1-09-13447/104 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 27.01.2010 otsusega tunnistati P. Ivanov süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 p 1, § 25 lg 2 - § 392 lg 1 järgi 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 09.03.2009 ja lõppeb 09.09.2016. Viru Maakohtu 26.03.2014 määrusega jäeti P. Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
Legislator headnote
AI generated1-09-13447/104 · Tartu Ringkonnakohus: Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning määruskaebuses esitatud väited kohtumääruse tühistamiseks alust ei anna.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13447 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Pavel Ivanov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 26. märtsi 2014 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu Pavel Ivanovi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega tunnistati P. Ivanov süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 p 1, § 25 lg 2 - § 392 lg 1 järgi 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 09.03.2009 ja lõppeb 09.09.2016.
2. Viru Maakohtu 26.03.2014 määrusega jäeti P. Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
2.1 Esmalt märkis kohus, et süüdimõistetut karistatakse kriminaalkorras esimest korda ja seda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt käitlesid
P. Ivanov ja D.K. suures koguses narkootilisi aineid – amfetamiini sisaldavat pulbrit üldkaaluga 2252,2g (milles oli amfetamiini 86,88g) ning 4867 tbl, mis sisaldasid klorofenüülpiperasiini, maksumusega ca 1 447 400 - 2 412 000 kr –, eesmärgiga toimetada aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Narkootilised ained avastati P. Ivanovi kasutuses olnud sõiduauto varurattast.
2.2 Maakohus täheldas P. Ivanovi puhul mitmeid positiivseid muutusi ja asjaolusid, märkides järgmist. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele A2 taseme kursusel ja sooritanud edukalt eksami. Ajavahemikul 24.01.2011-21.11.2012 oli ta hõivatud majandustöödel. Alates
21.08.2012 paikneb isik avavanglaosakonnas. Väljaspool vanglat töötas kinnipeetav ajavahemikul 22.11.2012-30.04.2013 XXX OÜ-s laotöölisena, ajavahemikul 02.05.-10.10.2013 XXX OÜ-s torustiku paigaldajana ja autojuhina ning alates 14.10.2013 töötab ta XXX OÜ-s. Isikule on võimaldatud seitsmel korral käia lühiajalisel väljasõidul, viimati 25.01.2014. Kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Ta on teinud tõsiseid pingutusi resotsialiseerumiseks, mis kinnitab, et tema puhul ei ole tegemist professionaalse kurjategijaga, kelle tagasitulek seadusekuulekale elule oleks oluliselt raskendatud. Positiivne on ka temal vabaduses kindla elukoha olemasolu oma vanemate juures ja garanteeritud töökoht isa kingsepatöökojas.
2.3 Vaatamata positiivsetele muutustele ja asjaoludele ei pidanud kohus, arvestades P. Ivanovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid (narkootilise aine suures koguses käitlemine), tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist siiski õigustatuks. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, vanemate toetus ja arvatavasti ka töökoht). Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt kuriteo asjaolusid. Kohus leidis, et narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja töökoht, kuid need ei takistanud teda rasket kuritegu toime panemast. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.09.2016 ja ärakandmiseks on veel vägagi pikk aeg. Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid. P. Ivanovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud.
3. Kohtumääruse vaidlustas P. Ivanov, kes taotleb selle tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1
P. Ivanov leiab, et kohus ei ole otsustuse tegemisel arvestanud kõiki selleks esitatud materjale, kuna rõhutab vaid kuriteo toimepanemise asjaolusid ja jätab tahaplaanile teda positiivselt iseloomustava teabe, sh vangla esitatud iseloomustuse. Viimasest nähtub, milliseid järeldusi ta on teinud ning tema käitumine peaks ilmekalt näitama, et ta on teinud õiged järeldused ja asunud paranemise teele. Seega pole kohus arvesse võtnud Riigikohtu praktikat, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Samuti on kohus mööda vaadanud prokuröri kirjalikest seisukohtadest, millistes prokurör tema vabastamist pooldab. P. Ivanov rõhutab, et on tõesti teinud õiged järeldused ning aru saanud, et tema kuritegu oli suur viga. Tehtud järelduste tõsiseltvõetavust kinnitavad tema teod ja neid tõestab vangla koostatud iseloomustus. Tema õiguskuulekaks jäämisele aitavad suuresti kaasa eluja töökoha olemasolu ning toetav perekond
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et
P. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning määruskaebuses esitatud väited kohtumääruse tühistamiseks alust ei anna.
5. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et P. Ivanov on vangistuse ajal teinud mitmeid edusamme – hoidunud distsipliinirikkumistest, osalenud vangla majandustöödel, töötanud, õppinud riigikeelt ja andnud oma hea käitumisega põhjuse paigutada teda avavanglasse. Samuti on ta välja teeninud õiguse käia lühiajalistel väljasõitudel. Nimetatud pingutuste eest tuleb kinnipeetavat kahtlemata tunnustada. Lisaks on P. Ivanovi puhul positiivseks ka temal vabaduses kindla eluja töökoha olemasolu ning lähedastelt abisaamise võimalus.
6. Vaatamata loetletud positiivsetele muutustele ei pea ringkonnakohus P. Ivanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist käesoleval ajal veel põhjendatuks. Kinnipeetava vangistusaegne käitumine ning teda vabaduses ootavad elutingimused on käesoleva otsustuse tegemisel küll väga olulised näitajad, kuid tulenevalt KarS § 76 lg-s 3 sätestatust tuleb toonitada, et suurt kaalu omavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku süü suurus. Kuivõrd süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus, on kohtul õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
7. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tegemist on P. Ivanovi esmakordse karistamisega, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud tulenevalt kuriteo raskusest. P. Ivanov kannab karistust raske I astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest, s.o narkootiliste ainete ebaseaduslik omandamine ja valdamine isikute grupi poolt suure varalise kasu eesmärgil ning nende üle riigipiiri toimetamine. Toonitades siinjuures ka süüdimõistetu poolt käideldud narkootilise aine märkimisväärset kogust, peab kriminaalkolleegium tänaseks päevaks ära kantud karistust jätkuvalt ebaproportsionaalselt lühikeseks võrreldes temale mõistetud karistusega – 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Oluline on siinjuures silmas pidada ka seda, et kantud vangistusaastad jäävad allapoole KarS § 184 lg 21 sätestatud sanktsiooni alammäära, milleks on 6 aastat vangistust. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja oleks vastuolus ka üldpreventiivsete kaalutlustega. Eelosundatut arvestades tuleb P. Ivanov käesoleval ajal jätta vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamata.
8. Määruskaebuses esitatud argumendid kriminaalkolleegiumi seisukohta ei väära. Põhjendatud ei ole P. Ivanovi väide maakohtu poolt prokuröri arvamusega mitte arvestamise kohta. Kohtu lõplik hinnang isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise võimalikkusest või põhjendamatusest kujuneb kõigi KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolude kogumis hindamise tulemil ja põhineb selleks esitatud materjalidel. Prokuröri seisukoht on teabekogumi üheks osaks, kuid ei ole kohtule siduv. Õigeks ei saa pidada P. Ivanovi etteheidet ka selles, et maakohus ei ole oma otsustuse tegemisel tema suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid arvesse võtnud. Maakohus on P. Ivanovi head käitumist igati tunnustanud, kuid põhjendatult leidnud, et kinnipeetava praegusel ajal ennetähtaegselt vangistusest vabastamist need ei õigusta. P. Ivanovil on võimalus oma edasise käitumisega näidata, et ta tõepoolest kahetseb toimepandud kuritegu ning on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama. Süüdimõistetu väljendatud sellekohast soovi peab ringkonnakohus igati kiitust väärivaks.
9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau