2-14-50096/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-14-50096

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-50096 Tsiviilasi * avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja *(isikukood *, elukoht *; telefon *, e-post: *; Avaldaja esindaja Advokaat Peep Rajavere Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, Haapsalu 90503, Läänemaa, tel. 52 83 882, e-post: advokaat.rajavere@gmail.com Puudutatud isikud: Puudutatud isik I: * () isikukood *, elukoht *; Puudutatud isik II: * isikukood *, elukoht *; tel *. Määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, Advokaadibüroo TM Hiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, Tallinn 11313, tel 6556626, e-post tiinamare.hiob@gmail.com Ridala vald Ridala Vallavalitsuse kaudu, asukoht Tallinna mnt 83, Uuemõisa 90401 Läänemaa, esindaja Urve Sarapik, tel 4724454, e-post info@ridala.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada avaldaja * ja puudutatud isiku * vahel 17.04.2014.a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Lapse * (edaspidi laps) elukohaks on lapse ema * viibimiskoht. Anda *`ile üle lapse viibimiskoha määramise õigus. Koolieelse hariduse ja koolihariduse ning huvihariduse otsustusõigus on lapse emal. Samuti lapse ema otsustab küsimused, mis puudutavad lapse ravi ja hariduse korraldamist kuulates ära lapse isa * seisukohad ja arvamuse.

1.2. Lapsevanem kohustub informeerima teist vanemat e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha vahetamist.

1.3. Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti.

1.4. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve

2-14-50096 ning suhtluse võimaluse teise vanemaga.

1.5. Lapse meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul hädaolukorra tekkimisest kokkulepitud sidevahendite teel.

1.6. Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud üksteist sellest informeerima. Lapse haigestumisel isa juures toimetab isa haigestunud lapse ema elukohta esimesel võimalusel. Haiglaravi vajadusel toimetab isa lapse haiglasse, informeerides sellest lapse ema esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 12 tunni jooksul kokkulepitud sidevahendite teel.

1.7. Juhul kui laps on haigestunud või ei soovi muul põhjusel isaga kohtuda, siis kohtumine lükkub edasi kuni asjaolud on ära langenud.

1.8. Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis vanemate kokkuleppel kohtumine asendatakse esimesel võimalusel tingimusel, et emale jääb igas kuus vähemalt kaks nädalavahetust koos lapsega. Kasutamata kohtumisi pärast 3 kuu möödumist ei asendata.

1.9. Isal on õigus veeta lapsega iga kolmas nädalavahetus reede õhtul alates 19.00 võttes lapse kodust kuni pühapäeva õhtuni vähemalt kella 21.00 tuues lapse tagasi koju. Kokkuleppel võib SMS-i saatmise teel eelnimetatud kellaaegu muuta, teavitades teist vanemat vähemalt 3 tundi ette.

1.10. Isal on õigus viia laps enda juurde igal aastal 24.detsembril või 31.detsembril kella 15.00-st ja isa toob lapse tagasi, kas 25.detsembril või 01. jaanuaril 16.00-ks. Lapse külastus isa juurde, kas jõululaupäevaks või vana-aasta õhtuks lepitakse vanemate poolt igal aastal kokku hiljemalt 20. detsembriks SMS-de vahetamise teel, arvestades seejuures lapse soovi.

1.11. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt ekirja või SMS-i saatmise teel.

1.12. Kui üks vanem soovib minna lapsega reisile väljapoole Eesti Vabariiki, siis lepib ta selles kirjalikult kokku e-kirja teel teise vanemaga vähemalt nädal aega enne pikema kui

3 päevase reisi algust ning lühemate reiside korral teavitab üks vanem teist reisi algusest.

1.13. Isal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa lapse üritustest lasteaias ja koolis.

1.14. Emal on õigus teada lapse asukohta isaga kokkusaamisel ning suhelda lapsega telefoni teel. Isal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal.

1.15. Mõlemal lapsevanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel tööpäevadel ja puhkepäevadel väljaspool lapse uneaega ja teisel vanemal on keelatud takistada või häirida selle õiguse kasutamist.

2. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.

3. Tagastada avaldajale * (a/a nr *) avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 (viis) eurot. 3.1. Riigilõivu summas 10 eurot tasus A. Rüütli Advokaadibüroo OÜ 14.02.2014.a. Rahandusministeeriumi a/a nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv *.

4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ½ riigilõivu

2-14-50096 tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale

Asjaolud 14.02.2014.a. esitas *kohtule avalduse alaealise lapse * üle otsustusõiguse ja suhtluskorra kindlaks määramiseks. 18.02.2014.a. võttis Pärnu Maakohus avalduse menetlusse. 17.04.2014.a. toimunud kohtuistungil avaldasid pooled kohtuistungil kompromissi, mis on kantud kohtuistungiprotokolli. Kohtu seisukoht TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 477 lg 6 sätetel kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-14-50096 TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Avaldaja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale * tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 5 eurot. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 3 järgi isikule eestkostja määramise ja samuti hagita perekonnaasja kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Antud asjas on teadaolevaks menetluskuluks lastele määratud riigi õigusabi kulu, mida kohus peab vastavalt TsMS § 172 lg

3 põhjendatuks jätta riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi muud menetlusosaliste kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik