1-11-4373/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.04.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-4373 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Enn Pustak

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

J.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.05.2011 ja lõpp 22.05.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.04.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.V

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 13.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.05.2011 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2; KarS §

74 lg 5; § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 25 päeva alates

27.05.2011. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung:

J.V taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanedes töökohta veel olemas ei ole, kuid kavatseb töö leida. Elama hakkab koos naise pere ja tema lastega. Kuriteo pani toime katseajal, sest oli noor ja rumal. Kinnipeetav avaldas, et ei oska kohut veenda, miks kohus peaks teda usaldama. Enne vangistust tarvitas alkoholi, vangistuse ajal ei ole alkoholi tarvitanud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Karistusregistri andmetest nähtub, et J.V ei ole õigustanud kohtu usaldust ja pani toime uued kuriteod katseajal, mille eest mõistetud liitkaristust käeoleval ajal kannab. Kohus leiab, et katseaja mitteläbimine ja katseajal toime pandud uued kuriteod näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on neli kehtiv distsiplinaarkaristust, millest viimane saadud 24.01.2014. Kui at süüdimõistetu on ka van range järelevalve tingimustes jätkanud norme eiravat käitumist, glas

puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi -1-1-91-06 on 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

vangistusest ennet stamise ähtaegse vaba oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see täidetud. tingimus

Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil töökoht, töökogemused on vähesed ning tasumata , tal puudub garanteeritud

võlanõudeid on 5318,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on majanduslike raskuste saabumine võimalik, olenemata asjaolust, et lähedased on valmis majanduslikult ja moraalselt toetama.

Seega leiab kohus, et majanduslike raskuste ilmnemisel ja suutmatusel iseseisvalt majanduslikult toime tulla, sh leida töökoht, on oht uue kuriteo toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil olemas. Kinnipeetava käesolev ja eelmine kuritegu on seotud alkoholi tarvitamisega. Vangistuses läbis

2012 aastal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle järelgrupi. Programmis ei olnud kinnipeetav motiveeritud osalema, kinnipeetava sõnul puudus tal motivatsioon osalemiseks, kuna ta ei usalda vanglaametnikke ning ei soovi nendega koost s on seisukohal, ööd teha. Kohu et sellest nähtub, et isik ei ole teinud tööd iseendaga ning ei tunnista oma alkoholiprobleemi selliselt, et selle probleemi ületamisega saaks tegeleda. Enesekontrolli võib kinnipeetav kaotada alkoholi mõjul, võib sellisel juhul käituda agressiivselt ning kasutada relva. Sellest nähtub, et alkoholi kuritarvitamine on kinnipeetava puhul probleem, kuigi vangistuses ta alkoholi tarbinud ei ole. Kohtul puudub usaldus, et kinnipeetav vabanedes alkoholi taas kuritarvitama ei hakka n ei ing seeläbi seadusvastast käitumist jätka, kuna vaatamata

korduvatele karistustele on seadusvastane käitumine ja alkoholi tarvitamine kinnipeetava poolt jätkunud. Riskianalüüsi hindamise tulemuste kohaselt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45% (keskmine risk).

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik Anu Ammer