3-13-2453/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2453 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 30.04.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.K. kaebus Tartu Vangla 08.10.2013 käskkirja nr 6-2/1244 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja J.K.; Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta J.K. kaebus haldusasjas 3-13-2453 rahuldamata. Saata J.K. Tartu Vangla täiendav vastus (16.04.2014) ja 14.04.2014 saadetud dokumendid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.05.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Tartu Vangla on teinud 08.10.2013 käskkirja nr 6-2/1244, millega on tunnistatud süüdi kinnipeetav J.K. vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebaviisaka käitumise eest. Käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.K. oma käitumisega 09.09.2013 rikkunud viisaka käitumise kohustust, J.K. on rikkunud Tartu Vangla kodukord punkti 1.6.3 sätet ning selle eest on teda karistatud 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga 6 kuud. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav suhtles 09.09.2013 kella 8.50 ajal sigarette jaganud valvuriga eelvangistushoone 9. ja 10.sektsioonide vahelises koridoris ebaviisakalt , olles karjunud valvuri peale. Kinnipeetav J.K. on esitanud 14.10.2013 vaide, milles taotleb nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist, kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole järgitud uurimispõhimõtet. Tartu Vangla on vaideotsusega 12.11.2013 nr 1-11/440-2 jätnud J.K. vaide rahuldamata.

Kaebaja põhjendused ja taotlused

J.K. on taotlenud tühistada Tartu Vangla käskkiri 08.10.2013 nr 6-2/1244. Oma kaebuses on kaebaja palunud välja nõuda vastustajalt kõik distsiplinaarmenetluse materjalid ning tugineda tunnistajate ütlustele. Samas on kaebaja taotlenud asja lahendamist kirjalikus vormis. Kaebaja on märkinud, et vastustaja ei ole kuulanud üle kõiki isikuid ega võtnud kõikidelt isikutelt selgitusi, vaid on lähtunud vanglaametnik Virve Interi seletustest ning kaebaja väidete kohaselt on teda alusetult süüdi tunnistatud. Kaebaja märgib, et talle pandud süü, et ta on karjunud vanglaametniku peale, ei vasta tõele. Kaebaja väidete kohaselt on teda meelevaldselt süüdi tunnistatud. Kaebuse täienduses (10.03.2014) jääb kaebaja oma endiste seisukohtade juurde ning märgib, et seaduse ees on kõik võrdsed ning tema pole kellegi peale karjunud ega kedagi solvanud. Kaebuse täienduses peab kaebaja loogiliseks, et kui teda järjekorra lõppu saadetakse, tuleb tal kõvema häälega rääkida, kuna järjekorras oli üle kahekümne inimese. Samas viitab kaebaja N. Beletskaselt võetud tunnistusele, mis kaebaja arvates ei viita kaebaja süüdistusele.

Kaebaja on taotlenud Tartu Vanglalt riigilõivu väljamõistmist kaebaja kasuks.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta J.K. kaebus rahuldamata. Vastustaja asub seisukohale, et J.K. süü on tõendatud ning puudus vajadus kõikidelt sündmuse juures kohalolnud isikutelt seletuste võtmine . Vastustaja hinnangul on kaebaja ka ise möönnud, et kui hääletoon oli kellegi jaoks kõrgem, siis tema ongi sellise häälega sündinud. Vangla on märkinud, et isegi kui oli arusaamatusi sigaretikappide nimekirjaga, oleks tulnud jääda viisakaks, ametniku eksimus ei saa olla kinnipeetavale õigustuseks õigusrikkumise toimepanemiseks.

Vastuse täienduses (16.04.2014) jääb vastustaja oma seisukohtade juurde ning leiab, et J.K. poolt on distsipliinirikkumine toime pandud ning puudub alus kahtluse alla seada valvur Virve Interi poolt koostatud ettekanne nr 2947. Vastustaja viitab kaebaja poolt öeldule, et kui kaebaja saadetakse järjekorra lõppu, tuleb kõvema häälega rääkida. Vastustaja on seisukohal, et järjekorra lõppu saatmine ei õigusta hääle tõstmist ega karjumist.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kulu rahuldamisele.

Tartu Vangla on teinud 08.10.2013 käskkirja nr 6-2/1244, millega on tunnistatud süüdi kinnipeetav J.K. vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebaviisaka käitumise eest. Käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.K. oma käitumisega 09.09.2013 rikkunud viisaka käitumise kohustust, nimelt J.K. on rikkunud Tartu Vangla kodukord punkti 1.6.3 sätet ning selle eest on teda karistatud 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga 6 kuud. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav suhtles 09.09.2013 kella 8.50 ajal jalutuskäigule minnes sigarette jaganud valvuriga ebaviisakalt ning karjus tema peale. Tulenevalt Tartu Vangla kodukord punkt 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

Asja materjalide kohaselt on vanglavalvur Virve Interi 09.09.2013 ettekande nr 2947 kohaselt alustatud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et J.K. on 09.09.2013 pannud toime rikkumise, mis seisnes nimetatud kuupäeval kella 8.50 ajal eelvangistushoone 9. ja 10. sektsioonide vahelises koridoris valvuri peale karjumises. Asja materjalide kohaselt tekkis intsident kaebaja ja valvur V. Interi vahel sellest, et V. Inter oli sigarette jaganud nimekirja alusel, kus puudus kaebaja nimi. J. K. on emotsionaalselt selgitanud, et temale väljastataks tema sigaretid ning kaebaja püüdis vanglavalvurile selgeks teha, et sigarette väljastatakse vale nimekirja alusel. Vanglavalvur saatis seejärel kaebaja järjekorra lõppu, et asjaolusid selgitada, mille tagajärjel hakkas kaebaja vanglatöötaja peale karjuma, et pane prillid ette kui ei näe ning süüdistas valvurit selles, et ta teeb oma tööd ebakorrektselt. Vangla ei eita asjaolu, et valvur jagas sigarette vale nimekirja alusel, kus vajalikud parandused olid nimekirjas tegemata. Vangla on õigesti märkinud, et olukorras kus kinnipeetav saab aru, et esineb viga nimekirjas, oleks pidanud kinnipeetav rahulikult ootama hetke, kus teised kinnipeetavad lahkuvad ning seejärel selgitama põhjusi miks nimekiri oli ebakorrektne.

Kohtu arvates on vangla piisavalt kogunud materjale 09.09.2013 toimunud intsidendi kohta ning nõustub sellega, et kõigi sündmuse juures viibinud isikutelt ei oleks pidanud selgitusi võtma. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et teda on meelevaldselt süüdi tunnistatud. Vangla on süü tuvastamisel aluseks võtnud vanglavalvur Virve Interi ettekande nr 2947, kes kinnitas, et suitsukappide nimekirjas puudus tõepoolest J.K. nimi ning kuna kaebaja nimi nimekirjast puudus, tekkis arusaamatus, mille tulemusena käitus kinnipeetav J.K. ebaviisakalt, olles karjunud vanglavalvuri peale ning soovitas prillid ette panna kui ei näe ja nimekirjad korda teha. Tartu Vangla on täiendavalt selgituse võtnud asja juures viibinud kinnipeetavalt Nikolai Beletskaselt, kelle seletuse kohaselt oli kinnipeetav J. K. hakanud valvuriga vaidlema ning teda saadeti järjekorra lõppu ning J. K. oli selgitanud ja nõudnud emotsionaalselt, et temale oleks väljastatud tema sigaretid. Samas on lisatud vastustajal materjalid vanglaametnike omavahelise kirjavahetuse kohta, millest nähtuvalt on J. K. vanglaametniku peale karjunud ning teda süüdistanud ebakorrektse suitsukappide nimekirja pärast. Oma kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et peab loogiliseks , et kui teda saadetakse järjekorra lõppu, tuleb kõvema häälega rääkida, et ta kuuldav oleks, sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et ka kaebaja ise möönab, et on kasutanud valju häält vahejuhtumi ajal.

Kohus peab vanglatöötaja poolt esitatud ettekannet usutavaks ning leiab, et põhjendamatult ei hakkaks vanglatöötaja ettekannet koostama distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Samas leiab kohus, et üldise distsipliini ja julgeoleku huvides vanglas tuleb vanglatöötajatel reageerida kinnipeetavate õigusrikkumiste suhtes.

Kokkuvõttes on menetluskäigus kogutud tõendite alusel tuvastatud, et 09.09.2013 kella 08.50 ajal enne jalutuskäigule minekut ja sigarettide jaotamist toimus konflikt, mille käigus on J. K. vanglaametniku peale häält tõstnud ja karjunud ning süüdistanud vanglatöötajat puudulikus töös ning käitunud vanglatöötajaga ebaviisakalt ja rikkunud seega Tartu Vangla kodukord p.

1.6.3 nõuet. Eelnimetatud intsident ei oleks andnud alust kaebajal häält tõsta vanglatöötaja peale, kuna probleem oleks olnud lahendatav rahulikul moel.

Distsiplinaarmenetluse alustamisest on kaebajat teavitatud (16.09.2013) ning talle on selgitatud, et kaebaja võib esitada omapoolseid selgitusi ning kinnipeetav on soovinud, et menetluse läbiviimisel kasutatakse tema poolt esitatud 09.09.2013 märgukirja. Kaebaja märgukirjale on vastatud 09.10.2013 nr 2-3/2828-2, milles on selgitatud, et 09.09.2013 eelvangistushoone 10. sektsiooni jalutuskäigule saatmisel ning sigarettide väljastamisel on lähtutud ebakorrektsest nimekirjast ning valvureid on selles küsimuses täiendavalt instrueeritud, et vältida edaspidi samalaadsete intsidentide kordumist.

Kohus märgib, et kaebajale on määratud õiguspäraselt distsiplinaarkaristus vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja VangS § 65 lg 2 alusel, määratud karistus on proportsionaalne ning määratud selleks pädeva ametiisiku poolt ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole haldusakti andmisel rikutud. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata kaevatava Tartu Vangla käskkirja 08.10.2013 nr 6-2/1244 tühistamise nõudes.

Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebuselt tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik