4-14-308/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-308

Otsuse kuupäev 02.05.2014

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi D.P (D.P)

väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Jõhvi piirkondliku politseitöö teenistu politseijaoskonna se

vanemväärteomenetleja M 30.12.2013 otsus väärteoasjas nr: K 2440,13,008291

Kaebuse esitaja menetlusalune isik D.P

Kaitsja Monica Meristo

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 02.05.2014, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

D.P (D.P) kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida -

pref politseijaoskonna nistuse ektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi piirkondliku politseitöö tee

vanemväärteomenetleja M väärteo K 30.12.2013 otsus asjas nr: 2440,13,008291, millega

määrati (D.P) (isikukood xxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx D.P-le ) Liiklusseaduse § ühiku ulatuses, s.o 500 eurot

224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahvi ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks alusel lisakaristusena , osaliselt lisa . karistuse määramise osas

Muus osas jätta Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi -

politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja M K 30.12.2013 otsus väärteoasjas nr: 2440,13,008291 muutmata.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220135314334 ning selgitus. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri politseijaoskonna patrullpolitseinik M P koostas korrakaitsebüroo Jõhvi menetlusalusele isikule D.P-le 08.12.2013 1255608 selle kohta, et väärteoprotokolli AB D.P 08.12.2013 kell 01.39 Ida-Viru maakonnas Metsa Kiviõli linnas Metsa tn 4, liikudes

põik suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas , õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0006, taatlustunnistus nr

TTRC-13-00181. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ning väärtegu

69 lg 5 kvalifitseeriti LS 224 lg 2 . § järgi Menetlusalune isik D.P

väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. litseija Piirivalveameti Ida pref politseijaoskonna Po ektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja M K 30.12.2013 otsusega väärteoasjas nr määrati menetlusalusele isikule Lii : 2440,13,008291 D.P-le klusseaduse §

224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks (karistuse määramisel alusel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 56 lõikest 1).

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse

menetlusalune isik D.P. Ta vaidlustab D.P kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt.

tunnistab oma süüd antud asjas, kuid palub kergendada karistust. D.P on elukutseline veokijuht, mistõttu tema sissetulek sõltub täielikult juhtimisõiguse olemasolust.

Juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks jätaks D.P töötuks sama pikaks perioodiks. Juhtimisõiguse puudumisel ei ole võimalik D.P teha tööd, mistõttu oleks ka rahatrahvi tasumine oluliselt raskendatud. Kui kohus peab siiski vajalikuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, siis palub kaebuse esitaja seda teha mitte kauemaks kui üks kuu. D.P puuduvad eelnevad kehtivad karistused, mistõttu on ebamõistlik talle määrata 125 trahviühiku suurust rahatrahvi, s.o 500 eurot. Arvestades eeltoodut, palub menetlusalune isik

D.P vaid tühistada lustatud otsus ja teha antud asjas uus otsus, millega vähendada mõistetud rahatrahvi, samuti jätta alles juhtimisõigus. Alternatiivina palub kaebuse esitaja, kui kohus peab siiski vajalikuks juhtimisõiguse äravõtmist, siis võtta ära see mitte kauemaks kui üheks kuuks.

4. Politseihast esitatud ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kui kohtuvälise menetleja seisuko kaebus rahuldamisele ei kuulu, menetleja jääb oma otsuse juurde, et määratud karistus on vastavuses teole ja suuteline oma eesmärki täitma. Otsuse vastuvõtmisel, ega ka praegu ei näe menetleja mitte mingisugustki põhjust, et isikule, kes juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk siis lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis, peaks säilitama sõiduki juhtimisõiguse. Kergendavaid asjaolusid teos ei ole. Samuti omas D.P otsuse vastuvõtmise ajal kahte liiklusalast väärteokaristus põhjusel jäetud t, rahatrahvid on mingil tasumata. Tegemist on väga raske ning tahtlikult toime pandud teoga, mida juht kui vastutav isik on suuteline ja peab ära hoidma. Juhtimisõiguse omamisega kaasnevad kindlad kohustused

,

– nõudmised mida peab täitma. Mootorsõiduki juhtimisõigus väljastatakse seaduseid ja eeskirju tundvatele ja neid täitvatele isikutele ning selle õiguse vajalikkuse otsuse langetab iga juht enese jaoks enne teo toimepanemist ise. Sõiduki juhtimisõiguse omamine ei ole kohustus. D.P oma kaebuses rõhutab, et juhtimisõiguse vajalikkus on seotud tööga (otsuse vastuvõtmise ajal menetlejal puudusid sellised andmed, isik on väitnud, et on töötu), juhilubade kaotus toob kaasa töökoha kaotamise. Seega nagu menetleja aru saab, ei saakski ega tohikski isikutelt, kelle töö sõltub juhilubade olemasolust juhtimisõigust ära võtta. Arusaamatuks jääb ainult täiskasvanute ja mõtlevate isikute käitumine, milleks oli vaja selline tegu toime panna. Kas juhtimisõiguse vajalikkus ei olnud enne teo toimepanemist sama suur, kas sissetulek ei sõltunud sellel momendil tööst? Otsuse koostanud menetleja leiab, et juhid, kes panevad toime selliseid raskeid ja tahtlikke õigusrikkumisi tuleb ka vastavalt kohelda.

Tegemist on ühe raskeima liiklusalase väärteoga, järelikult peab sellist tegu ka vastavalt karistama. Juhtimisõiguse äravõtmine on sellistel puhkudel õigustatud. Otsuse vastuvõtmisel kaalus menetleja ainult juhtimisõiguse äravõtmist ja seda maksimumajaks ehk

kaheteistkümneks kuuks, kuid kuna isikul puudusid eelnevad, niivõrd rasked

õigusrikkumised, siis piirduti rahatrahvi ja tunduvalt väiksema lisakaristuse määramisega, lootes, et ka selline karistusviis suudab oma eesmärki saavutada, et D.P ei kordaks ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. Samuti peab menetleja vajalikuks märkida, et meie igapäevane liiklus ei ole selline stressivaba, kus võiksid osaleda ka reaalset liikluskeskkonda mittetajuvad juhid, kes toovad kaasa vaid lisaohtu. Lähtudes esitatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Määratud on teole vastav karistus. 5. tegi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale taotluse, tuginedes V™S Kaebuse esitaja D.P § 12 lg 2 p 2, paludes arutada kaebust Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja määrusega 05.02.2014 saadeti D.P kaebus menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse ndamisega kirjalikus menetluses. pooled nõustunud asja lahe Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusse kohaselt 7. aduse (LS) § 69 lg 5 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. L

S § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi või kelle - ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. 8. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline me menetlusaluse isiku D.P poolt väärteo netleja on lugenud

toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise p

rotokoll ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas t

õendamist on leidnud D.P kui mootorsõidukijuhi poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ning tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl nähtub, et tuvastati 08.12.2013 15) menetlusalusel isikul D.P

alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusena 0,65 mg/l. Alkoholisisaldus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0006, taatlustunnistus nr TTRC-13-00181. Menetlusaluse isi

D.P ku ülekuulamise protokollist (tl 16) nähtub, et menetlusalune isik tunnist - as oma süüd ja puhtsüdamlikult kahetses juhtunut („Juhtisin sõidukit peale 3 e õlut, palun andeks, et nii tegin. Rikkumisega olen nõus.“). Tunnistaja S oli 08.12.2013 patrullis ülekuulamise protokollist (tl 17) nähtub, et tunnistaja A koos patrullpolitseiniku M P ja teostasid liiklusjärelevalvet Keskpuiesteel Kiviõli linnas. Kell

01.38 märkasid sõiduautot numbrimärgiga , mille sõidustiil oli ebakindel. nad xxxx xxxx

Politseinikud järgnesid sõidukile pööras Metsa tänavale ning siis . xxxx maja nr 4 poole, pööramisel riivas sõiduauto äärekivi. Nad andsid sõidukile punase ja sinise märguande tulega peatumismärguande. Sõiduk peatus Metsa 4 majas juures. Sõiduki juhi kohal viibis meesterahvas, kelleks osutus D.P (ik xxx), kelle suust oli tunda alkoholi lõhna. Kell 01.39 teostasid nad D.P-le indikaatorvahendiga Alcoquant J218 alkoholi testi, mis kohapeal näitas alkoholijoobe suuruseks 0,59 mg/l Nad toimetasid D.P Kiviõli . konstaablijaoskonda tõendusliku alkomeetri tes le, millega mõõtsid kell 01.56 D.P ti

alkoholijoobeks 0,65 mg/l. D.P tunnistas kohapeal, et äsja oli joonud ära ühe kokteili ning oli teel baari, et pidutsemist jätkata. Sõidukijuht käitus rahulikult ning oli joobe ja rikkumisega nõus.

Sõiduk selt kõrvaldamise otsusest (tl 14) nähtub, et D.P juhtis 0 i juhtimi

8.12.2013 sõidukit xxxx reg xxxx märgiga ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil tuli suust alkoholi lõhna, mistõttu ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 08.12.2013 kell 01.39 LS § 90 lg 2 p 2 alusel kuni kõrvaldamise põhjuste äralangemiseni. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik D.P rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu -

väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §

224 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik

D.P. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS

ristusena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti duki § 224 lg 2 näeb ka

00 trahviühikut või sõi juhtimisõiguse äravõtmise kaheteistkümne § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kuni kuuni. LS

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja märgib oma otsuses, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult.

Kohtuväline menetleja ei näe menetlusaluse isiku teos tema tegu kergendavaid asjaolusid, samuti puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja ei näe mitte mingisugustki põhjust karistuse määramisel, et isikule, kes juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk siis lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis, peaks säilitama sõiduki juhtimisõiguse.

Tegemist on väga raske ning tahtlikult toime pandud teoga, mida juht kui vastutav isik on suuteline ja peab ära hoidma. Juhtimisõiguse omamisega kaasnevad kindlad kohustused – nõudmised, mida peab täitma. Mootorsõiduki juhtimisõigus väljastatakse seaduseid ja eeskirju tundvatele isikutele ning selle õiguse vajalikkuse otsuse langetab iga juht enese jaoks enne teo toimepanemist ise. Sõiduki juhtimisõiguse omamine ei ole kohustus. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule D.P-le LS §

224 lg 2 alusel põhikaristusena rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis on ettenähtud sanktsiooni minimaalmäära lähedane.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et tegu on toime pandud tahtlikult.

Kohtuväline menetleja ei näinud karistuse määramisel D.P karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtu arvates nähtuvad menetlusaluse isiku D.P ütlustest karistust kergendavad asjaolud, milleks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine, sest KarS § 57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna süü tunnist S

amine nähtub ka tunnistaja A ütlustest. Kohtuväline menetleja on karistusotsust motiveerinud üksnes üld , silmas pidades õiguskorra kaitsmise preventiivsete kaalutlustega

huvisid. Ehkki LS § 224 lg 3 p 1 annab kohtule või kohtuvälisele menetlejale õiguse lisakaristust kohaldada, ei näe kohtuväline menetleja oma otsuses sellistel puhkudel mitte mingisugust muu ette. Menetlusalusel isikul D.P ei ole kehtivaid d võimalust

väärteokaristusi analoogse rikkumise eest. Karistusregistri väljatrükist (tl 18) nähtuvalt on

D.P 2 kehtivat väärteokaristust muude liiklusalaste rikkumiste eest (sõidukiiruse ületamine LS § 227 lg 2 järgi ja sõidukijuhi poolt turvavööta sõitmine). Seda, et määratud rahatrahvid oleksid tasutud, karistusregistri väljatrükk ei näita.

Menetlusalune isik D.P

töötab alates 04.05.2011 juhtimisõiguse olemasolu on tal hädavajalik xxxxx (tl 8) ning

tööülesannete täitmiseks. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates lisakaristuse kohaldamine D.P suhtes ebaproportsionaalne, sest kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel täiel määral lähtunud KarS § 56 lg 1 sätestatust. Karistuse üld

- ja eripreventiivsed eesmärgid oleksid D.P puhul täidetud ka üksnes põhikaristuse näol, milleks on rahatrahv

125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

10. Lähtudes VTMS § eeltoodust ja juhindudes -dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus D.P kaebuse osaliselt Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri ning tühistab

korrakaitsebüroo Jõhvi piirkondliku politseitöö teenistuse

politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M otsuse väärteoasjas nr K 30.12.2013 : 2440,13,008291 osaliselt, s.o

D.P-le määratud lisakaristuse osas, jättes muus osas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik