3-14-401/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedE.H. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis saabus Tallinna Halduskohtusse 30.04.2014. Kaebuses palub E.H. tühistada 18.02.2014 allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud riigipiiri lepingul välisminister Urmas Paet’i allkirja. Koos kaebusega esitas E.H. ka esialgse õiguskaitse taotluse lepingu ratifitseerimise peatamiseks Riigikogus 02.05.2014.
Legislator headnote
AI generated3-14-401/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-401 Haldusasi
Menetlustoiming E.H.e kaebus 18.02.2014 allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud riigipiiri lepingul välisminister Urmas Paet’i allkirja tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus lepingu ratifitseerimise peatamiseks Riigikogus 02.05.2014.
Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON
1.Tagastada E.H.e kaebus läbivaatamatult. 2.Jätta läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlus tulenevalt kaebuse tagastamisest. 3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada E.H.e kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 30 eurot, kandes selle E.H. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgituseks „E.H.e riigilõiv haldusasjas nr 3-14-401“. 4.Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
E.H. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis saabus Tallinna Halduskohtusse 30.04.2014. Kaebuses palub E.H. tühistada 18.02.2014 allkirjastatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud riigipiiri lepingul välisminister Urmas Paet’i allkirja. Koos kaebusega esitas E.H. ka esialgse õiguskaitse taotluse lepingu ratifitseerimise peatamiseks Riigikogus 02.05.2014.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Eesti õiguskord lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest, mis tähendab, et kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga.
Kaebaja on kaebuse kohaselt seisukohal, et vaidlusaluse Eesti-Vene riigipiiri lepingus ei mainita Tartu rahulepingut, mis jätab riigi ja kaebaja kui riigi kodaniku rahvusvaheliste konventsioonide ja rahvusvaheliselt tunnustatud õigusnormide katseta. Kaebuse kohaselt on hävitatud õiguslik järjepidevus. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri leping ei ole oma olemuselt haldusakt HKMS § 6 lg 1 tähenduses, mille vaidlustamiseks saaks halduskohtule esitada tühistamiskaebuse, kuna leping ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi kaebaja õigust ega kohustust.
Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu vaidlustamiseks kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse esitajale tagastada.
Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 30 eurot. HKMS §
104 lg 5 p 2 kohaselt kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Kohus tagastab kaebaja poolt kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.
Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei kuulu esialgse õiguskaitse taotlus läbivaatamisele, sest puudub kaebus, mida esialgse õiguskaitsega tagada (HKMS § 249 lg 3).
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Elle Kask Kohtunik