1-14-3363/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-3363

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-3363 (14260100679) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

G.N-i krimina

alasi KarS § 280 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Luga Süüdistatav G.N

Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töötab juhutöödel

kriminaalkorras karistatud 22.11.2012 Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 280 lg 1 järgi rahalise karistusega 495 eurot (tasumata); väärteokorras karistatud 3-l korral. tõkend: ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § lg 1 järgi ja mõista karistuseks G.N

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § määrata, et mõistetud karistust ei pöörata

74 lg 1,3 alusel G.N-ile täitmisele, kui (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul G.N ei pane 18- toime uut tahtlikku kuritegu ja -s

täidab KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata

Tartu Vangla G.N kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista ,3 G.N-ilt riigituludesse menetluskulude katteks 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Jätta menetluskulud summas 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot 22 senti riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas G.N

(nelisada kaheksakümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt . kuupäevaks vähemalt 40 (nelikümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606

(AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14- 3363, menetluskulud, G.N“.

M ja aksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kaebuse lahendamise menetluses. kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule kaudu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

G.N-ile on esitatud süüdistus K S § 280 lg 1 järgi selles, et ar tema 23.02.2014 kella

02:50 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Tallinna mnt 1 lähedal esitas enda poolt juhitud sõiduautot, reg nr 313ASA kontrollimiseks peatanud P Lõuna olitseija Piirivalveameti

prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse politseiametnikele enda tegelikust isikust valeandmeid, esitades end kontrollijaile venna, s.o xxxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx isikuna, sooviga vabaneda väärteomenetlusest tulenevast vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna.

KarS § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangist

itte ust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele m pöörata, kui G.N 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse

(tl 29). Taotluse kohaselt loobub G.N kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 280 lg 1 järgi. Kohus leidis, et G.N on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus G.N-i sellekohastest kinnitustest. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et G.N on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Koh küsitlemise käigus. tul ei tekkinud selles kahtlusi ka G.N-i

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. lasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Kriminaa G.N-i

280 lg 1 süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetl uses makstud tasu 132,72 eurot (tl 30-32). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaa , s.o 532,50 nuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 665,22 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

G.N

taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud menetluskulude tasumis ositi 1 aasta jooksul. e võimaldamist

G.N puudub käesoleval ajal töökoht. Tema kinnitustel saab ta peagi tööle Kaldes OÜ

-sse, kus hakkab ta töötasuna saama miinimumpalka. Käesoleval ajal teenib G.N sissetulekut juhutöödest. G.N on elukaaslane, kellega tal on üks ühine laps, kes saab mais 2014. a 1 aastaseks. Elukaaslasel on lisaks ühisele lapsele veel 4 last, kellest 1 käib koolis. Teised lapsed on 6-aastane, 5-aastane ja 3-aastane. elukaaslane ei tööta ja G.N-i on lastega kodune. elukaaslase lapsi nende isad ülal ei pea, kuigi kohtu poolt on G.N-i

elatis välja mõistetud. Sellest tulenevalt peavad kõiki lapsi ülal G.N koos oma elukaaslasega. Lisaks G.N-i poolt juhutöödel teenitavast tasust saavad nad peretoetust, mis on koos emapalgaga 500 eurot. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. Kogu menetluskulude väljamõistmine paneks

G.N-i ja kogu tema perekonna äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. G.N-i kinnitustel on ta igal kuul võimeline tasuma menetluskulude katteks 40 eurot. Kohus lähtub sellest ja peab põhjendatuks menetluskulude katteks välja mõista 480 eurot. Kuna

G.N ei ole võimeline nimetatud tasuma ühe korraga, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul.

Raina

Pärn Kohtunik