1-11-1029/58 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-11-1029

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014.a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1029 Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Kriminaalasi

Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne M.J suhtes

Süüdimõistetu M.J Isikukood: xxx Elukoht: xxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 145, § 427, KarS § 76 lg 5 kohus m ä ä r a s :

Rahuldada erakorralises ettekandes toodud taotlus.

Pöörata kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu

Maakohtu 15.03.2011.a kohtuotsusega M.J-ile mõistetud ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

M.J ilmuda karistust kandma kinnipidamiskohta kutse peale.

Kohtumääruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kriminaalhooldaja Maie Kogerile ja prokurör Tiina Virule. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

1-11-1029 Asjaolud ja menetluse käik

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 15.03.2011.a otsusega tunnistati M.J süüdi KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust (episoodid

22.12.2010,24.12.2010). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 06.12.2010.a otsusega mõistetud, ärakandmata 2 aastat vangistust ja 26.10.2010.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud, ärakandmata (varem liitmata) karistus, vangistus 1 kuu 10 päeva ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat, 7 kuud ja 10 päeva. samuti tunnistati M.J süüdi: KarS § 118 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 4 aastat (episood 21.10.2010.a); KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ,7, 8 järgi ja karistuseks vangistus 1 aasta (episoodid 15.10.2010, 20.10.2010). KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistuseks mõisteti vangistus 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati tema karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kuna need kuriteod (15. , 20 ja 21.10.2010.a) pani ta toime enne Pärnu Maakohtu otsust 06.12.2010.a , millega teda karistati vangistusega 2 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga ja enne Viru Maakohtu otsust 26.10.2010.a, millega teda karistati KarS § 215 lg 1 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud, KarS § 65 lg 1 kohaselt liideti karistused KarS § 64 järgi, liites karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 04.01.2011.a.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.04.2013.a kohtumäärusega nr 1-11-1029 vabastati M.J tingimisi ennetähtaega karistuse kandmisest koos tema allutamisega käitumiskontrollinõuetele tähtajaga 1 (üks) aasta. KarS 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati isikule järgmised lisakohustused;

- Mitte tarvitada alkoholi narkootikume,

- Otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala 6 (kuue) kuu jooksul vabanemisest alates.

- Mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

Kriminaalhooldusametnik esitas 02.04.2014.a kohtule erakorralise ettekande, milles teavitas kohut sellest, et M.J on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

14.03.2014a. teostas kriminaalhooldusametnik lisakohustuse täitmise kontrolli aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on asja üüritud 2 toalise kõigi mugavustega korteriga.

Üürileping hooldusaluse xxxxx Kxxxx T.D nimel. Kontrolli käigus on mõõdetud hooldusalusel alkoholijoove alkomeeter Alcovisor Mercury №rdic, näit positiivne. M.J kirjutas 14.03.2014 a. seletuses oma teo kohta järgmist; „Ma jõin tädipojaga remonti tehes 2 õlut. Tunnistan enda viga ja kahetsen tehtut ja poleks pidanud tegema“.

M.J-i katseaeg on kulgenud hästi, kui välja jätta lisakohustuse rikkumine mitte tarbida alkohol. Registreerimiskohustuse täitmisel probleeme esinenud ei ole. Hooldusalune teeb ametnikuga koostööd. M.J on alates 24.04.2013a. Töötukassas arvel. Otsides aktiivselt tööd. Ajavahemikul 12.09.2013 kuni 02.01.2014a. läbis M.J sotsiaalprogrammi Viha juhtimine täies mahus. Karistusregistri väljavõttest, seisuga 18.03.2014a. nähtub, et katseaja jooksul on hooldusalune elanud seaduskuulekalt ning pole rikkunud seadust. TÄITIS-est nähtub seisuga 18.03.2014a., et isikul ei ole tasumata rahalisi nõudeid. Kõik nõuded on tasutud.

Kriminaalhooldaja taotles erakorralises ettekandes KarS § 76 lg 5 alusel pöörata M.J-ile

15.03.2011.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-1029 mõistetud karistus ärakandmata osas 8 kuud ja 18 päeva täitmisele.

1-11-1029

22.04.2014.a kohtuistungil võttis M.J rikkumise omaks. Kriminaalhooldaja jäi esitatud ettekande juurde ja prokurör toetas seda, põhjendusega, et seadus ei anna muud võimalust.

Süüdimõistetu palus kohtult viimast võimalust jääda vabadusse, kuivõrd ta elukaaslane on lapseootel, millest sai paar kuud tagasi teada ja soovib olla lapse sünni juures.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus M.J-ile mõistetud karistuse täitmise pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

KarS § 76 lg 5 alusel kui enne tähtaegselt vabastatud isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et seadus on ennetähtaegselt vabastatute suhtes resoluutne ja ei anna võimalust rikkumisele vaatamata veelkord ühte võimalust. Ennetähtaegselt vabastamisega juba anti M.J-ile võimalus ja see oli tema vaba valik seda võimalust kasutada või mitte kasutada tingimuse rikkumisega. Antud olukorras tunnistab M.J rikkumist – jõi kaks õlut - ja samas on see tuvastamist leidnud ka alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolliga.

Kohus leiab, et M.J on ise seadnud kahe õlle joomisega napilt enne katseaja lõppu kaalukausile oma vabadusse jäämise koos last ootava elukaaslase juures olemisega. See oli M.J-i vaba valik selliseks otsustuseks ja seadus on selle rikkumise suhtes imperatiivne.

KrMS § 409 kinnitab, et jõustunud kohtuotsust ja –määrust on kohustatud täitma kõik isikud

Eesti Vabariigi territooriumil. Kohus leiab, et M.J ei ole täitnud talle kohtumäärusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodu alusel pöörab kohus vangistuse täitmisele.

Allkirjastatud digitaalselt

Indrek Nummert Kohtunik