1-14-296/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-296

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprillil 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-296 (13240102913) Kohtunik Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist, Eeva-Leena Kivimäe Tõlk Inga Kaljus, Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Günter Koovit Kriminaalasi IKi suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine seoses õigusvastaste tegude toimepanemisega KarS § 120, § 121, § 3312 järgi süüdistuses Isik, kelle suhtes sundravi kohaldamist menetletakse IK

elukoht Xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood xxx, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus:

- 10.08.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121, § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega

2 aastat 8 kuud 28 päeva. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 22.07.2013. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Xx Matvejev Kohtuistungi toimumise aeg 14,17,24.04.2014

RESOLUTSIOON

KrMS § 199 lg 1 p 1, § 401 ja § 402 lg 1 alusel lõpetada IKi suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-14-296 (13240102913) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Kohaldada IKi suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

Suunata IK (isikukood xxx) sundravile SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglasse.

Kohtumääruse jõustumisel paigutada IK psühhiaatrilisele sundravile SA Viljandi Haigla

1-14-296

Psühhiaatriakliiniku Sundravi osakonda asukohaga Jämejala külas Pärsti vallas Viljandimaal.

Menetluskulud – kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest

45 senti, kaitsja Xx Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, kaitsja Xx Matvejevi poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Maakohus tuvastas

Viru Ringkonnaprokuratuuri 14.01.2014 määruse kohaselt on IK pannud toime KarS § KarS § 120, § 121, § 3312 sätestatud õigusvastased teod.

04.07.2013 kella 19:45 paiku Xxx asuvas korteris IK korraldas skandaali, mille käigus lõi ema VK´t käega vastu lõuga, löögist kukkus kannatanu vastu külmkappi ja lõi selle vastu ära pea ja käe. VK tundis füüsilist valu. 05.07.2013.a pöördus kannatanu SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi, kus tal diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja küünarvarre pindmised vigastused.

Nimetatud tegevusega pani IK toime KarS § 121 ettenähtud õigusvastase teo.

Samuti rikkus IK Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.08.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09- 16752 kohaldatud lähenemiskeeldu, millega keelati tal 3 aasta jooksul alates vanglast vabanemise päevast, e. alates 03.02.2013.a läheneda VK´le ja tema elukohale lähemale kui 100 meetrit, ning tuli 04.02.2013.a kella 20.00 paiku avaldaja elukohta aadressil xxx; kuna VK kartis poega ja seda, et ta peksab teda läbi, allus ta Xx´i nõudmistele ja lasi teda korterisse, kus IK elas kuni vahistamiseni, e. kuni 22.07.2013.a, hoides enda vanemaid VK´t ja Xx Xx´it pideva hirmu all; VK kartis politseisse avaldust kirjutama minna, kuna Xx ähvardas, et kui ta läheb – lööb ta teda järgmisel päeval maha.

Nimetatud tegevusega pani IK toime KarS § 3312 ettenähtud õigusvastase teo.

Samuti avaldas VK, et IK kirjutab temale Viru Vanglast kirju, millistes ähvardab teda tappa, kui vanglast vabaneb, ning kannatanul on alust karta ähvarduste täiteviimist, kuna varem poeg korduvalt kasutas tema suhtes vägivalda.

Nimetatud tegevusega pani IK toime KarS § 120 ettenähtud õigusvastase teo.

Kohtueelse menetluse käigus määrati kriminaalasjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 09.01.2014 viidi läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille tulemusena koostati Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr. 13E-KPS0010, millest nähtub, et IK põeb vaimuhaigust pikaajalisest alkoholisõltuvusest põhjustatud hilise tekkega luululise psühhoosi kujul, mistõttu ei olnud ta temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oli süüdimatusseisundis. IK ka käesoleval ajal põeb vaimuhaigust, ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. IK ei ole võimeline asjakohaselt osalema eeluurimises ja esinema kohtus. IK ei ole võimeline kandma kohtulikku karistust ja vajab psühhiaatrilise sundravi

1-14-296

kohaldamist.

KarS § 33 tulenevalt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. IK teo toimepanemise ajal süüdiv ei olnud. Järelikult puudub IK´il süüvõime. KarS § 32 lg 1 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline. Ainult siis saab isikut õigusvastase teo eest karistada. IK süüvõimeline ei ole, järelikult ei ole ta teo toimepanemises süüdi. Seega, IK´i tegu on küll õigusvastane, kuid mitte süüline, mis välistab tema suhtes kriminaalkaristuse rakendamist, aga annab alust muu mõjutusvahendi – psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks.

Arvestades asjas kogutud tõendeid, tegi prokurör kohtule ettepaneku kohaldada IKi suhtes psühhiaatrilist sundravi.

Kohus arutas taotlust üldmenetluse sätete kohaselt. Kohtuistungil osalesid prokurör, kaitsja ja kannatanu. Kohus määras arutada sundravi määramise taotlust ilma IKi osavõtuta, kuivõrd ekspertiisi aktist nähtuvalt ei saa isik osaleda eeluurimisel ja kohtumenetluses.

Kohus leiab, et IKi poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastased teod on tõendatud järgmiste tõenditega:

- kannatanu VK ütlustega: 04.07.2013 tuli tema koju poeg IK, sünd. 1966. Ta hakkas otsima oma telefonilaadijat, kuid ei suutnud seda kuidagi leida. Otsingute ajal hakkas ta karjuma, solvama ebatsensuurse sõimuga teda ja tema meest Xxit. Pärast hakkas ta Xxit lahtise käega vastu põski peksma. VK astus mehe kaitseks välja, mispeale lõi Xx käega temale vastu lõuga. Selle tagajärjel kukkus ta vastu külmkappi ja lõi selle vastu ära pea tagumise osa ja käe. Sel ajal, kui ta põrandal oli, tuli Xx tema juurde, tõstis jala tema pea kohale ja ütles: „Ma löön su nüüd maha, siia sa jäädki“ Xxläks abi otsima. Temal õnnestus trepikojast välja lipata. Ta läks sõbranna juurde, kus ka ööbis. 05.07.2013 pöördus VK Narva traumapunkti. Xxi tegevuse tulemusena tundis ta tugevat füüsilist valu ja sai kehavigastusi. Xx lõhkus tema prillid. Ta hindab need 10 eurole. Tahas lisada, et Viru Maakohtu otsusega on Xxil keelatud kolme aasta jooksul alates 09. maist 2013 läheneda temale ja temale elukohale lähemale kui 100 meetrit;

04.02.2013, kui tema poeg vabanes vanglast, helistas ta temale ja palus, et kannatanu VK saadaks talle sõiduraha. Raha temal ei olnud ja ta keeldus. Samal päeval kella 20.00 paiku IK helistas fonoluku kaudu tema korterisse ja ütles: „ Ava!" Kuna väljas oli külm ning kõik soojad riided asusid tema korteris, hakkas temal temast kahju ja VK küsis: „ Xx, aga sa ei hakka esinema?" IK ütles temale vastuseks: „ Kas ma pean tänaval ööbima?"' Siis ta halastas talle ja lasi sisse, kuna teadis, et ta pääses niikuinii trepikotta ja hakkas uksele koputama. VK selgitab, ta kardab oma poega nii väga, et mõnikord kardab öelda üleliigset sõna, kardad, et ta peksab tema jälle läbi. Xx jäi tema korterisse ööbima. Järgmisel päeval ütles IK temale kasutava tooniga, et ta läheks temaga kaasa, et ta saaks end minu elukohta sisse kirjutada. Kartes Xxit läks VK temaga alandlikult kaasa ja kirjutas ta oma korterisse sisse. Ta tunneb oma poja äkilist iseloomu ja teab, et ta võib kergelt lüüa, kuna ta on endine poksija. Sellest ajast peale elabki Xx tema korteris. Ta hoiab teda ja tema meest pidevalt hirmu all. Temal on isegi asjad (kott asjade ja dokumentidega) alati käeläheduses, et saaks vajadusel korterist lihtsalt minema joosta. Xxil on riided voodi juures. Ühtlasi ütles Xx nendele, et soovib nende surma. VK arvab, et see on nii sellepärast, et ta tahab kiiremini kätte saada tema elamispinda.

VK seletas, et pärast seda, kui tema poeg IKi võeti vahi alla, saatis ta kaks kirja vend Xx Xxile: ühe viimase aadressile (mille tõi xx Xx ise) ja teise tema aadressile. Mõlemas kirjas solvab ta VKt ja tema abikaasat, samuti ähvardab Xxt füüsilise arvete õiendusega ja ähvardab

1-14-296

kokkusaamisel tappa. Esimese kirja originaali ja teise kirja koopia annab VK vabatahtlikult uurijale kriminaalasja materjalidele lisamiseks, sest neid ähvardusi ta võttis reaalselt, Xx on korduvalt kasutanud tema ja tema abikaasa suhtes füüsilist jõudu. Samuti oli Xx korduvalt kohtulikult karistatud, kaks aastat ja üheksa kuud viibis ta vanglas. VK kardab, et kui IK vabaneb vanglast, siis viib enda ähvardused täide. Vaatamata sellele, et Xxile on määratud teda ja tema elukohta 100 m lähenemiskeeld, on ta seda korduvalt rikkunud. On kindel, et ta rikub seda ka järgmisel korral. Pärast Xxi vahistamist, ta juba ühes korteris vahetas puuukse metallukse vastu. VK väga kardab enda elu ja tervise pärast ja iga kord, kui läheb välja vaatab ringi. Palub teda poja IKi suhtes võtta tarvitusele vastavad meetmed ja võtta ta kriminaalvastutusele. Ta kardab, et kui Xx vabaneb vanglast, siis ta viib ellu enda ähvardused;

- SA Narva Haigla erakorralise meditsiini kliiniku tõendiga, millest nähtub, et VK on pöördunud haiglasse arstiabi saamiseks 05.07.2013. Tema diagnoos – pea pindmised hulgivigastuses, küünarvarre muud pindmised vigastused (k1, tl 7);

- IKi poolt Viru vanglast saadetud ähvardusi sisaldavad kirjadega (k1, tl 86-97, 101-104);

- tunnistaja xx Xxi ütlustega, et ta on IKi isa. xx Xx elab Narvas aadressil xxx Tahab täpsustada, et 04.07.2013 otsis Xx korteris oma mobiiltelefoni laadijat. Ta tuli tema juurde, hakkas seda tema käest nõudma. Sealjuures laksas ta parema käe pihupesaga vastu tema mõlemat põske. Xx Xx lamas sel ajal voodis, kus veedab enamuse ajast. Xx Xx selgitab, et nende laksude tulemusel temal valus ei olnud. Peale seda astus Xx tema kaitseks välja. Siis hakkas Xx Xxt peksma. Xx Xx seda ei näinud, kuna nad viibisid köögis, aga ta oli toas. Kuid ta kuulas abikaasa appihüüdu. Kuulas, kuidas Xx tema peale karjus. Tahab selgitada, et sellest ajast, kui Xx vanglast vabanes, elab Xx jälle nende korteris ning hoiab neid pidevalt hirmu all. Paljude aastate vältel enne seda mõnitas Xx neid korduvalt, peksis. Mingil ajal nad isegi magasid riietes, et saaks kiiresti korterist välja joosta. 04.07.2013 ei saanud ta naist kaitsta, kuna ta on füüsiliselt nõrk. Ühtlasi ta kardab Xxit, teades, et ta võib kergelt lüüa. Ta peksis neid palju kordi ammu enne seda, kui esimest korda avaldusega politsei poole pöördusid. Nad lihtsalt ei teatanud sellest. Nendel olid pojast kahju (k 1, tl 13-16);

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.08.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-16752 (k 1, tl 35-50);

- Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (k 1, tl 18-21);

- kahtlustatava IKi ütlustega, et temale on arusaadav, milles teda kahtlustatakse. Oma süüd ta ei tunnista, kuna ta ei ole neid kuritegusid toime pannud. IK selgitab, et Narvas aadressil xxx asuvas korteris elas ta oma ema VK palvel terve 2013.aasta juulikuu, kuna tema sõitis ära vist Narva-Jõesuusse sanatooriumisse. VK palus temal silma peal hoida tema kasuisal XxXxil. Selgitab, et selle ajani (kuni 2013.aasta juulini) elas IK suvilakrundil nr. 55, mis asub aiandusühistus Landõš. Selgitab, et 06.02.2013 registreeris ma end sisse samale aadressile - xxx linnas, kus elab ka tema ema. IK selgitab, et selles korteris asub tema märkmik, kuhu ta kannab sisse kõikide päevade sündmused. Selleks, et öelda, kus nimelt ta viibis 04.07.2013, peab ta vaatama oma märkmeid. Selgitab, et temal on hea mälu ja ta mäletab, et 04.07.2013 kella 17.00 paiku läks ta Ivangorodi ning sel ajal ta korteris ei viibinud. Uurija küsimus kahtlustatavale IKile: Omades head mälu, kas te võite meenutada, milline nädalapäev oli 04.juulil 2()13 ? Kahtlustatava vastus: Milline nädalapäev. Uurija küsimus kahtlustatavale: Kas te viibisite 04.07.2013 Narvas aadressil Kreenholmi 9-4 asuvas korteris? Kahtlustatava vastus: Jah, viibis, kuna elas seal. Ta tõi emale Ivangorodist sigarette. Ema andis IKile nende eest raha ning ta läks raamatukokku, kus viibis umbes tunni. Uurija küsimus kahtlustatavale: Kas teil oli 04.07.2013 vanematega konflikt?

1-14-296

Kahtlustatava vastus: Ei, peale vanglast vabanemist ei ole temal kellegagi konflikte olnud. Vaenulikud suhted on temal ainult selle xxga, kellele ta korra näkku sülitas, kuna ta ei käi tualetis ja teeb kõik voodisse. Ema sel ajal kodus ei olnud. Ühtlasi ta sülitas talle korra näkku ema juuresolekul, öeldes emale, et ta vaataks tema järele ja koristaks. Uurija küsimus kahtlustatavale: Kas te 04.07.2013, viibides Narvas aadressil xxx paiknevas korteris, peksite lahtise käega XxXxit vastu põski? Kahtlustatava vastus: Ei, ta ei olnud teda kunagi peksnud. Ta ainult sülitas vastu tema larhvi ning on valmis iga päev sülitama. Alates 03.02.2013 kuni 22.07.2013 ei ole ta tekitanud kehavigastusi ei Xx Xxile ega ka XxXxile. Ei olnud tekitanud üldse kellelegi. Milleks ta peaks peksma eakaid inimesi? Uurija küsimus kahtlustatavale: Kas te oskate täpselt öelda, kus te 04.juulil 2013 kella 19.45 paiku viibisite? Kahtlustatava vastus: ta viibis Narvas. Võimalik, et oli baaris, jõi. Võimalik, et ta oli kaupluses, otsis toiduaineid. Võimalik, et veel kusagil. Uurija küsimus kahtlustatavale: Kas te olite teadlik sellest, et kohtu poolt oli rakendatud teie suhtes keeldu läheneda teie emale VKle ja tema elukohale lähemale kui 100 meetrit? Kahtlustatava vastus: Muidugi teadis. Seetõttu ta oleks elanud ema loal tema korteris hetkeni, kuni oleks saanud toa ühiselamus. IK on arvamusel, et see on tema ema poolt esitatud fabritseeritud valekaebus tema peale nii nagu see oli ka eelmisel korral 2010. Kuigi tol korral ta teda ei peksnud, vaid ainult lükkas eemale, mille tulemusena ta end ära lõi. Ta on varem kohtu poolt karistatud. Narkootikume ta ei tarvita, alkoholi tarvitab. Narkoloogi ega psühhiaatri juures arvel ei ole. Töövõimekaotust ei ole. Ei tööta. On töötukassas tööotsijana arvel;

IK selgitas, et saab aru milles teda kahtlustatakse. Enda süüd ei tunnista, sest antud kuritegusid pole sooritanud. Täielikult kinnitab varem. 22.07.2013 antud tema poolt antud ütlusi, süüd ei tunnista. Ta ei tunnista kahtlustust selle kohta, et tema kirjades ähvardas VKt tapmise ja kehavigastuste tekitamisega. Selgitab, et need sõnad ta ka tegelikult kirjutas kirjades, kuid need sõnad on tema fantasmagooria, iroonilise detektiivi žanr. Tollel momendil, see oli tema hinge seisund, ta nii tundis. Tappa teda kedagi ei soovinud, sest kui ta ka tegelikult tahaks tappa enda ema, siis tapnuks ta veel 03.02.2013 kella 17.00 paiku, kui vabanes. See on kõik, mida saab selgitada. Järgmiste uurimistoimingute läbiviimiseks palub võimaldada temale riigi kaitsja Tatjana Massalina. Samuti palub viia läbi vastastamine kannatanu VKga (k 1, tl 23-26, 116- 119);

- IKi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 13E-KPS0010. Ekspertiisist nähtub, et IK põeb vaimuhaigust pikaajalisest alkoholsõltuvusest põhjustatud hilise tekkega luululise psühhoosi kujul, mistõttu ei olnud ta temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oli süüdimatusseisundis. Käesoleval ajal põeb IK vaimuhaigust, ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ei ole võimeline asjakohaselt osalema eeluurimises ja esinema kohtus, kandma kohtulikku karistust, vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist (k 1, tl 157-164).

Kohtuistungil prokurör leidis, et IKi teod on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. IKi tegude kvalifikatsioon KarS § § 120, § 121, § 3312 järgi leidis kohtuistungil kinnitust. Süütegude toimepanemine on tõendatud toimiku materjalidega: kahtlustatava IKi, kannatanu VK, tunnistaja Xx xx ütlustega. Kriminaalmenetluse eeluurimise käigus on ilmnenud kahtlused IKi psüühilise seisundi kohta, mille tõttu tekkis vajadus viia läbi statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi. Vastavalt läbiviidud ekspertiisile uuritava eluloolistest andmetest, psühhiaatrilise uurimise ja jälgimise tulemustest ajavahemikul 13.06 - 28.06.2011 ja 30.12.2013 - 07.01.2014, kriminaalasja toimikus olevatest andmetest diagnoosin uuritaval: alkoholsõltuvusest põhjustatud hilise tekkega luululise psühhoosi, isiksusja käitumishäire ja alkoholsõltuvuse. Alkoholsõltuvus on diagnoositud uuritaval 1994, peaaju kahjustusest põhjustatud isiksushäirele iseloomulik sümptomaatika: teadvuseja kognitsioonihäired, esineb 2004 aastast. 2011 aastal esinesid uuritaval ülekaalukad paranoilised

1-14-296

suhtumismõtted kohtumenetluse suhtes, samuti kriitikavaene optimism enda võimekuse suhtes, mis käesolevaks on muutunud püsivaks kahjustus - ja võimekusluuluks, mis on omane pikaajalisest alkoholsõltuvusest põhjustatud hilise tekkega psühhoosile. IK põeb vaimuhaigust pikaajalisest alkoholsõltuvusest põhjustatud hilise tekkega luululise psühhoosi kujul, mistõttu ei olnud ta temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oli süüdimatusseisundis. Käesoleval ajal põeb IK vaimuhaigust, ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ei ole võimeline asjakohaselt osalema eeluurimises ja esinema kohtus, kandma kohtulikku karistust, vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist.

Seega palus prokurör kriminaalmenetlus IKi suhtes lõpetada, kohaldada tema suhtes sundravi kuni ohtlikkuse äralangemiseni, suunata ravile üldtüüpi haiglasse SA-sse Viljandi haigla. Kohtukulud tuleb jätta riigi kanda.

Kannatanu on prokuröriga nõus.

Kaitsja ei ole prokuröriga nõus. Palus lõpetada kriminaalmenetlus IKi suhtes, kuid mitte kohaldada xx suhtes sundravi.

Maakohtu seisukoht

Kohus arutas kriminaalasja materjalid üldmenetluse sätteid kohaldades.

KarS § 86 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.

Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et IK pani toime KarS § 120, § 121, § 3312 sätestatud õigusvastased teod. IKi süü on tõendatud eeluurimisel ja kohtus kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna need on kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja vastavuses omavahel. IKi süütegude kvalifitseerimine on õige.

Vastavalt KarS § 32 lg 1, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu KarS § 33 sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv.

Kohus leiab, et IK on toime pannud KarS § 120, § 121, § 3312 järgi kvalifitseeritava kuritegude tunnustusega teod süüdimatus seisundis ning kriminaalasja menetlus tuleb seetõttu lõpetada.

09.01.2014 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus jõudis ekspert arvamusele, et IK kannatab vaimuhaiguse all. Diagnoos on alkoholsõltuvusest põhjustatud hilise tekkega luululise psühhoos ja isiksusja käitumishäire ja alkoholsõltuvus. IK ei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Ta oli süüdimatus seisundis. IK on praegusel momendil vaimuhaige ja ta vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist, nimelt ta vajab sundravi SA Viljandi Haiglas.

Kriminaalasja arutamisel asub kohus seisukohale, et ei saa IKit kriminaalvastutusele võtta. Kui IKil on eeluurimise käigus tuvastatud süüdimatu seisund, vaimse seisundi tõttu, ta on ohtlik endale ja

1-14-296

ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.

KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus IKi suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega, kaitsja osavõtuga ja kriminaaltoimiku paljundamisega seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik