1-14-3868/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

30. aprill 2014 Kriminaalasi (number menetlus) ja kriminaalasi nr 1-14-3868; kohtuasi nr 1428400097) riik R.R versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses (kiirmenetlus) Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav R.R

(isikukood 3701212739; elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 424 järgi Kaitsja advokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes ( -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1.

(KarS)

Tunnistada R.R süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli)

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) kuud; KarS §

päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus

3 (kolm)

kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § lg alusel määrata, et mõistetud

74 lg 1 ja vangistusest vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata katseaeg R.R-ile

18 (kaheksateist)

kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui

R.R

75 lg-s 1 ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitum R.R-ile iskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx- KarS xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; § 50 lg R.R-ilt lisa

2 (kaheks p 1 alusel võtta karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ) kuuks. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused 2.1 kriminaalmenetluse kulud 410 ( ja 25 senti v R.R-ilt älja mõista nelisada kümme) € ;

määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi ühe järgmiselt: 1) alates aasta jooksul

2014 mai kuust igakuise menetluskulu osa 34 (

19 senti tasumine, a kolmkümmend neli) €

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata -

jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 rahuldada advokaat Mart Sikut kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus € summas 36 ulatuses.

2.3 saata lisakaristuse täitmisele pööramiseks kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

3.1 kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on € (LS § 128 lg 2);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr

EE891010220034796011 SEB Pank, kontole nr EE932200221023778606 Swedbank, kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr või

EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine kohtuasjas nr 1-14-3868 . “)

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu. 1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise on R.R joobeseisundis selles, et tema juhtis 29.04.2014 kella 15.44 paiku KarS § järgi, mis seisnes

Viljandi- -Suure- Vastemõisa Jaani tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Ford Galaxy (reg. nr XXX

XXX ) joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,77 mg/l )

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § järgi KarS § 68 lg 1 alusel ja karistamises vangistusega 4 kuud.

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 29. 30.04.2014. Seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 28

päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.R 18 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks.

3. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid Kriminaalmenetluse kul ; § 173 § 179), -

2. jaos ( ude hüvitamine; § 180 § 188) - ning

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192). 3.1.

Kululiigid Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §

-s 175 (Menetluskulud).

3.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetlusk üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev uluks s sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi o 532,5 Valitsuse 28. novembri ), millega on 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus. KrMS §

2565 lg 2

kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 266,25 €. 3.1.2.

Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi

Kohtueelsel uurimisel

108 . Prokuratuur on kaitsja on süüdistatavale osutatud õigusabi € õigusabi tasutaotluse rahuldanud. 3.1.2.2.

Kohtulikul arutamisel riigi õigusabi

Kohtus esinemise eest on süüdistava kaitsja esitanud kohtule taotluse süüdistatavale kohtulikus menetluses osutatud õigusabis. s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud Taotluse ptoimingu d, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu koos käibemaksuga

€. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada. 3.2.

Menetluskulud kokku Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 410.25 266,25 +108+36 € ( ). 3.3. se otsustused Menetluskulude hüvitami

KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi ine kohtumääruse ohtu tam või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § 180 alusel Arvestatud menetluskulud tuleb välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Toomas Lillsaar

Kohtunik