4-13-4478/61 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-13-4478

Otsuse kuupäev 08.04.2014

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuist

ungi sekretär Enjar Malm

Tõlk Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

B.N-i väärteoasi KarS § 262 järgi

Asja läbivaatamise

kuupäev ja koht 06.01.2014, 05.02.2014 ja 08.04.2014 Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik B.N tema kaitsja ja v.-adv. Mati Senkel

ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula

Resolutsioon

Tunnistada B.N (isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx , xxxx, ude toimepanemise eest 6-l korral karistatud, rahatrahvid , ei tööta väärteg

tasumata

arest 27 (kaks seitse ) süüdi KarS § 262 järgi ning karistuseks mõista kümmend ) päeva.

B.N-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda 08.04.2014.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ

(asukoht Liivalaia 41- eurot, s.h on 11, 10145 Tallinn) kasuks 420 (nelisada kakskümmend käibemaks 20%, s.o 70 adv. Mati Senkeli poolt mää eurot) eurot v.- ratud korras menetlusaluse isiku B.N-i

kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta B.N-ilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvad kaitsjatasu summas 420 eurot ja ekspertiisitasu summas 255 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.N-ilt menetluskuluna tunnistajale KrMS §

178 kohaselt makstud summa 4,80 (neli eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 3, 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.N-ilt erikuluna s

0 senti) eurot riigituludesse. undtoomise kulud 24,70 (kakskümmend neli eurot ja 7

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada B.N tasuda menetluskulud kokku 29,50 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 2,95 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

B.N tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida vii Kui rahalised nõuded tenumber 2800049900 ning selgitus.

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 15.04.2014.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 30.04.2014, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o hiljemalt 15.05.2014. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond saatis VTMS § 84 alusel

08.07.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale väärteoasja materjalid nr: 2590,13,001807

(väärteoasi nr 4 4478); 2590,13,001808 (väärteoasi nr 4 -13-4479); 2590,13,001809

(väärteoasi nr 4 4480); 2590,13,001813 (väärteoasi nr 4 -13-4482); 2590,13,001815

(väärteoasi n 4483); 2590,13,001816 (väärteoasi nr 4 r 4-13- -13-4484); 2590,13,001830 (väärteoasi nr 4 4485) ja 2590,13,001878 (väärteoasi nr 4 -13-4486) B.N-i kohta.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond saatis VTMS § 84 alusel

18.09.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale väärteoasja materjalid nr: 2590,13,003053 (väärteoasi nr 4-13-6012) B.N-i kohta.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik J J koostas

menetlusalusele (tl 3) nr AB 1325665- isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli 1807 selle kohta, et B.N 20.05.2013 kell 06.00 avalikus kohas xxxx maja juures tülitas pahatahtlikult ja sõimas ebatsensuursete sõnadega xxxx elavat R Bt, helistades talle läbi fonoluku. Oma teoga rikkus avalikku korda, Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik J J koostas

menetlusalusele isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli (tl 13) nr AB 1325666-1809 selle kohta, et B.N 21.05.2013 kell 06.00 avalikus kohas xxxx maja juures tülitas pahatahtlikult ja sõimas läbi fonoluku ebatsensuursete sõnadega maja elanikku R Bt. Oma teoga rikkus avalikku korda, Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

I A K koostas da prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik menetlusalusele isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli (tl 23) nr AB

1325255-1808 selle kohta, et B.N 21.05.2013 kell 07.15 xxxx solvas ja sõimas erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas A Pi. Oma teoga B.N rikkus avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik J J koostas

menetlusalusele isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli (tl 34) nr AB 1325664-1813 selle kohta, et B.N 21.05.2013 kell 14.00 avalikus kohas xxxx maja juures t elavat R B ülitas pahatahtlikult korteris xxxx t, sõimates teda läbi fonoluku ebatsensuursete sõnadega. Oma teoga rikkus avalikku korda, Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik A K koostas mene (tl 42) nr AB tlusalusele isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli

1325257-1815 selle kohta, et B.N 21.05.2013 kell 19.15 xxxx solvas ja sõimas erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas A Pi. Oma teoga B.N rikkus avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik A K koostas menetlusalusele isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli (tl 52) nr AB

1325256-1816 selle kohta, et B.N 21.05.2013 kell 19.20 xxxx solvas ja sõimas erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas T Et. Oma teoga B.N rikkus avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik J J koostas

menetlusalusele isikule B.N-ile 17.06.2013 väärteoprotokolli (tl 62) nr AB

1325560-1830 selle kohta, et B.N 23.05.2013 kell 10.40 avalikus kohas xxxx tülitas pahatahtlikult t, karjudes tema peale ja sõimates teda ebatsensuursete sõnadega. R B Oma teoga rikkus avalikku korda, Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik A K koostas menetlusalusele isikule B.N-ile 17 (tl 70) nr AB .06.2013 väärteoprotokolli

1325258-1878 selle kohta, et B.N 24.05.2013 kell 16.30 xxxx solvas ja sõimas erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas A Pi ning tema abikaasat Y P. Oma teoga

B.N rikkus avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Ida prefektuuri korrakait K K koostas sebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik menetlusalusele isikule B.N-ile 26.08.2013 (tl 86) nr AB väärteoprotokolli 1324272-3053 selle kohta, et B.N 25.08.2013 kell 22.30 xxxx kolkis V A akna taga ning sõimas teda ja häiris tema öörahu, millega rikkus avalikku korda. Kasutas V A suhtes ebatsensuurseid väljendeid, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1,3 nõudeid ja v

äärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi.

Enne selle väärteoasja arutamisele määramist on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri uurija R L määranud 16.10.2013 B.N-i suhtes kriminaalasjas nr 13259000097 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning väärteotoimikus on kohtule saadetud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 10-13 B.N-i kohta (tl 94-97). Ekspertiisi teostas M V V OÜ psühhiaater M . Ekspertiis süüteo toimepanemise ajal psüühilise seisundi ja süüdivuse kindlakstegemiseks oli B.N-ile määratud seoses talle kriminaalasjas esitatud alljärgnevate kahtlustustega:

-ajavahemikul 12.07.2013 kell 10.00 kuni 13.07.2013 kell 11.00 varastas xxxx T P vanematele kuuluvast suvilast umbes 1000 liitri suuruse metallist veemahuti väärtusega 400 eurot; -18.08.2013 kella maja ees V A

9.30 ajal lõi xxxx le ühe korra rusikaga kuklasse, põhjustades kannatanule valu; -31.08.2013 kella 18.30 paiku xxxx maja juures tungis kallale kannatanule V Ale, keda lõi ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verevalum vasaku silma all.

Ekspertiisiaktist n M V) arvamusele, et ähtuvalt jõudis ekspert (psühhiaater

1) B.N oli süütegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oli võimeline käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega põe nõdrameelsust. Tal esinevad psüühikahäired (reisiduaalne alkohoolne afektiivne hiliskahjustus ja täpsustamata traumajärgne isiksuse ja käitumisehäire) - ei takista tal aru saamast oma tegude keelatusest ja neid juhtimast. 2) B.N-i võime oma tegudest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida ei olnud tegude hetkel piiratud.

3) B.N ei olnud talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis häiris tema võimet aru saada ja juhtida oma tegevust.

4) B.N on oma vaimse seisundi poolest võimeline osa võtma kohtueelsest menetlusest, esinema kohtus ja tema süüdimõistmisel kandma kohtulikku karistust.

5) B.N-i suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi, kuna ta on nii verbaalselt kui füüsiliselt vägivaldne ja tal puudub haigusteadvus ning ravisättumus. Korduvad viited haiguslugudes, et ei pea kinni ravirežiimist.

Viru Maakohtu määrusega nr 4-13-4478 12.12.2013 (tl 98-99) on B.N-i väärteoasjad KarS 262 järgi ühendatud ühiseks menetlemiseks.

Menetlusalune isik B.N avaldas kohtuistungil, et talle on väärteoprotokollide sisu arusaadav ja ta saab aru sellest, milles teda süüdistatakse. B.N tunnistas ennast osaliselt süüdi üksnes nendes väärteoepisoodides, mis puudutavad tema endist ämma R Bt.

Väärteoepisoodides, mis puudutavad tema aiamaa naabreid ja V At, B.N ennast süüdi ei tunnistanud. väitis, et tal oli õigus t sõimata, Menetlusalune isik B.N R B kuna viimane ei pannud hauakivi tema isa hauale ja isal oli 25. mail 5. surmaaastapäev. B.N tunnistas, et ta ei saa inimestega, kes talle halba teevad, rahulikult rääkida. Peale neid juhtumeid on ta veel R B peab R B solvamist ja t solvanud ja sõimanud. B.N

sõimamist normaalseks. B.N-i sõnul on talle määratud xxxx seoses maohaavandite, pankrease, suhkruhaiguse ja maksahaigusega. Psühhiaatri juures ta käinud ei ole. B.N mäletas, et 21.05.2013 kell 19.15 oli ta aiamaal. Seda ta ei mäletanud, kas T E oli sel ajal aiamaal. Väärtegusid, mis on seotud A Pi ja viimase abikaasa, samuti T Ega, eitas B.N kategooriliselt. 25.08.2013 kell 22.30 ei olnud tal mingit kokkupuudet V Aga.

B.N on seevastu menetlusaluse isikuna kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 17.06.2013 (tl 30-31), öelnud, et isa L K nimel oli aiamaa xxxx, mida hetkel kasutab tema, sest isa suri 5 aastat tagasi. See aiamaa asub teiste aiamaade v ja T E ahel, vasakut kätt asub V aiamaa ning paremat kätt A ja Y P aiamaa. 21.05.2013 kella 07.15 ajal xxxx asuvate aiamaade juures, avalikus kohas, tema solvas ja sõimas erinevate ebatsensuursete sõnadega i, öeldes A P talle, et ärgu käigu üle tema aiamaa, kuna nad saavad oma maale läbi teise värava. Milliseid sõnu täpselt ta i kohta ütles, seda ta ei mäleta, kuna oli siis endast väljas, sest eelnevalt oli A P tal konf R B likt oma ämma ga. Samal päeval, s.o 21.05.2013 kella 19.15 ajal oma aiamaade juures tekkis tal uuesti konflikt oma naabrite A Pi ja T Ega, mille käigus ta solvas ja sõimas erinevate ebatsensuursete A Pi ning hiljem kella 19.20 ajal T Et. 24.05.2013 sõnadega alguses kella 16.30 ajal xxxx asuvate aiamaade juures tekkis tal uuesti konflikt A ja tema mehe Y Piga, mille käigus ta solvas ja sõimas neid erinevate ebatsensuursete sõnadega.

B.N on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna 17.06.2013 (tl 4-5) öelnud, et ta sõimab alati ebatsensuursete sõnadega. B.N-i ütlustest nähtub, et kuna R Bt peetakse xxxx heaks ja au nimeseks, siis tahtis ta stusväärseks i läbi fonoluku

helistades teda

ebatsensuursete sõnadega sõimates teiste inimeste kuuldes häbistada. 23.05.2013 umbes kella 11.00 paiku oli ta xxxx R Bt. Kuna ta viimasega , kui kohtas tänaval rahulikult rääkida ei saa, siis hakkas ta t kohe ebatsensuursete sõnadega sõimama. B.N R B on kinnitanud, et ta karjus kõvasti, et kõik ümberringi kuuleksid. B.N ei arva, et see oleks avaliku korra rikkumine. Ta tahabki R Bt spetsiaalselt solvata, täis teha ja häbistada.

Tunnistaja R B kinnitas kohtuistungil, et menetlusalune isik B.N on tema endine väimees. ütlustega on tõendatud, et B.N sõimab teda ja karjub R B tema peale igal pool, mistõttu ta ei saa kuskil väljas käia. See oli ikuus, need päevad olid järjest, kevadel ma

