2-13-56206/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-56206 Tsiviilasi Korteriühistu XXXhagi XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

2 334,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, epost priit@ckeoigusbyroo.eu) Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Avalikul kohtuistungil, 08.04.2014 Istungil viibisid Sekretär Ivika Lensment, hageja esindaja Priit Pööbo, kostja I XXX, Kostja II XXX Resolutsioon

1. Rahuldada Korteriühistu XXX hagi XXX ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista XXX ja XXX solidaarselt välja põhivõlgnevus 1 585,61 eurot (üks tuhat viissada kaheksakümmend viis eur ja 61 s), seisuga 27.11.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 325,36 (kolmsada kakskümmend viis eur ja 36 s) ning alates 28.11.2013 viivis 0,07% päevas põhinõudelt (1 585,61 eurolt) kuni põhinõude täieliku tasumiseni Korteriühistu XXX kasuks.

3. Jätta Korteriühistu XXX menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda.

4. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Korteriühistu (KÜ) XXX esitas 27.11.2013 Harju Maakohtule hagi XXX ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on XXX ja XXX kaasomandis korteromand asukohaga XXX. Sellele korteriomandile vahendab ja teostab haldusja kommunaalteenuseid KÜ XXX. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 13 lg-le 4 esitab hageja kostjatele iga kuu teenuse eest arveid, mille eest on kostjad kohustatud tasuma. Kostjad on jätnud arved tasumata perioodil 20.05.2012– 20.10.2013 kokku summas 1 585,61 eurot. Kuna kostjad on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvutanud viivist KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras (0,07% päevas) summas 325,36 eurot.

Asjakohane pole kostja I väide, et ta enam XXX asuvas korteris ei ela, kuivõrd korter on endiselt tema kaasomandis.

Hageja taotleb VÕS § 76, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 162 lg 1 alusel mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 1 585,61 eurot, 27.11.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 325,36 eurot ning edasiulatuv viivis 0,07% päevas põhinõudelt alates 28.11.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja I vastuväited Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I faktiline abielu XXX iga lõppes 2012. a märtsis. Kostja I asus elama abikaasast eraldi XXX. XXX jäi XXX asuvat korterit üksi kasutama. Kostja I pole korteriühistu teenust alates 2012. a märtsist kasutanud. Abielu lõppedes jagasid kostjad vara selliselt, et kostjale I jäi liisingufirmalt soetatud sõiduauto ning XXX XXX asuv korter. Seetõttu on kostja II ainuisikuliselt korteriühistu ees vastutav.

Kostja II vastuväited Kuna kostja II on hetkel töötu, pole tal võlgnevust võimalik maksta. Korter on hetkel sundmüügis. Kostja II on nõus võla jagamisega pooleks. Võlg tekkis ajal, kui kostja II oli Soomes tööl. Ta ei mäleta, kas hageja poolt esitatud arvestus on õige.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagejate ja kostjate poolt esitatud kirjalike ja suuliste seisukohtadega ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjad, olles korteri asukohaga XXXkaasomanikud, pole hageja esitatud arveid perioodil 20.05.2012– 20.10.2013 tasunud, ning tekkinud on võlgnevus summas 1 585,61 eurot. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestuse kohta. Kostja II iseenesest nõudele sisulisi vastuväiteid ei esita. Vaidlus on selles, kas võlgnevuse eest vastutab ka kostja I, arvestades, et ta võlgnevuse tekkimise perioodil korteris ei elanud.

KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Kohus leiab, et kostja I vastutuse seisukohast ei oma tähtsust see, kas ta võlgnevuse tekkimise perioodil korteris ka tegelikult elas või kuidas on kostjate vahel jaotatud nende vara. Vaidlus puudub selles, et kostja I on korteri kaasomanik. Riigikohus on 15.12.2010 otsuses nr 3-2-1-124-

10 p-s 19 rõhutanud, et majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Eeltoodust ning KÜS § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriomanik vastutab majandamiskulude tasumise eest ka juhul, kui ta ise korteris ei ela. KÜS-is pole majandamiskulude tasumise osas erandit juhuks, kui üks korteriomandi kaasomanikest elab mujal. KÜ-l on seega õigus nõuda majandamiskulude eest tekkinud võlgnevust mõlemalt korteriomanikult.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 1 585,61 eurot ning 27.11.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 325,36 eurot, samuti viivise alates 28.11.2013 0,07% põhinõudelt (1 585,61 eurolt) kuni põhinõude rahuldamiseni.

Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 2 334,53 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 200 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus kostjate menetluskulud nende endi kanda ning hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik