3-14-50161/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50161

Haldusasi

Harju

maavanema

protest

Otti

II

nr

õigusvastaselt

võõrandatud

maa

tagastamise

taotluste

kohta

Tallinna

Linnavalitsuse

haldusaktide andmiseks kohustamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Protesti esitaja: Harju maavanem

Esindaja: Meeli Vaarik

Vastustaja: Tallinna linn

Esindaja: Marilys Väärsi

Kolmas isik: V.J.

Kolmas isik: I.J.

Kolmandate isikute esindaja: v.adv. Üllar Aedna

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Harju maavanema protest ning kohustada Tallinna Linnavalitsust

1.1. andma ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates haldusakt(id), millega

lahendatakse Otti II nr. 2 (endine kinnistu nr 20) õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise taotlus seni veel lahendamata osas, välja arvatud maa osas, mille kohta on

Tallinna linn esitanud enne eelnimetatud ühekuulise tähtaja lõppu MaarS § 28 lg 1

punktide 1, 3 või 4 alusel maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, mille kohta ei

ole maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja veel otsust teinud ja

1.2. andma ühe kuu jooksul maa munitsipaalomandisse andmise taotluse

lahendamisest arvates haldusakt(id), millega lahendatakse Otti II nr. 2 (endine

kinnistu nr 20) õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotlus selle maa osas,

mille kohta on Tallinna linn esitanud enne käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktis

1.1 nimetatud ühekuulise tähtaja lõppu MaarS § 28 lg 1 punktide 1, 3 või 4 alusel maa

munitsipaalomandisse andmise taotluse.

2. Mõista Tallinna linnalt menetluskuluna välja V.J. kasuks 300 (kolmsada) eurot ning I.J.

kasuks 300 (kolmsada eurot).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

hiljemalt

29. mail 2014 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSALUNE HALDUSTEGEVUS

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni

25. aprilli 1994 otsusega nr 2740 (tl. 11), mida on muudetud sama komisjoni 10. septembri

2001 otsusega nr 12213 (tl. 12) tunnistati 173 900 m2 suuruse Otti II nr 2 õigusvastaselt

võõrandatud maa suhtes omandireformi õigustatud subjektideks L. D. (1/6), H. J. (1/6), V.J.

(1/3) ja J. J. (1/3). Viimane neist on oma nõudeõiguse loovutanud I.J.le (tl. 14).

2. 161 401,66 m2 Otti II õigusvastaselt võõrandatud maast on Tallinna Linnavalitsuse

korraldustega õigustatud subjektidele tagastatud või kompenseeritud järgmiselt:

951+1428=2379 m2 maad (Akadeemia tee 31a ja Kadaka tee 64a) on tagastatud kõigi

õigustatud subjektide kaasomandisse (tl. 13);

L. D.le on kompenseeritud ülejäänud osa tema nõudeõigusele vastavast maast s.o 173900-

2379x1/6=28586,83 m2 (tl. 16)

H. J.le on kompenseeritud ülejäänud osa tema nõudeõigusele vastavast maast s.o 173900-

2379x1/6=28586,83 m2 (tl. 17)

V.J. ja I.J. kaasomandisse on tagastatud 2093+6030+1147+2101+333+433=12137 m2 maad

(Järveotsa tee 54b, Vana-Rannamõisatee 6c, Akadeemia tee T6, Õismäe tee 4a, 30a ja 56a,

Järveotsa tee 35e ja Järveotsa tee 57b) ning võrdsetes mõttelistes osades on neile määratud

kompensatsioon 89 712 m2 maa eest.

3. Otti II maa tagastamise küsimus on senini lahendamata allnimetatud maatükkide osas:

Järveotsa tee T9 (≈4126 m2, asukoht tl. 49 pöördel oleva plaani pos. 32)

Õismäe tee T3 (≈1496 m2, asukoht tl. 49 pöördel oleval plaanil pos. 31)

Õismäe tee 4 õueala (≈6284m2, asukoht tl. 49 pöördel oleval plaanil pos. 33)

Õismäe tee 1d (≈557m2, asukoht tl. 50 oleval plaanil pos. 16)

Järveotsa tee T 14( ≈1273m2, asukoht tl. 50 oleval plaanil pos. 18)

4. Harju maavanema korraldustega (tl. 112, 113) on eelnimetatud Õismäe tee T3 ja Järveotsa

tee T9 maatükid antud munitsipaalomandisse. Samuti on Tallinna linn esitanud maavanemale

27. veebruaril 2014 Õismäe tee 4 õueala maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, mida

maavanem senini lahendanud ei ole ning 11. aprillil 2014 taotluse Õismäe tee 1d maa

munitsipaalomandisse andmiseks, mille menetlusse võtmist ei ole maavanem veel otsustanud.

MAAVANEMA PROTESTI NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Harju maavanem esitas 10. veebruaril 2014 Tallinna Halduskohtule protesti, mida on

täpsustanud 11. aprillil 2014 esitatud menetlusdokumendis (tl. 111) ning milles taotleb Tallinna

linna kohustamist ühe kuu jooksul andma korraldus Järveotsa tee T14 maa tagastamise kohta

või esitama selle maa munitsipaalomandisse andmise taotlus ning samuti Tallinna linna

kohustamist andma ühe kuu jooksul maa munitsipaalomandisse andmise taotluse

lahendamisest arvates korraldused maa tagastamise või kompenseerimise kohta. Protesti

esitaja leiab, et Tallinna Linnavalitsus viivitab õigusvastaselt Otti II nr 2 õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise taotluse lahendamisega.

6. Protesti esitaja viitab Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VVm 1993/36) punktis 49 sätestatud kuuekuulisele

tähtajale ning märgib, et ÕVVTK linnakomisjoni otsuse tegemisest on protesti esitamiseks

möödunud umbes 12 aastat ning Maa-ameti poolt Tallinna linnale tehtud asjakohase

kohustusliku ettekirjutuse (tl. 28) tegemisest 2 aastat, ent Tallinna linn pole Otti II nr. 2 maa

tagastamise küsimust ikka veel lahendanud. Protesti esitaja möönab, et kuivõrd endise Otti II

nr. 2 maadele on ehitatud Mustamäe ja Õismäe korterelamud, teed jms ehitised, on antud maa

tagastamise taotluse lahendamine keerulisem, kuna enne tagastamise otsustamist on olnud vaja

läbi viia nii maa ostueesõigusega erastamise kui ka munitsipaliseerimise menetlusi, ent maa

tagastamise küsimuse lahendamisele on sellegipoolest kulunud ebamõistlikult kaua aega.

7. Protesti esitaja leiab, viidates Tallinna Linnavaraameti 22. novembri 2013 kirjale (tl. 34), et

viivitamist Järveotsa tee T14 maa tagastamise otsustamisega ei saa linn õigustada sooviga

pidada õigustatud subjektidega jätkuvalt läbirääkimisi maa tagastamise nõudeõiguse

loovutamiseks. Protesti esitaja toob välja, et maareformi seaduse (MaarS) §-s 191 sätestatud

eelduste täitmise korral on õigustatud subjektidel õigus nõudeõigus loovutada, ent linn ei saa

seda õigustatud subjektidelt nõuda. Samuti märgib protesti esitaja, et MaarS § 6 lõikest 2

tulenevalt ei saa üldplaneeringu alusel keelduda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest.

Protesti esitaja hinnangul viivitab Tallinna linna kõnealuse maa tagastamisega põhjusel, et

soovib saada Järveotsa tee T14 maa enda omandisse kergliiklustee rajamiseks, ent puudub

seaduslik alus maa tagastamata jätmiseks. Protesti esitaja leiab lisaks, et Tallinna Linnavalitsuse

26. septembri ja 28. juuni 2013 kirjadest (tl. 53) tekkis õigustatud subjektidel õiguspärane

ootus, et Järveotsa tee T14 maa neile tagastatakse. Ka viitab protesti esitaja sellele, et 30.

jaanuari 2014 kirjas (tl. 42) on linnavalitusse ametnik selgitanud, et Järveotsa tee T14 maa

tagastamiseks on koostatud katastriüksuse plaanid ja piiriprotokollid.

8. Maavanem on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus on õigustamatult viivtanud Otti II

õigusvastaselt võõrandatud maa hulka kuuluvate maatükkide munitsipaalomandisse

taotlemisega. Protesti esitaja toob välja, et enne maavanema järelevalvet esitatud maa

munitsipaalomandisse andmise taotlused on olnud puudustega ja need on Vabariigi Valitsus 2.

juuni 2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ (edaspidi VVm 2006/133) §

7 lõike 2 alusel tagastatud. Protesti esitaja hinnangul tuleb korduvat puudustega taotluste

esitamist käsitada tahtliku tagastamise avalduse lahendamisega viivitamise ja järelvalve teostaja

eksitamisena.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

9. Otti II nr. 2 maa suhtes õigustatud subjektideks tunnistatud V.J. ja I.J. peavad maavanema

protesti põhjendatuks ning taotlevad selle rahuldamist. Kolmandad isikud leiavad seejuures, et

protesti lahendamisel saab tuvastada Otti II nr 2 maa tagastamise eeldused ja teha vastustajale

konkreetse ettekirjutuse anda Järveotsa tee T14 ja Õismäe tee 1d maatükkide tagastamise

korraldused kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kolmandad isikud on seisukohal,

et linnavalitsusel pole mistahes alust nende maatüki tagastamisest keeldumiseks, tagastamise

otsustamisega viivitamine on aga põhjendamatu ja õigusvastane. Kolmandad isikud rõhutavad,

et linna soov ehitada Järveotsa tee T14 maale tulevikus avalikult kasutatav ehitis, ei anna alust

maa tagastamisest keeldumiseks. Samuti leiavad kolmandad isikud, et Õismäe tee 1d maa

tagastamisest keeldumise aluseid ei esine, sh ei asu sel maatükil ehitisi MaarS § 6 lg 3

tähenduses. Kolmandad isikud on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus eirab elementaarseid

haldusmenetluse põhimõtteid ning rikub nende õigust menetlusele ja heale haldusele.

Kolmandad isikud toovad välja, et Otti II nr 2 maa tagastamise menetlus algas 1994. aastal

ning menetluse käigus on linnavalitus saanud Järveotsa tee T14 ja Õismäe tee 1d maatükkide

tagastamise asjaolusid ja eeldusi kaaluda omal initsiatiivil, õigustatud subjektide pöördumistele

vastamisel, Maa-ameti ja maavanema järelevalvemenetlustes ning käesolevas kohtumenetluses

mistõttu on kolmandate isikute hinnangul otsuse tegemiseks piisav aeg 2 nädalat. Samuti

peavad kolmandad isikud vajalikuks kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist, et

vältida linnavalitsuse poolt viivitamise jätkamist. Kolmandad isikud viitavad ka Tallinna

Halduskohtu 1999. aasta otsusele kohtuasjas nr 3-1594/99, millega tuvastati, et Tallinna

Linnavalitsus on Otti II maa tagastamise lahendamisega viivituses ja kohustas tegema

toimingud maa tagastamise otsuste vastuvõtmiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Tallinna linn peab protesti põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja

on

seisukohal,

et

kuivõrd

vaidlusaluste

maatükkide

osas

on

maa

munitsipaalomandisse andmiseks vajalikud toimingud pooleli, ei saa maa tagastamise

korralduste andmata jätmine olla õigusvastane. Vastustaja viitab VVm 1993/36 punktile 54

ning leiab, et Järveotsa tee T9, Õismäe tee T3, Õismäe tee õueala 4 ning Õismäe tee 1d

maaüksuste

tagastamise

või

kompenseerimise

saab

otsustada

alles

pärast

maa

munitsipaalomandisse andmise taotluste kohta vastavate otsuste vastuvõtmist. Vastustaja

leiab, et maavanema poolt vastavate taotluste korduv tagastamine, ei tähenda, et vastustaja

oleks vahepeal saanud lahendada maa tagastamise avaldusi. Vastustaja selgitab, et soovib ka

Järveotsa tee T14 maad saada munitsipaalomandisse, sest Mustamäe linnaosa üldplaneeringust

ning avalikust huvist tulenevalt ei ole selle tagastamine võimalik. Vastustaja toob välja, et

Järveotsa tee T14 on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning Tallinna Linnavolikogu 22. juuni

2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt moodustab see

maaüksus osa linnaosadevahelise kergliikluse peatee maast. Vastustaja selgitab, et on teinud

kolmandatele isikutele ettepaneku loovutada maa tagastamise nõudeõigus tasu eest, ent

kolmandad isikud on sellest keeldunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, pean

maavanema protesti põhjendatuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 255 punktist

2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikest 4 tulenevalt võib maavanem halduskohtule

esitatava protestiga nõuda kohaliku omavalitsuse kohustamist haldusakti andmiseks. Sellise

kohustamisprotesti rahuldamise eelduseks on see, et kohalikul omavalitsusel on õigustloovast

aktist tulenev kohustus vastav haldusakt anda, ent kohalik omavalitsus pole seda andnud, ilma

et oleks mingisugust seaduslikku takistust.

12. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kolmandate isikutena menetlusse kaasatud V.J. ja

I.J. on tunnistatud endise Otti II nr. 2 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud

subjektideks ning on taotlenud maa tagastamist. Vaidlust pole ka selles, et käesoleva

kohtuotsuse kirjeldava osa punktis 3 näidatud ulatuses on selle õigusvastaselt võõrandatud

maa tagastamine seni otsustamata. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamine

on VVm 1993/36 punkti 49 kohaselt maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse pädevuses.

13. Kuni 12. jaanuarini 2014 oli VVm 1993/36 punktis 49 sätestatud vastava otsuse

tegemiseks kuuekuuline tähtaeg õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise

päevast, kusjuures kõnealust tähtaega oli kohalikul omavalitsusel mõjuval põhjusel võimalik

pikendada, sellest õigustatud subjekte teavitades. Seejuures ei piiranud VVm 1993/36 seda, kui

pika aja võrra ja kui mitu korda võis küsimuse otsustamise tähtaega pikendada. Alates 12.

jaanuarist 2004 kehtib VVm 1993/36 punkt 49 uues redaktsioonis, ilma avalduse läbivaatamise

tähtaega kehtestamata. See ei tähenda siiski, et kohalik omavalitsus võiks õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise otsustamisega põhjendamatult viivitada. Kohalikul omavalitsusel

on siiski kohustus lahendada maa tagastamise küsimus mõistliku aja jooksul ja omandireformi

õigustatud subjektil subjektiivne õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul. Sellest

tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus teha mõistliku aja jooksul maa tagastamise

otsustamiseks vajalikud menetlustoimingud, sealhulgas ka need menetlustoimingud, mis on

vajalikud selleks, et otsustada tagasi taotletava maaga seotud selliseid küsimused, mis seaduse

kohaselt tulevad lahendada enne maa tagastamise otsustamistKohustus otsustada

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine mõistliku aja jooksul tuleneb kohalikule

omavalitsusele

haldusmenetluse

seaduse

§

lõikest

4,

mille

kohaselt

viiakse

menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud

tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsusel kohustus anda haldusaktid,

millega lahendatakse Otti II nr 2 talumaa tagastamise küsimus ka selles osas, milles see seni

lahendamata on.

14. Eelnimetatud haldusaktide andmisega viivitamiseks peab olema seaduslik ja mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab maa tagastamise otsustamisega viivitamist, on iseenesest

selle maa munitsipaalomandisse taotlemine MaarS § 28 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud

alusel. Nimelt tuleneb MaarS § 6 lg 2 punktist 4, et maa, mis antakse munitsipaalomandisse

eelnimetatud alustel, ei kuulu tagastamisele. VVm 1993/36 punktist 54 tulenevalt tuleb sellisel

juhul maa munitsipaalomandisse andmise küsimus lahendada enne maa tagastamise üle

otsustamist. See ei tähenda siiski, et kohalik omavalitsus võiks maa tagastamise otsustamisega

viivitamist

õigustada

üksnes

enda

sooviga

kunagi

tulevikus

vaidlusalust

maad

munitsipaalomandisse taotlema asuda. Seaduslikuks takistuseks, mis õigustab maa tagastamise

otsustamist, on faktiline asjaolu, et kohalik omavalitsus on esitanud maa munitsipaalomandisse

andmise taotluse ning maa munitsipaalomandisse andmiseks otsustuspädev organ, kelleks on

VVm 2006/133 § 2 lg 1 kohaselt sellistel juhtudel maavanem, ei ole maa

munitsipaalomandisse

andmise

taotlust

oma

haldusaktiga

lahendanud,

st.

maa

munitsipaalomandisse andmist otsustanud või maa munitsipaalomandisse andmisest

keeldunud.

15. Haldusasjas nr 3-08-1350 tehtud otsuses on Tallinna Ringkonnakohus muuhulgas

märkinud, et kohalik omavalitsus ei saa maa tagastamise taotluse lahendamise viibimist

õigustada maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamise vajadusega osas, milles

viimatinimetatud taotluse esitamine on põhjendamatult veninud kohalikust omavalitsusest

tingitud asjaoludel. Seega tuleb käesoleva kohustamisprotesti lahendamiseks tuvastada, kas

antud juhul esineb mingisugune seaduslik takistus kolmandatele isikutele maa tagastamise

otsustamiseks või mitte. Eeltoodud kohtuotsuses märkis ringkonnakohus, viidates ka

Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-56-08, et kohustamisnõude rahuldamise seisukohast ei

oma tähtsust, et mingil perioodil enne nõude esitamist oli kohalik omavalitsus maa tagastamise

menetluses õigusvastaselt tegevusetu ning kohustamisnõue ei ole põhjendatud, kui isiku

õiguste rikkumine õigusvastase tegevusetuse läbi on nõude esitamise ajaks lõppenud. HkMS §

158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Arvestades

seda, et MaarS § 28 lg 1 punktides 1, 3 või 4 sätestatud maa munitsipaalomandisse andmine

välistab maa tagastamise ning pidades silmas, et ükski õigusakt ei sätesta materiaalõiguslikku

tähtaega, mille jooksul on kohalikul omavalitsusel kohustus maa munitsipaalomandisse

andmise taotlus esitada, tuleb käesoleva kohustamisprotesti lahendamiseks kontrollida, kas

Otti II nr 2 maa kohta, mille tagastamise küsimust seni otsustatud ei ole, on Tallinna linn

esitanud maa munitsipaalomandisse saamise taotlusi, mis on seni lahendamata. Ainuüksi see,

et maa tagastamise menetlus on kestnud ebamõistlikult kaua, ei võta kohalikult omavalitsuselt

õigust maa munitsipaalomandisse saamise taotlust esitada ega anna võimalust sellise taotluse

esitamise korral enne selle lahendamist otsustada maa tagastamist õigustatud subjektidele.

16. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on toimiku materjalidest nähtuvalt õigustatud

subjektidele Otti II nr. 2 talumaa tagastamine otsustamata järgmiste maatükkide osas:

Järveotsa tee T9, Õismäe tee T3, Õismäe tee õueala 4, Õismäe tee 1d ning Järveotsa tee T14.

Samuti nähtub toimikust, et käesoleva kohtumenetluse ajal on Harju maavanem otsustanud

munitsipaalomandisse anda Otti II nr. 2 talumaa hulka kuulunud maatükid Järveotsa tee T9 (tl.

113) ning Õismäe tee T3 (tl. 112). Seega on nende maatükkide osas maa munitsipaalomandisse

andmise küsimus otsustatud ning mistahes takistust vastavas osas maa tagastamise küsimuse

lahendamiseks (st. MRS § 6 lg 2 p 4 alusel otsuse tegemiseks) ei ole. Seetõttu tuleb Tallinna

Linnavalitsusel vastavad haldusaktid anda ning nende andmisega edasiseks viivitamiseks ei ole

mistahes põhjust.

17. Samuti on maavanem selgitanud (tl. 111), et Tallinna Linnavalitsus on vastavalt

27. veebruaril 2014 ning 11. aprillil 2014 esitanud maavanemale taotlused maatükkide Õismäe

tee õueala 4 ning Õismäe tee 1d munitsipaalomandisse saamiseks. Kuigi maavanem ei ole

üheselt märkinud, millisel MaarS § 28 sätestatud alusel need taotlused esitatud on, võib

eeldada, et linn on ka neid maatükke munitsipaalomandisse taotlenud MaarS § 28 lg 1

punktide 1, 3 või 4 alusel ehk mõnel sellisel alusel, mille puhul tuleb maa

munitsipaalomandisse andmine otsustada enne maa tagastamise otsustamist. Maavanema

protesti täiendusest nähtuvalt on nende maatükkide munitsipaalomandisse andmise menetlus

pooleli, st. maavanem ei ole andnud haldusakti, millega oleks otsustanud need maatükid

munitsipaalomandisse anda ega ka teinud otsust maa munitsipaalomandisse andmisest

keeldumise kohta. VVm 1993/36 punkti 54 kohaselt ei ole seega käesoleval hetkel võimalik

otsustada nende maatükkide tagastamise küsimust.

18. Eelnevale vaatamata ei saa kohustamisprotesti ka selles osas täielikult põhjendamatuks

pidada. Kohustamisnõudega kohtu poole pöördumise eesmärk on sundida haldusorganit oma

kohustusi täitma. Isiku õiguste (või protestiga kaitstava avaliku huvi) kaitse oleks

ebaefektiivne, kui toimingu sooritamiseks kohustatud haldusorgan, olles pikka aega akti

andmisega viivitanud, teeb pärast nõudega kohtu poolt pöördumist mingisuguse toimingu, mis

kohtuotsuse tegemise hetkel välistab taotletava haldusakti andmise, lükates sellise haldusakti

andmise võimaluse määramatusse tulevikku. Leian, et HkMS § 5 lg 2 võimaldab kohtul

kohustada haldusorganit haldusakti andmiseks ka tingimuslikult, kohustades haldusorganit

haldusakti andmiseks konkreetsel hetkel taotletava haldusakti andmist välistava põhjuse ära

langemisel. Selline tingimuslik kohustamine on võimalik, kui on ilmne, et kohtuotsuse

tegemise ajal esinev haldusakti andmist takistava asjaolu on iseloomult ajutine ega muuda

põhimõtteliselt seda, et taotletav haldusakt tuleb tulevikus selle asjaolu äralangemisel anda.

19. Mõnevõrra sarnaselt on kohtupraktikas kohustamisnõudeid tingimuslikult rahuldatud ka

varem. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjades 3-09-238 ja 3-09-494 tehtud

otsustes kohustanud haldusorganit andma välja haldusakt, tingimusel, et teatud

kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei tuvastata asjaolusid, mis sellise haldusakti andmise

välistaksid. Arvestades käesoleva juhtumis asjaolusid, iseäranis seda, et asjas ÕVVTK

linnakomisjoni viimase subjektiotsuse tegemisest arvates on Otti II nr 2 maa tagastamise

menetlus väldanud enam kui 12 aastat, samuti seda, et linnavalitsus ei reageerinud tõhusalt

Maa-ameti 31. jaanuari 2012 ettekirjutusele nr 4.1-5/11/64 (tl. 28) ning on tõsisemalt

vaidlusalust maad puudutava maareformi nimel tõsisemalt toimetama hakanud alles pärast

maavanema poolt protestiga halduskohtusse pöördumist, pean põhjendatuks protesti esitaja ja

kolmandate isikute hirmu, et linn võib ka edaspidi maa tagastamise otsustamisega vastavates

osades viivitama asuda. Sel juhul tuleks maavanemal küll uuesti protesti või kolmandatel

isikutel kaebuse esitamisega kohtu poole pöörduda, ent see omakorda võtaks aega ning ei

oleks isikute õiguste kaitse seisukohast tõhus. Seetõttu leian, et käesoleval ajal maavanema

menetluses olevate munitsipaalomandisse andmise taotluste esemeks olevate endise Otti II nr

2 talumaade tagastamise küsimuse otsustamiseks on võimalik kohustada Tallinna linna selliselt,

et vastavad otsused tulevad vastu võtta kuu aja jooksul vastava seadusliku takistuse ära

langemisest.

20. Viimaks nähtub, et maatüki Järveotsa tee T14 osas ei ole linn maa munitsipaalomandisse

andmise taotlust esitanud, küll aga väljendanud kohtule esitatud menetlusdokumentides

kavatsust taotleda see maa munitsipaalomandisse sotsiaalmaana MaarS § 28 lg 1 p 4 alusel.

Nagu juba eespool märgitud, ei saa kohalik omavalitsus pelgalt maa munitsipaalomandisse

taotlemise kavatsusega õigustada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega viivitamist.

VVm 1993/36 punkti 54 kohaselt on asjaoluks, mis õigustab maa tagastamise otsustamisega

viivitamist, see, et kohalik omavalitsus on esitanud taotluse selle maa munitsipaalomandisse

andmiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendeid, et Tallinna linn oleks Järveotsa tee T14 maa

munitsipaalomandisse andmise taotluse esitanud. Seega ei ole maa tagastamise otsustamiseks

seaduslikku takistust. Kuivõrd õigusaktides ei ole kehtestatud tähtaega, mille jooksul on

kohalikul omavalitsusel õigus maa munitsipaalomandisse andmise taotlust esitada, ei saa väita,

et Järveotsa tee T14 maa munitsipaalomandisse andmine oleks täiesti välistatud.

Põhimõtteliselt on linnal võimalik sellesisuline taotlus veel esitada. Juba eelviidatud haldusasjas

nr

3-08-1350

selgitas

ringkonnakohus,

et

põhjendamatu

viivitamine

maa

munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamisel ei lõpeta iseenesest kohaliku omavalitsuse

õigust

sellist

taotlust

esitada

või

seaduses

sätestatud

aluse

esinemisel

maad

munitsipaalomandisse saada. Arvestades aga senist maa tagastamise menetluse venimist ning

linna kohustust otsustama maa tagastamine mõistliku aja jooksul, on võimalik käesoleva

kohtuotsusega piiritleda, millise aja jooksul peab vastav maa munitsipaalomandisse andmise

taotlus olema esitatud, et sellega saaks õigustada maa tagastamise otsustamisega edasist

viivitamist. See tähendab, et Tallinna linnale tuleb panna kohustus kuu aja jooksul otsustada

maa tagastamise küsimus, välja arvatud maa osas, mille kohta on sellesama tähtaja lõpuks

esitatud maavanemale maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Kui selle kuuajase perioodi

jooksul sellist taotlust ei esitata, siis ei ole linnal õigustust kohtuotsuses määratud tähtaja

jooksul haldusakti mitte andmiseks.

21. Ekslik on vastustaja seisukoht, nagu takistaks Järveotsa tee T14 maa tagastamist see, et

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt on see maa mõeldud avalikuks kasutamiseks ning

sinna on kavandatud kergliiklustee. Üldplaneeringuga maatükile mingi kasutusotstarbe

määramine ei ole aluseks maa munitsipaalomandisse taotlemisel MaarS § 28 lg 1 punktide 1, 3

või 4 alusel, samuti ei anna üldplaneeringu kehtestamine alust maa tagastamisest keeldumiseks

MaarS § 6 lg 2.

22. Protesti esitaja ning kolmandad isikud näivad olevat seisukohal, et Järveotsa tee T14 maa

munitsipaalomandisse andmine MaarS § 28 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik ning kõne alla võiks

tulla üksnes selle munitsipaalomandisse andmine MaarS § 28 lg 2 alusel. Viimatinimetatud

alusel maa munitsipaalomandisse andmise taotlus tuleb teatavasti VVm 2006/133 § 3 lg 1

kohaselt lahendada alles pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avalduse

lahendamist. Leian, et käesoleval protesti lahendamisel ei ole võimalik võtta seisukohta

küsimuses, kas või millisel alusel vaidlusaluse maatüki munitsipaalomandisse andmine

põhimõtteliselt võimalik oleks. Kohtulik kontroll haldusvõimu tegevuse üle toimub üldjuhul

järelkontrollina ning kohus ei saa teha ise esimesena otsustusi, mille tegemise pädevus on

seadusega antud haldusorganile. Kohustamisnõude lahendamisel saab kohtuotsusega

haldusorganile panna kindla sisuga haldusakti andmise kohustuse vaid juhul, kui on

vääramatult ilmne, et küsimusele saab olla vaid üksainus lahendus. Käesoleval juhul see nii ei

ole. MaarS § 28 lg 1 p 4 alusel maa munitsipaalomandisse andmise otsustamisel on

otsustuspädeval haldusorganil võrdlemisi avar kaalutlusõigus. Seejuures on Riigikohus

haldusasjas nr 3-3-1-44-05 tehtud otsuses selgitanud, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb

arvestada MaarS §-s 2 sätestatud maareformi üldise eesmärgiga. Riigikohus leidis eelviidatud

otsuses, et maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa

täidab vastava otsuse tegemise ajal ning täitis ka maareformi seaduse vastuvõtmise ajal

faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone. Seda, kas maa, mida Tallinna Linnavalitsus väidetavalt

soovib kergliiklustee rajamiseks sotsiaalmaana MaarS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse

saada ning mis hõlmab ka Otti II nr 2 õigusvastaselt võõrandatud hulka kuulunud Järveotsa

tee T14 maatüki, vastab eeltoodud?, ei ole võimalik hinnata käesolevas menetluses. Juhul kui

linn sellesisulise taotluse maavanemale esitab, tuleb maavanemal see haldusaktiga lahendada

ning kuni taotluse lahendamiseni ei saa linnavalitsus otsustada maa tagastamise küsimust.

Kuniks sellist taotlust esitatud ei ole, ei ole Tallinna Linnavalitsusel aga seaduslikku takistust

Järveotsa tee T14 maa õigustatud subjektidele tagastamise otsustamiseks.

23. Põhjendamatu on kolmandate isikute taotlus tunnistada asjas tehtav kohtuotsus

viivitamata täidetavaks. HkMS § 247 lg 3 kohaselt võib menetlusosalise taotlusel tunnistada

eraldi määrusega kohtulahendi viivitamata täidetavaks juhul, kui kohtulahendi hilisem täitmine

kahjustaks oluliselt menetlusosalise õigusi või oleks raskendatud või võimatu. Leian, et HkMS

§ 247 lg 3 kohaldamine saab kõne alla tulla üksnes erandlikel juhtudel, kui alust arvata, et aja

jooksul, mis võib kuluda kohtuotsuse jõustumiseni, saavad menetlusosaliste õigused nii raskelt

kahjustada, et muudavad kohtuotsuse jõustumise korral kohtuotsuse kahju saanud

menetlusosalise jaoks sisuliselt tarbetuks. Kohustamisnõudes tehtud kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamine võiks kõne alla tulla juhul, kui on oht, et taotletava haldusakti kohese

andmata jätmise korral kaotab kaebaja (või antud juhul kolmandad isikud) elulise vajaduse

selle haldusakti andmise vastu tulevikus. Käesoleval juhul sellist ohtu ei esine. Maa

tagastamisega jätkuv viivitamine ei too endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi, samuti on

õigustatud subjektidel võimalik õigusvastase viivitusega tekitatud kahju hüvitamist.

24. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Antud juhul toetasid kolmandad isikud protesti esitajat, osaledes

seega menetluses tema poolel. Protesti rahuldamise korral on neil õigus nõuda menetluskulude

välja mõistmist vastustajalt. Kolmandad isikud on taotlenud kumbki 630 euro suuruse

õigusabikulu välja mõistmist, esitades kulu tõendamiseks arved ja maksekorraldused (tl. 105 jj,

118 jj). HkMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust, samuti pidades

silmas seda, et kolmandate isikute menetlusdokumentides on suurt rõhku pandud

põhjendamatutele soovidele kohustada vastustajat kindla sisuga haldusakti andmiseks ning

kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisele, tuleb kolmandate isikute kasuks välja

mõistetavat õigusabikulu vähendada ning mõista kummagi kolmanda isiku kasuks vastustajalt

välja 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik