-9285

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9285

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid K.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu K.G (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 15.04.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada K.G järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada K.G suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. K.G-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. K.G vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja K.G-le

.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 24.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati K.G süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 2 aasta 4 kuu ja 29-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 15.08.2012.a ja lõpp on 13.01.2015.a.

K.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hästi käitunud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes soovib elama asuda XXX ühiselamusse aadressil XXX. XXX ühingu liige on kriminaalhooldajale edastanud digitaalselt allkirjastatuna garantiikirja, et 100eurose tagatisraha maksmise korral võimaldatakse möbleeritud eluruumi üürimise võimalus ühiselamusse aadressile XXX. Lisaks psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine ja abi töökoha otsimisel. Pärast vabanemist garanteerib kinnipeetavale tööd OÜ XXX. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

K.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava vabanemise korral garanteerib möbleeritud eluruumi üürimise võimaluse ning sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise XXX elamus XXX. Vestlusest tööandjaga XXXOÜ selgus, et nad on kinnipeetavaga varasemalt tuttavad ja firma garanteerib vabanemise korral töökoha, autode varustaja-mehhaanikuna. Vabanemise korral on olemas elukoht ja töökoht, kuid puudub lähedaste toetus.

K.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab K.G’e ennetähtaegset vabanemist. K.G on varem kriminaalkorras karistatud

4 korda, viimati karistati teda 22.10.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega liitkaristusega 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva. K.G’l on vabanemisel olemas kindel elukoht. Nimelt

XXXjuhatuse liige on saatnud garantiikirja, millisega kinnitab, et tagatisraha 100 eurot tasumisel võimaldatakse kinnipeetavale, K.G , ennetähtaegse vabanemise korral eluruum

XXXelamus aadressil XXX. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et K.G töötab hetkel XXXOÜ-s abitöölisena ning ennetähtaegse vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht varustaja-mehhaanikuna OÜ-s XXX. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. K.G’e iseloomustusest tulenevalt on kinnipeetav vangistusest väsinud ja ei soovi enam kuritegevusega tegeleda. Samuti nähtub, et kinnipeetav ei soosi kuritegelikku käitumist.

Peamiseks kuritegude toimeopanemise motiiviks on olnud majanduslik kasu, arvestades, et vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, millises isik teenib 800 eurot kuus, on põhjendatud asuda seisukohale, et isik ei jätka kuritegude toimepanemist. Isik on talle liitkaristusena mõistetud 2-aastalisest 4-kuulisest ja 29-päevalisest vangistusest jäänud kanda veel umbes 9 kuud. Seega suurem osa vangistusest on kinnipeetaval juba kantud. Eeltoodust tulenevalt leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt K.G ’e iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud K.G arvamuse, leiab, et K.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati K.G süüdi asja omavolilise kasutamise ja varguse eest. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgitut, et K.G on vangistuse jooksul hästi käitunud ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline alluma kehtivatele reeglitele, neist lugu pidama. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ning vangla. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel eluja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa K.G edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Töökoha olemasolu on oluline ka seetõttu, et vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetav enamasti toime pannud varguseid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning kohus nõustub prokuröriga, et arvestades kinnipeetavale garanteeritud töökohta vabaduses ning püsivat sissetulekut, on põhjendatud asuda seisukohale, et isik ei jätka kuritegude toimepanemist. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik