1-11-14170/69 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-14170

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-14170 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn

(seisukoht esitatud kirjalikult) Tõlk Nadežda Bõstrova Kriminaalasi Süüdimõistetu .V tingimisi enne tähtaja C

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu C.V elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX garanteeritud puudub ; töökoht (vabanemisel) Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel Kohtuistungi toimumise aeg 23.04.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. .V temale Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr C Jätta 1-11-14170 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2. .V-lt

241 (kakssada C Välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud nelikümmend üks) eurot 44 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või Swedbank) või EE932200221023778606 (AS EE403300333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1 “. -11-14170, menetluskulu, .V C

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 04.09.2012. .V M 8, C a otsusega mõisteti oskaljov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,

9 järgi rS § 213 lg 1 järgi karistati KarS § ja karistati 6 kuu vangistusega; Ka

6 kuu vangistusega; karistati 3-aastase vangistuseg

lg 2 p 4,7,8 järgi a; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi karistati 2 kuu vangistusega liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga . KarS § 64 alusel mõisteti ja mõisteti KarS § 68 alusel arvesta karistuseks 3 aastat vangistust. ti eelvangistuses viibitud aega loeti kandmata karistuseks 2 aastat 1 alusel

1 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 , arvestades Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsust, millega .V karistati C vangistusega 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust katseajaga 3 aastat, mis oli pööratud täitmisele Viru Maakohtu 09.04.2010. a .V-le iitkaristuseks C määrusega, mõisteti lõplikuks l

aastat 11 kuud 26 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.03.2010. a 22.03.2016. a. ja lõppeb

Vangl ei toeta .V vabastamist tingimisi enn htaegselt karistuse kandmisest. a C etä C.V on kriminaalkorras karistatud 5 korral, hetkel kolmas reaalne vangistus. On toime pannud nii varakui ka isikuvastaseid kuritegusid (vargused, röövimised, väljapressimine). Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, iseloomustab vägivaldne käitumine. Soodusteguriteks on materiaalse kasu saamine, grupi mõju ja alkohol. Vangistuse ajal on õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides, käinud koolis, kuid jäi klassi kordama, majandustööle asumisest keeldus.

Hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi on mitu. Enne vangistust elas üksi vanaemalt päranduseks saadud korteris, vabanemise korral soovib asuda elama oma isa juurde. Isaga koos elavad tema abikaasa ja kaks alaealist last. Enne vangistust toetas isa materiaalselt ja rahalisi probleeme ei olnud, samas on korduvalt karistatud röövimiste, väljapressimise ja varguste eest. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Viimane ametlik töökoht oli Rakvere Lihakombinaat, kus töötas 2008. Aastal koristajana, lisaks on töötanud isa ehitusfirmas.

Tartu Vangla andmetel on isikul rahalisi nõudeid 2748,38 eurot, vabanemisfondis on 252,74 eurot. Vabanemisel kindel töökoht puudub. .V l on tütar, keda kasvatab tema C - endine elukaaslane. Alkoholiga .V probleemi ei C näe, kuigi osa kuritegusid on pandud toime olles alkoholijoobes. Narkootikumidega on kokkupuude olemas. Kriminaalhoolduse all olles on rikkunud kontrollnõudeid , katseajal pani toime uusi kuritegusid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Käesolevalt kinnipeetav kahetseb oma tegusid, saab aru, et on käitunud valesti ja on nõus ohvrite ees vabandama.

Kinnipeetava ohtlikus seisneb grupis vägivallategude toimepanemises. Vangla hinnangul on oht uute kuritegude toimepanemiseks kahe aasta jooksul 51%. Tulenevalt eelpool toodust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid kui kohus otsustab vabastada .V tingimisi C ennetähtaegselt, siis määrata talle iseloomustuses toodud lisakohustused. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et .V l on algharidus, õpi ja C - käitumisprobleemide tõttu on suunatud Tapa erikooli, ei ole motiveeritud haridusteed jätkama ja enne vangistust oli tegevuseta.

Negatiivsena näeb kriminaalhooldaja asjaolu, et range järelevalve tingimustes ei suuda kinnipeetav ettenähtud korrale alluda seda näitavad mitmed - distsiplinaarkaristused. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha .V C rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör et tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest ei ole võimalik kohaldada leiab, ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu tõttu. Kohtuotsusest nähtub, et materiaalse kasu saamise eesmärgil on isik kasutanud grupis vägivalda kannatanute suhtes, kuriteod toime pannud sissetungimisega.

Tema suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuid katseaeg ebaõnnestus, kuna isik ei suutnud täita kontrollnõudeid ning pani toime uued kuriteod. Ka varasemad vanglakaristused pole muutnud teda seadusekuulekaks. Prokuröri hinnangul keeldumine tööhõivest vanglas ja vabanemisel majanduslikult toetava isa kesine majanduslik olukord ei võimalda .V tingimisi C ennetähtaegselt vabastada.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu .V selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi C ennetähtaegselt muuta, töö leida. vabaneda. .V soovib vabaduses eluviisi C C.V sõnul on ta ja narkootikumide suhtes ükskõikne. alkoholi Lisakohustuste täitmisega on nõus. Kaitsja leiab, et kinnipeetavale ei saa muud ette heita, kui tema varasemat kriminaalkorras karistatust ja distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kaitsja märgib, et kui vaadata arvamusi ja iseloomustusi karistuse kandmise ajal, siis need on pigem positiivsed. .V ei ole C niisama istunud, vaid on riigikeelt õppinud ning läbinud sotsiaalprogramme. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärk kujundada inimese hoiakuid ning riskide maandamiseks tuleks määrata isikule lisakohustusi. Töö leidmise soovi on kinnipeetav avaldanud, kuid nendib, et seda pole lihtne leida, samas nõusolek töötada miinimumpalga eest ei tohiks töö leidmist takistada. Kaitsja leiab, et kinnipeetava käitumises positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivsed üle asjaolud . Kaitsja on seisukohal, et .V tuleks vabastada karistuse kandmisest enne

C tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukoha kuulanud ära ga C C .V ja tema kaitsja, leiab, et .V tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. C.V tahtliku esimese astme kuriteo kannab käesoleval ajal karistust toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt C.V kaks kolmandikku. .V-l C on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused .V tingimisi vangistusest C ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. C.V on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärtegude eest. Reaalset vangistust kannab .V kolmandat korda. .V on C C varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid.

Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega mõisteti .V süüdi kahes varguse episoodis ja röövimises. Samuti KarS C § 213 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsusega mõisteti .V süüdi röövimises. Talle mõisteti karistuseks tingimisi vangistus, mis C pöörati Viru Maakohtu 09.04.2010. a määrusega täitmisele, kuna .V C rikkus käitumiskontrolli nõudeid. uriteod, mille eest .V käesoleval ajal karistust C K kannab, on ta toime pannud katseajal. Seega ei ole .V le varasemalt mõistetud C - tingimuslik vangistus täitnud oma eesmärki, .V on jätkanud kuritegude C toimepanemist.

Sellest tulenevalt on vabanedes oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. C.V sõnul on ta aru saanud, et on valmis õiget eluviisi elama, esialgu plaanib abi saada lähedastelt, võimalusel leiab töö ning täidab kõiki norme. Kohtu hinnangul ei saa, arvestades C.V varasemat elukäiku, selles käesoleval ajal olla veendunud, et C.V on oma suhtumist muutnud ning on sellel korral valmis täitma korrektselt kõiki katseajal kehtestatavaid nõudeid ja kohustusi. C.V-l on mitmeid distsiplinaarkaristusi, mis viitab sellele, et ta ei suuda ja taha kinni pidada kehtestatud normidest karistuse kandmise ajal järelevalve all olles.

See seab kahtluse alla, kas .V suudab C vabanemise korral oma käitumise õiguskorraga vastavusse viia Olenemata arvukatest distsiplinaarkaristustest ja seaduskuulekat eluviisi järgida. on kohtu arvates C.V käitumine karistuse kandmise ajal olnud ka positiivne. C.V on läbinud eesti keele kursused B1, A1 ja A2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on .V osalenud C õppetegevuses. Vabanemise korral puudub .V-l Karistuse kandmise aja C garanteeritud töökoht. l on C.V karistatud distsiplinaarkorras töökohustuste täitmisest keeldumise eest.

C.V on selgitanud, et ta ei ole vanglas võtnud osa tööhõivest, kuna makstav töötasu o liialt väike. Selline töötasu ei ole nnangul töö vääriline n .V hi . .V C C

sõnul aitab teda materiaalselt isa, kes on hetkel töötu. Samuti on isa abikaasa töötu ja neil on lisaks kaks alaealist last. Arvestades, et C - .V l puudub kindel võimalus vabanemise korral tööle saada, eksisteerib suur risk, et .V naaseb oma varasema C elustiili juurde kuritegelikul teel rahaliste vahendite hankimine. .V usub, et ta C – saab naasta tööle Rakvere Lihakombinaati, kus ta töötas viimati aastal 2009, kuid kohus selles veendunud ei ole. Samuti ei ole alust pidada reaalseks, et .V halva tervisega isa C saaks teda vabanemisel materiaalselt aidata. .V-l puudub motivatsioon C omandada h plaanis ka aridust, mis näitab, et ilmselt ei ole .V l põhiharidust ja C - kindlat eriala omandada omandada. See

tõttu võib olla raskendatud ka sobiva töö leidmine.

4. Kohus on seisukohal, et .V vabastamine ei ole C tingimisi ennetähtaegne põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuigi .V on ka C eelnevalt vangistuses viibinud, ei ole ta selle aja jooksul jõudnud veendumisele, et kuritegelik käitumine on taunitav. Vangla poolt pakutavates erinevates programmides osalemine on isiku arengu seisukohalt vajalik ning tuleks käsitleda võimalusena, et vajalikke muutusi oma eluviisis ette võtta. .V le on antud mitmeid võimalusi tõestada, et ta on oma suhtumist C - muutnud, kuid senini ei ole .V seda teinud. C Kohtu hinnangul ei võimalda C.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuritegude toimepanemise asjaolud, tema varasem elukäik ja vabanemisjärgsed tingimused.

Raina Pärn Kohtunik