kui B.N teda vene keeles tuli rattaga maja ette, karjudes tema peale ja sõimates väga ebatsensuursete sõnadega (näiteks lits, prostituut) läbi fonoluku. See lause, et „ma tapan su ära“, käis kogu aeg. Inimesed hakkasid talle uksele koputama, et mis toimub ja ta läks politseisse, kirjutades kolm avaldust. E L, kes elab ka korrusmaja kolmandal korrusel ja on tema naaber, käis tunnistusi andmas, sest kõik ärkasid kisa peale üles. Need sündmused võisid aset leida 20.05.2013 kell 06.00, 21.05.2013 kell 06.00 ja 21.05.2013 kell 14.00. Üks sündmus toimus tänaval, 23.05.2013 , kui B.N tuli talle rattaga kõrvale, kell 10.40 sõimates ja alandades teda. R B väitel sõimas B.N teda ka terve suve ja nii, et linn kajas. B.N tahtis, et ta aitaks teda aiamaal, samuti süüdistas teda, et miks ta pole pannud tema ema hauale kivi. R B arvates ei ole B.N-i näol tegemist normaalse inimesega, vaid haige inimesega, kes sõimab kõiki ja lubab tappa igat üht, mistõttu kõik on häiritud kõi . R B arvates on B.N kidel kordadel olnud alkoholijoobes. B.N on talle öelnud, et ta võib sõimata, maha lüüa, saamata selle eest karistada. R B väitel häirib B.N-i tegevus tema igapäevast elu ja ka kõigi naabrite elu. Majaelanikud on tema poole pöördunud, et midagi ette võtta.

Tunnistaja E L kinnitas kohtuistungil, et menetlusalune isik B.N on temale täiesti võõras inimene. E L avaldas, et kui ta maikuus hommikul vara ärkas, siis kuulis ta hoovis räiget sõimu, sest aken oli lahti. Ta vaatas välja, aga ei näinud kedagi. Jutt käis R Bst. Nad mõlemad ga elavad kolmandal korrusel, olles naabrid. Pärast hoovis nägi ta R B R Bt, kes

küsis, et kas ta kuulis sõimamist ja ütles, et teda käidi sõimamas. Tema vastas R Ble, et kuulis. Ta küsis käest, e ütles, et tema väimees. võttis omaks, et R B t kes see oli ja R B E L

kahel järjestikusel päeval oli venekeelne sõim, mis häiris tema igapäevaseid toimetusi. Inimest, kes sõimas, ta ei näinud. See oli teisel päeval, kui uttu, et 2 päeva käis R Bga oli j väimees teda sõimamas. Põhjust ei öelnud ja ta ei küsinud ka. R B

Tunnistaja A P kinnitas kohtuistungil, et menetlusalune isik B.N on aianduskooperatiivis nende aiamaa naaber. Ta on kirjutanud p olitseisse 3 või 4 avaldust, sest olles küll kannatlik inimene, i ütlustest nähtub, et nii ei suutnud ise ennast enam kaitsta. A P ta kui B.N aiamaale ilmus, hakkas ta kohe kasutades teda väga ebatsensuurseid sõnu vene keeles sõimama tunnistas, et tal on häbi neid väljendeid välja öelda. . A P B.N ütles, et tal ei ole millestki elada, et „pead mind ülal pidama“, samuti pidi tema tegema B.N-i aiamaal tööd. B.N korduvalt lubanud teda vägistada. on B.N

oli ka kogu aeg alkoholijoobes, rääkida temaga oli võimatu. i väitel ei saa tema oma A P aiamaal üksi ilma abikaasata viibida. Need sündmused on kõik toimunud xxxx aiamaadel ja võisid aset leida 21.05.2013 kell 07.15, 21.05.2013 kell 19.15 ja 24.05.2013 kell 16.30. Üks fakt on, et B.N sõimas tema aiamaa naabrit T Et ja tema oli tunnistaja. B.N sõimas t tema juuresolekul väga ebatsensuursete sõnadega. T E

A Pi arvates hoiab B.N kõiki hirmul, naised kutsuvad esile temas agressiivsust, kuid mehi ta natuke kardab. A Pi sõnul sõimas B.N ka tema abikaasat ebatsensuursete sõnadega.

Tunnistaja T E kinnitas kohtuistungil, et menetlusalune isik B.N on nende aiamaa naaber. T E väitel oli see eelmise aasta maikuus, kui B.N läks aiamaal oma putka juurde, hakates seal ebatsensuurselt karjuma ja teda solvama. 21.05.2013 kell 19.20 võis see sündmus aset leida. Enne seda, kui B.N teda ebatsensuursete sõnadega solvas, sõimas ta i. See võis olla kuskil 5 minutit varem. A P T E arvates oli B.N neid A Piga sõimates alkoholijoobes. B.N tuli vahtu suust ja ta vehkis kätega. Tavaliselt kui B.N aiamaal naisterahvast nägi, hakkas ta teda kohe ebatsensuursete sõnadega solvama. B.N sõimab mehi ja vanureid ka, tal on ükskõik, keda solvata. T E arvates ei ole B.N-i puhul tegemist normaalse inimesega. Sõimamine on B.N-i puhul tavaline suhtlemisviis. T E tunnistas, et ta püüdis B.N-iga normaalselt suhelda, aga vastuseks sai ebatsensuursed sõnad.

Tunnistaja Y P kinnitas kohtuistungil, et menetlusalune isik B.N on nende aiamaa naaber. Kui B.N aiamaale ilmub, siis on ta kohe väga agressiivne, öeldes, et nemad ei tohi seal olla, et see on tema territoorium. Y P el on B.N teda pidavalt iga i väit

päev solvanud ebatsensuursete sõnadega. B.N on tema juuresolekul solvanud ka tema abikaasat A P t solvata. i. 24.05.2013 kell 16.30 võis B.N teda ja tema abikaasa B.N käis oma majakeses rohkem pummeldamas, olles iga päev purjus. Y Pi arvates on B.N haige inimene, kellega rääkimine ei ole võimalik. Aja jooksul on B.N-i käitumine läinud hullemaks.

Tunnistaja V A kinnitas kohtuistungil, et menetlusalune isik B.N on tema majanaaber III trepikojast, tema ise elab I trepikojas. 25.08.2013 kell 22.30 B.N kolkis tema akna taga ja sõimas väga ebatsensuursete sõnadega, häirides sellega tema teda

öörahu ja öeldes, et talle peab maksma 5000 eurot. V A ei tea, mis raha B.N temalt tahab. V A sõnul elab ta esimesel korrusel ja B.N kolkis vastu tema suure toa akent, kusjuures aken oli siis lahti, sest oli suvi. Samal ajal B.N sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Väljas oli naabrinaine, kes seda kuulis. B.N on iga päev purjus, ka sel korral oli ta purjus.

Kohus tegi 20.02.2014 väärteoasjas nr 4 4478 määruse, millega määras rahuldada kaitsja v.- htes adv. Mati Senkeli taotlus ja määrata menetlusaluse isiku B.N-i su ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (tl 136-142). Nimetatud ekspertiis on teostatud SA

PERH Psühhiaatriakliinikus. kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 113 (tl Ambulatoorse 152- L) arvamusele, et 159) nähtuvalt jõudis ekspert (psühhiaater M

1) Väärteoprotokollides märgitud tegude toimepanemise ajal ei esinenud B.N sellist rasket psüühikahäiret, mis takistas või piiras tema võimet aru saada oma tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

2) Käesoleval ajal on B.N võimeline aru saama oma tegude iseloomust ja oma käitumist juhtima, ta on võimeline osalema kohtumenetluses. 3) B.N esinev psüühikahäire alkoholi tarvitamisest tingitud residuaalne isiksusja käitumishäire ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes, st ta on võimeline kandma karistust.

Kohtu , et välise menetleja esindaja oli kohtuvaidluses seisukohal väärteod on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik on ise osaliselt tunnistanud neid tegusid, mis on seotud R Bga. Teised teod on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega. Arutusel on 9 tegu, mis on lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud. Isikud, kelle suhtes on rikkumised toime pandud, on ühed ja samad. B.N on hoidnud neid isikuid kogu aeg hirmu all, nad kardavad ka juhuslikult B.N-iga kokku saada, sest ei tea, mismoodi viimane käitub nende suhtes. Ekspertiisi aktist on näha, et menetlusalune isik on võimeline karistust kandma. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles B.N-ile karistuseks aresti, kuna maksimaalmäära lähedast

rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, sest tal ei ole raha. Ka üldkasulikku tööd ei ole menetlusaluse isiku suhtes otstarbekas rakendada. Kui kohus leiab, et on põhjendatud määrata menetlusalusele isikule arest, siis taotles kohtuvälise menetleja esindaja aresti kohest täideviimist, kuna menetlusalune isik oma käitumisega on näidanud, et ta ei ilmu kutsete peale ettenähtud ajal ettenähtud kohta.

Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et B.N-i käitumises puuduvad väärteotunnused. Teatavasti KarS § 32 sätestab süüpõhimõtte, et isikut saab süüdi mõista õigusvastase teo eest siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. KarS § 34 ütleb, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima ja p 5 ütleb, et muu raske psüühikahäirega seoses. Kuigi ekspertiis on tuvastanud, et isik on süüdiv, siis ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kaitsja leidis, et isik ei ole süüdi. Sellele viitab isiku käitumine kohtus ja tunnistajate ütlused. Isikul on närvid läbi, ta ei ole adekvaatne ega pole kunagi kaine. KarS § 262 sätestab vastutuse avaliku korra rikkumise eest. Inimesed, keda B.N justnagu tülitas, on aastaid kokku puutunud temaga ja teavad, mida temalt oodata. Selle sätte alusel saab vastutusele võtta isiku, kes paneb toime midagi erandlikku, kuid selline käitumine on B.N-i tavaline käitumine. Kaitsja leidis, et B.N pole rikkunud teiste inimeste turvalisust ega häirinud nende rahu. Selline käitumine on talle isikupärane ja omane. Kui kohus leiab, et B.N on süüdi, siis palus kaitsja kohtul kaaluda VTMS § 30 lg 1 p 1 ettenähtud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, sest kaitsja on kindel, et arest B.N-i käitumist ei muuda.

Kohtuotsuse põhjendused

KarS § 262 (avaliku korra rikkumine) näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest.

Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 sätestab, et Tapa valla haldusterritooriumil on keelatud avalikus kohas lärmata, kerjata, kasutada ebasündsaid väljendeid, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Avalik kord on õigusaktidega kooskõlas olev elukorraldus, kus on kaitstud isikute eraõiguslikud subjektiivsed õigused ja ühiskonna turvalisus. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Lugupidamatuse väljendamine teiste isikute suhtes on näiteks verbaalne lärmitsemine, ebasündsate väljendite kasutamine aga ka teiste isikute pahatahtlik tülitamine. Inimesed on seaduse ees võrdsed, mistõttu on avalikus kohas käitumise põhikriteerium selles, et mitte häirida teist inimest.

Kohus loeb menetlusaluse isiku B.N-i esitatud 9- süü temale s väärteosüüdistuse episoodis tunnistajate R B, A Pi, E L, T E, Y Pi ja V A tõendatuks ütlustega, milliste õigsuses

ei ole kohtul põhjust kahelda, sest kõik nimetatud tunnistajad kirjeldavad B.N-i käitumist üldjoontes sarnaselt (sõimas väga ebatsensuursete sõnadega)

. Lisaks sellele

tunnistas B.N kohtuistungil oma süüd osaliselt nendes väärteoepisoodides, mis puudutavad tema endist ämma t. Kohus leiab, et B.N-i süü temale esitatud R B

väärteosüüdistustes on tõendatud lisaks veel tema enda kohtuvälises menetluses antud süüdomaksvõtvate ütlustega.

Menetlusaluse isiku B.N-i poolt toime pandud süüteod, avaliku korra rikkumised, vastavad KarS § sätestatud väärteo kohtuvälise -s 262

objektiivsele koosseisule ja on seega

menetleja poolt koostatud väärteoprotokolli s õigesti kvali de fitseeritud. B.N on

kõikidel kordadel rikkunud Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid.

Subjektiivsest küljest on väärteo menetlusalune isik B.N d R B suhtes toime pannud

kavatsetusega (ta tahtiski R Bt kui xxxx väga lugupeetud inimest spetsiaalselt solvata ja häbistada ning karjus kõvasti, et kõik ümberringi kuuleksid) ja väärteod ülejäänud isikute suhtes on B.N toime pannud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud B.N-i käitumises puuduvad. Kohtul erinevalt kaitsjast ei ole mingit põhjust mitte nõustuda B.N-i suhtes koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis sisalduva eksperdi arvamusega.

Väärteoprotokolli uväline menetleja rikkunud väärteomenetluse de koostamisel ei ole koht seadustikust tulenevaid nõudeid.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et KarS §

-s 262

sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud d menetlusalune isik B.N . KarS § 262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. KarS §

47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. B.N on toime pannud 9 sarnast avaliku korra rikkumist isikute suhtes, kellega tal on elukondlikul pinnal olnud aastatepikkune kokkupuude naaber temaga samast (endine ämm, aiamaa naabrid, kortermajast). Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku B.N-i karistust kergendab kohtu arvates osaline tunnistamine R B süü t

puudutavates väärteoepisoodides, KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid - kohus ei leia. B.N on verbaalselt vägivaldse käitumisega, mida ta ka ise on oma kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistanud, öeldes, et ta sõimab alati ebatsensuursete sõnadega. B.N ei kahetse toimepandud väärtegusid, vaid õigustab nende toimepanemist. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud see, et B.N on väärtegusi Arvestades 8 väärteo toimepanemist d toime pannes olnud alkoholijoobes.

ajavahemikul 20.05.-24.05.2013 erinevate isikute suhtes ja mõne isiku suhtes korduvalt, on põhjust asuda seisukohale, et isiku on tekkinud karistamatuse tunne. Karistusregistri l

väljavõttest (tl 167 ) nähtuvalt on me väärtegude -169 netlusalust isikut B.N-i

toimepanemise eest karistatud 6-l korral, sealjuures väärib eraldi märkimist, et teda on ühel korral karistatud ka KarS § 262 järgi, määratud rahatrahvid on tal kõik eranditult tasumata.

Eeltoodust tulenevalt ja muuhulgas eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole kohtu arvates karistuse eesmärke võimalik saavutada B.N-i karistamisega taaskord rahatrahviga kui kõige kergeimaliigilise karistusega, kuna ega avalda talle

need jäävad maksmata seetõttu mingit mõju. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodu t, et B.N-ile tuleb karistuseks

mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas ja maksimaalmäärast väiksemas määras, s.o 27 päeva. üldkasuliku tööga märgib

Puutuvalt aresti asendamisse kohus, et tulenevalt KarS § 69 lg 1 eeldab see süüdlase nõusolekut.

Kaitsja taotles VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Seega on seadusandja andnud mene menetl tlejale õiguse use lõpetamiseks.

Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § st 202. Menetluse võib lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui -

avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas, arvestades 9 väärteoepisoodi ja sellest tulenevat isiku süü suurust, ei ole alust menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas väärteoasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.N-ilt menetluskuluna tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 4,80 eurot, samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 3, 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.N-ilt erikuluna sundtoomise kulud 24,70 eurot. Kohus võimaldab tasuda B.N menetluskulusid ositi 10 kuu jooksul. Kohtuistungil osales kohtu poolt määratud korras kaitsja v.- sutamiseks 420 eurot. Arvestades adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi o osutatud õigusteenuse mahtu, seda summat põhjendatuks. KrMS § 180 lg 3 al peab kohus

usel jätab kohus kaitsjatasu summas 420 eurot ja ekspertiisitasu summas 255 eurot riigi kanda, sest kõikide menetluskulude hüvitamine käib B.N-ile üle jõu.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik B.N KarS § 262 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 27 päeva.

Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuulub mõistetud arest koheselt ärakandmisele, sest menetlusalune isik B.N kohtuistungile 21.01.2014 kell 10.00 ei ilmunud, kuna väidetavalt tal olid jalad haiged, kuid vastavat arstitõendit ta kohtule hiljem ei esitanud. Kohtuistungile 02.04.2014 kell 10.00 B.N ei ilmunud, teatades kohtule, et tal jällegi ei ole sõiduraha ja ta saab ndal kuupäeval. Kohus oma 20.02.2014 määrusega xxxx alles 05-

määras korraldada B.N-i suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis.

Ekspertiisi SA PER Psühhiaatriakliinikusse pidi B.N minema 06.03.2014 kell 14.00, kuid ka siis teatas B.N kohtule, et tal puudub Tallinna sõiduks raha, mistõttu tema Tallinnasse mineku korraldas Tapa Vallavalitsus. Kohtuistungile 08.04.2014 kohaldas kohus B.N-i suhtes sundtoomist, et tagada kohtuistungi toimumine. Eeltoodu põhjal on kohtul põhjendatult alust arvata, et menetlusalune isik B.N suure tõenäosusega ei oleks ise läinud pärast kohtuotsuse jõustumist ka talle mõistetud aresti kandma.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. aprilli 2014 otsus muutmata.

2. B.N-i apellatsioon jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

№oremreferent