2-13-27224/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus, kohtumaja Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 30.aprill 2014 Tsiviilasja number 2-13-27224 Tsiviilasi XXXvs XXX elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks ja elatise määra muutmiseks Hagihind 1728 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (OÜ Cavere Õigusbüroo, kerli.kaasik@cavere.ee )

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Talvi X(XXX )

Menetlustoiming lõpplahend, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-46414 väljamõistetud elatise suurust, vähendada elatise suurus 0-ni alates 05.05.2013 ning tuvastada, et XXXpuudub alates 05.05.2013 kohustus lapsele XXX tsiviilasjas nr 2-10-46414 väljamõistetud elatise maksmiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-13-27224

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolud

XXXesitas 29.05.2013 Harju Maakohtule hagi XXX(seaduslik esindaja XXX) vastu, milles palub tuvastada, et XXXpuudub kohustus XXX elatise summas 192 eurot maksmiseks ning muuta 16.03.2011 kohtuotsusega XXXtsiviilasjas nr 2-10-46414 XXX kasuks välja mõistetud elatise makse suurus 0-ni, millest tulenevalt XXXpuudub kohustus elatise tasumiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, mille kohus jättis 31.05.2013 määrusega rahuldamata. Kohus võttis hagi menetlusse 03.06.2013 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja esitas 25.06.2013 hagile vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus hagejalt välja mõistetud elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamisega või alternatiivselt elatise määra muutmisega alates hetkest, mil XXX mõistetakse välja tütre kasuks elatis või saavutatakse selles osas kompromisskokkulepe, kuid mitte varem kui alates septembrist 2013. Kohus peatas 26.08.2013 määrusega tsiviilasja nr 2-13-27224 menetluse kuni tsiviilasja nr 2-13-24518 menetluse lõppemiseni. Hageja esitas 07.10.2013 kohtule ja kostja lepingulisele esindajale kompromissiettepaneku, milles hageja teeb ettepaneku lõpetada käesoleva tsiviilasja menetluse selliselt, et kostja kinnitab, et alates 05.05.2013 puudub kostjal elatise nõue hageja vastu kuna 05.05.2013 on kostja elukoht hageja juures ning kostja on hageja ülalpidamisel. 09.04.2014 tegi hageja taotluse menetluse uuendamiseks, kuna menetluse peatamise alus on tsiviilasjas nr 2-13-24518 tehtud kohtuotsuse jõustumisega ära langenud. Kohus uuendas menetluse 09.04.2014 määrusega ja kohustas pooli esitama oma lõplikud nõuded, seisukohad ja taotlused. Hageja ja kostja esitasid lõplikud seisukohad 21.04.2014.

Hageja seisukoht

Hageja tegi 08.10.2013 kostjale ettepaneku lõpetada käesoleva tsiviilasja menetluse selliselt, et kostja kinnitab, et alates 05.05.2013 puudub kostjal elatise nõue hageja vastu,

2-13-27224

kuna alates 05.05.2013 on kostja elukoht hageja juures ning kostja on hageja ülalpidamisel. Hageja taotles RLS § 150 lg 2 p 1 alusel kompromissiga pool tasutud riigilõivust talle tagastada ning pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so 112,50 eurot tasub kompromissi kinnitamise päeval kostja hageja poolt viidatud kontole. Lepingulise esindaja kulud jäävad poolte kanda. Kostja ei ole sellele kompromissile reageerinud poole aasta jooksul ning on omapoolse kompromissiettepaneku esitanud alles 21.04.2014, mil täitus tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks.

Poolte vaheline õiguslik olukord on muutunud selliselt, et kostja elab alates 05.05.2013 hageja juures, kuid samas on jõustunud kohtuotsus, millega on kostja kasuks hagejalt välja mõistetud elatis summas 192 eurot kuus. Seega käesoleval juhul täidab hageja oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, kuid peaks kohtuotsuse kohaselt tasuma veel lisaks elatist kostjale summas 192 eurot kostja isa kontole.

01.04.2014 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-24518, mille kohaselt Harju Maakohus oma 30.09.2013 otsusega tuvastas, et 05.05.2013 alates viibib kostja hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kaks otsust ei saa olla omavahel vastuolus. Eelnevast tulenevalt on hagejal õiguslik huvi ja hageja palub tuvastada elatise maksmise kohustuse puudumine summas 192 eurot ning tuginedes TsMS § 497 ja 459 lg 1 p 2, muuta 16.03.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-46414 kostja kasuks välja mõistetud elatise makse suurust 0-ni, millest tulenevalt XXXpuudub kohustus elatise tasumiseks, kuivõrd hagiavalduse rahuldamise aluseks olnud asjaolud on ilmnenud pärast kohtuotsuse jõustumist.

Hageja ei saa nõustuda kostja 21.04.2014 esitatud kompromissiettepanekuga, kuivõrd terve menetluse keskel (nii oma hagiavalduses kui ka 08.10.2013) on hageja teinud kompromissiettepanekuid, mida kostja on terve menetluse kestel eiranud. Kostja ei ole ka nõustunud hageja 08.10.2013 kompromissiettepanekuga.

Kostja seisukoht

XXXei soovi esitada uusi taotlusi või seisukohti. Nii nagu ta märkis juba kohtule 22.06.2013 esitatud hagi vastuses, on ta nõus hagejalt välja mõistetud elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamisega või alternatiivselt elatise määra muutmisega alates hetkest, mil temalt mõistetakse välja tütre kasuks elatis. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2- 13-24518 on menetlus lõppenud ning selle alusel on XXX tütar XXX kasuks välja mõistetud elatis summas 192 eurot alates 05.05.2013, siis nõustub ta hagejalt välja mõistetud elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamisega või alternatiivselt elatise määra muutmisega alates hetkest, mil temalt mõistetakse välja tsiviilasjas nr 2- 13-24518 tütre kasuks elatis ehk siis alates 05.05.2013.

Samas märgib kostja, et kuigi kohus on tsiviilasjas nr 2-13-24518 tuvastanud, et tütar asus ema Ira Lepa juurde elama 05.05.2013 ning alates sellest kuupäevast on elatise maksmise kohustus XXX , siis tegelikkuses läks laps ema juurde siiski alles 05.05.2013

2-13-27224

õhtul 19-20 kella paiku ehk praktiliselt magamise ajaks, seega ei ole põhjendatud kogu päeva eest elatise väljamõistmine isalt. Lisaks märgib XXX, et vastavalt Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusele nr 2-10-46414 oli hageja XXX kohustatud maksma elatist oma tütrele XXX tema isa XXX kontole. XXX ei ole siiani maksnud tütrele elatist detsembri 2013 ega ka mai 2013 esimeste päevade eest.

XXXrõhutab veel kord, et hagi esitamine Ira Leppa poolt elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks ei olnud antud juhul vajalik. Hageja väide, et pooled ei ole siiani saavutanud kokkulepet elatise tasumiseks, vastab paraku tõele, sest hageja ei ole vastava palvega kostja poole pöördunudki, vaid ta pöördus oma nõuetega otse kohtusse. XXX ise vastava teemaga aga Ira Leppa poole pöörduda ei jõudnudki, sest eeldas, et laps elab tema juures siiski sügiseni. Seega oleks olnud vanematel piisavalt aega omavahel elatise-teemat olnud arutada ning normaalse suhtlemise korral ei oleks olnud vajalik kohtusse pöörduda.

Kuivõrd XXX on tütrele tasumata elatis detsembri 2012 ning ajavahemiku 01-05.05.2013 eest, siis palub XXX selle summa tasuda vastavalt Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusele nr 2-10-46414 tema kontole nr XXXXXXXXXXXXXX .

Kohtu seisukoht

Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 368 lg 1 kohaselt, hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

2-13-27224

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja XXXon lapse XXX ema. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-78-11 (p 11) asunud ka seisukohale, et juhul kui hageja on lapse vanem, on hageja PKS § 96 järgi kohustatud last ülal pidama ja hageja nõuet saab sellisel juhul pidada ülalpidamisnõude piiramiseks PKS § 103 mõttes, kuid PKS § 103 lg 2 järgi ei saa kohus vabastada vanemat kohustusest pidada ülal oma alaealist last.

Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-24518 anti XXX ainuotsustusõigus XXX igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramiseks, samuti kooli valiku ja tervise eest hoolitsemisega seotud asjaolude suhtes. Samuti mõistis kohus XXX välja alates 05.05.2013 elatise XXX kasuks. Kohus on tsiviilasjas nr 2-13-24518 tuvastanud, et alates 05.05.2013 elab laps ema juures ja on olnud ema ülalpidamisel. Kohtuotsus jõustus 01.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2014 otsuse jõustumisega.

XXXon 21.04.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et nõustub hagejalt välja mõistetud elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamisega või alternatiivselt elatise määra muutmisega alates hetkest, mil temalt mõistetakse välja tsiviilasjas nr 2-13-24518 tütre kasuks elatis ehk siis alates 05.05.2013. Lähtudes eeltoodust ja kuivõrd elatis on tsiviilasjas nr 2-13-24518 välja mõistetud ja kohtuotsus jõustunud, siis ei analüüsi kohus kostja 21.04.2014 seisukohta selles osas, kas on põhjendatud elatise väljamõistmine terve päeva eest 05.05.2013. Samuti ei lahenda kohus käesolevas tsiviilasjas teisi Harju Maakohtu 16.03.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-10- 46414 täitmisega seonduvaid probleeme.

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ning hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et tulenevalt PKS § 102 lg 2, PKS § 103 lg 2, TsMS § 459, TsMS § 368 lg 1 ning Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-78-11 (p 11) väljendatud seisukohast ja arvestades poolte üksmeelt antud küsimuses ning asjaolu, et kostja on kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks võtnud, tuleb Ira Leppa hagi rahuldada ja muuta Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-46414 väljamõistetud elatise suurust, vähendada elatise suurus 0-ni alates 05.05.2013 ning tuvastada, et XXX puudub kohustus lapsele XXX alates 05.05.2013 elatise summas 192 eurot maksmiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et tsiviilasjas nr 2-10-46414 16.03.2011 otsuse aluseks olnud asjaolud on käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on ülalpidamisnõude piiramine põhjendatud, kuna XXX täidab oma ülalpidamiskohustust alates 05.05.2013 vahetult ning samaaegselt ka elatise maksmise kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda.

Menetluskulud

2-13-27224

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesoleva hagi on hageja XXX esitanud kostja XXX vastu, XXX on käesolevas menetluses kostja seaduslik esindaja. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kostja on seisukohal, et hagi esitamine kohtusse ei olnud vajalik, mistõttu palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega, kui kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud jätta kõik menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel kostja kanda. Käesoleva tsiviilasja menetluses on kostjaks alaealine laps, kellele väljamõistetud elatise maksmisega seonduvaid küsimusi tema vanemad aktiivselt omavahel lahendavad ja kes peaks sel juhul TsMS § 162 lg 1 alusel kandma kõik menetluskulud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oleks kostja XXXlt vastaspoole, so hageja kulude väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik