1-14-3716/2 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3716 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 21. aprilli 2014 määrus Jaak Reinomägi kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 21. aprilli 2014 määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 04.03.2014 esitas Jaak Reinomägi Kaitsepolitseiametile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 316 ja § 311 tunnustel kohtunik H.V. suhtes seoses sellega, et H.V. on käitunud õigusvastaselt ja teinud J. Reinomägi vahistamisel ebaseadusliku kohtulahendi.

2. 11.03.2014 koostati Kaitsepolitseiametis teade KrMS § 198 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse mittealustamise kohta põhjendusega, et esitatud avalduse pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu.

3. Kriminaalmenetluse mittealustamise peale esitas J. Reinomägi 23.03.2014 kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuurile, milles ta taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist kohtunik H.V. suhtes.

3.1. Vanemprokurör S.M. jättis 08.04.2014 määrusega kaebuse rahuldamata.

4. J. Reinomägi esitas 16.04.2014 kaebuse Riigiprokuratuuri. Oma kaebuses ta palub jätkuvalt alustada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes kuriteokaebuses välja toodud motiividel.

5. Riigiprokuratuuri 21.04.2014 määrusega jäeti J. Reinomägi kaebus rahuldamata.

5.1. Riigiprokurör nõustus täielikult vanemprokurör S.M. seisukohaga. Kaebuse lahendamise materjalide juurde on lisatud 10.02.2014, 03.02.2014 kohtuistungi protokollide koopiad, eeluurimiskohtuniku 05.02.2014 määrus ja Viru Maakohtu 10.02.2014 kohtumäärus asjas 1- 14-998, 11.03.2014 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 47-K. Tutvunud nimetatud dokumentidega ei leidnud riigiprokurör, et esineksid kaebuses märgitud kuritegude tunnused. Riigiprokurör kontrollis ka Kaitsepolitseiameti 11.03.2014 teatise ja Viru Ringkonnaprokuratuuri 08.04.2014 kaebuse rahuldamata jätmise seaduslikkust ning seaduserikkumisi ei tuvastatud.

6. J. Reinomägi soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 21.04.2014 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 21.04.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

9. Riigiprokuratuur leidis, et kohtunik H.V. tegevuses ei esine kuriteo tunnuseid. Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses märgituga. Käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning ei pea vajalikuks Riigiprokuratuuri ja ringkonnaprokuratuuri määrustes toodud põhjendusi korrata.

9.1. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruse kohaselt piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele, kuna kohtunik H.V. käitumine oli õiguspärane.

10. Ringkonnakohus nõustub nii ringkonnakui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Seega on J. Reinomägi võimalus Riigiprokuratuuri 21.04.2014 määruse vaidlustamiseks ning kohtunik H.V. vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk