4-14-2036/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine arestiga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

02. mai 2014 Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-14-2036 (kohtuvälises menetluses nr 284012002835) sissenõudja avaldus täitemenetluses Lahend väärteomenetluses Lõuna prefektuuri 10.10.2012 otsus Hardi Vene karistamises KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot Menetlus kohtus lahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija kohtunik Aivar Hint Sissenõudja avalduse esitajana Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane Hardi Vene (isikukood 39108016013; elukoht xxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ) Kohtutäitur Rita Lohu (e-post: Rita.Lohu@taitur.just.ee)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Asenduskaristuse kohaldamise avalduses:

1.1 asendada KarS § 72 lg 2 alusel Hardi Venele Lõuna prefektuuri 10.10.212 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 30 (kolmkümmend) trahviühikut summas 120 eurot arestiga 3

(kolm) päeva. Täiendavad otsustused

2. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega:

2.1 saata määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele Hardi Venele;

2.2 saata kohtuotsuse koopia süüdlase elukohajärgsele arestimajale ja aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu;

3.2 kohus saadab süüdlasele teatise, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule ning kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja (VTMS § 205 lg 4).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. Sissenõudja avaldus

Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga.

2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud

2.1. Süüdlase kohta on 29.10.2012 jõustunud otsus karistamises rahatrahviga 120 eurot.

2.2. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 10.12.2012.

2.3. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 17.02.2014 sisenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 30 trahviühikut - 120 eurot.

2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukohaaadressi.

3. Süüdlase ärakuulamine kohtus Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Ei olnud raha, et trahvi maksta. Ta on teadlik, et otsus talle tehti. Ta on nõus määratud rahatrahvi asendamisega arestiga.

II Kohtu põhjendused

1. Asjaomased õigusnormid rahatrahvi täitmisel Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) 9 peatüki 2. jaos (Vääteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § 199 - § 203). TMS § 201. Rahatrahvi asendamine arestiga

(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. VTMS § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine

(1) Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

(11) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

(2) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. 3) Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele.

2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. KarS § 72. Rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga

(1) Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

(2) Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

(3) Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust.

3.2. Süüdlasel tasumata rahatrahv 30 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja KarS § 72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 3 päeva.

4. Määruse edastamine ja vaidlustamine VTMS § 211 lõige 3 kohasaelt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. VTMS § 189 (Määruskaebuse kohaldamisala) kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud. VTMS § 190 (Määruskaebuse esitamise õigus) kohaselt määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Aivar Hint

Kohtunik