3-14-119/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-119 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.04.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi MTÜ Vahuranna kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)19.09.2013 otsuse nr 17-6/393 ja 19.09.2013 otsuse nr 17-6/394 ning vaideotsuste 06.01.2014 nr 17-4/1 ja nr 17-4/2 peale. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja MTÜ Vahuranna, Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta MTÜ Vahuranna kaebus haldusasjas 3-14-119 rahuldamata. Tühistada kohtumäärusega 06.02.2014 kohaldatud esialgne õiguskaitse PRIA 19.09.2013 otsuste 17-6/393 ja 17-6/394 kehtivuse peatamise kohta. Menetluskulud jätta poolte kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.05.2014 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Mittetulundusühing (MTÜ) Vahuranna on esitanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile 2010. aastal taotluse saada toetust Saare maakonnas Mustjala vallas Tagaranna külas asuva Rannaaugu sadama I etapi projekteerimise kulude ja ehitamise toetuseks. PRIA peadirektori käskkirjaga 16.03.2011 nr 17-6/55 määrati MTÜ Vahuranna projekteerimise ja ehitamise kulude katmiseks toetust 172 793,22 eurot, millest maksti toetuse saajale välja

171 236,75 eurot.

Rannaaugu sadama II etapi ehituseks taotles MTÜ Vahuranna samuti toetust. PRIA peadirektori 01.07.2011 käskkirjaga nr 17-6/190 taotlus rahuldati ning määrati MTÜ Vahurannale toetust

184 074,46 eurot Rannaaugu sadama II etapi ehitamise ja projekteerimise kulude eest. Pärast MTÜ Vahuranna 24.09.2011 muudatusavaldust olid ehituskulud ilma käibemaksuta 185 828,44 eurot ning väljamakstud toetuse suurus oli 148 662,76 eurot.

PRIA on teinud otsuse 19.09.2013 nr 17-6/393 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ taotluse nr 941110740093 alusel antud toetuse osaline tagasinõudmine, millega on nõutud tagasi MTÜ-lt Vahuranna taotluse nr 941110740093 alusel väljamakstud toetus summas 90 854,02.

Samal kuupäeval on PRIA teinud otsuse nr 17-6/394 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ taotluse nr 941111740144 alusel toetuse osaline tagasinõudmine, millega on nõutud tagasi MTÜ-lt Vahuranna toetus summas 94 669,55 eurot.

MTÜ Vahuranna on esitanud nimetatud haldusaktide peale vaided. PRIA vaideotsusega 06.01.2014 nr 17-4/1 on jäetud rahuldamata MTÜ Vahuranna poolt 24.10.2013 esitatud vaie PRIA 19.09.2013 otsusele nr 17-6/393 „“Euroopa Kalandusfondi 2007- 2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ taotluse nr 941110740093 alusel makstud toetuse osalise tagasinõudmise peale. PRIA vaideotsusaega 06.01.2014 nr 17-4/2 on jäetud rahuldamata MTÜ Vahuranna poolt 24.10.2013 esitatud vaie PRIA 19.09.2013 otsuse nr 17-6/394 „“Euroopa Kalandusfondi 2007- 2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ taotluse nr 941111740144 alusel antud toetuse osalise tagasinõudmise peale.

MTÜ Vahuranna esindaja on pöördunud kaebusega halduskohtu poole ja taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 06.02.2014 rahuldanud esialgse õiguskaitse taotluse ning 10.02.2014 kohtumäärusega on kaebus menetlusse võetud.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Kaebaja seisukohalt on PRIA rikkunud hea halduse põhimõtteid toetuse tagasiküsimisel ning pole andnud võimalust kaebajale olla ärakuulatud. Kaebaja seisukohalt oleks pidanud andma talle võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Kaebuses on märgitud, et MTÜ Vahuranna juhatuse liikmetel puudub piisav pädevus ehitusalastes tehnilistes ja õiguslikes küsimustes, mistõttu on sõlmitud leping omanikujärelevalve tegemiseks OÜ-ga Vilcon ja OÜ-ga Seimkivi. Kaebuses on märgitud, et PRIA oleks pidanud kavandatavast ekspertiisi määramist teavitama kaebajat ning kaasama juhatuse liikme, omanikujärelevalve teostajad ekspertiisi tegemise juurde ja nende arvamust kuulama. PRIA on saatnud ekspertiisiakti ärakirja enne kaevatavate otsuste 17-6/393 ja 17- 6/394 tegemist tutvumiseks, kuid PRIA ei teinud katsetki kõiki asjaosalisi enne otsustuste vastuvõtmist ära kuulata.

Kaebaja on märkinud, et Rannaaugu I etapi ehitaja oli OÜ Monoliit ja II etapi ehitaja oli OÜ Mert ning kaebajale teadaolevalt saatis OÜ Monoliit meili teel vastuväited PRIA´le ekspertiisi kohta, kuid enne otsuste tegemist ei andnud PRIA võimalust olla kaebaja poolel ärakuulatud. PRIA on lähtunud ekspertarvamusest ning kaebaja ei pea ekspertiisi järeldusi usaldusväärseks.

Kaebaja peab ekspertiisiakti pikaks ja raskesti loetavaks ning märgib, et ekspert ei rääkinud MTÜ Vahuranna juhatuse liikmetega ega omanikujärelevalve ega ehitajatega ning eksperdi mitmed hinnangud ei ole tõsiseltvõetavad. Kaebuse kohaselt on PRIA seadust vääralt kohaldanud. PRIA pole kontrollinud, kas taotlus on esitatud abikõlbulike kulude hüvitamiseks ning millised MTÜ Vahuranna poolt tehtud kulutused on mitteabikõlbulikud, mida Kalandusturu korraldamise seaduse § 71 lg 1 p 2 järgi võib tagasi nõuda. Kaebuses on märgitud, et kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus, et tema poolt esitatud taotlus vastab nõuetele ja kehtima jääb esialgselt määratud toetus. Kaebaja peab otsuseid formaalselt õigusvastaseks. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja menetluskulude väljamõistmiseks.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

PRIA on märkinud, et tugines eelkõige oma otsustuste tegemisel Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangule nr 12-495/E, mis on koostatud riiklikult tunnustatud ekspert Teet Sepaste poolt. Nimetatud eksperthinnang edastati MTÜ-le Vahuranna. MTÜ Vahuranna poolt saadeti eksperthinnangule vastuväited elektronkirjadega, mille kohta esitas ekspert 15.09.2013 PRIA´le oma täiendavad seisukohad. PRIA on saatnud eksperthinnangu taotlejale juba 2013. aasta alguses ning taotleja on omapoolseid seisukohti saanud esitada ning kaebaja väide, et PRIA oleks pidanud suhtlema ka omanikujärelevalvet tegevate ettevõtetega ja ehitajatega, on alusetu.

PRIA märgib, et haldusorganil on õigus tugineda ekspertarvamusele ning kaebaja ei ole välja toonud ühtki objektiivset asjaolu, mis tõendaks ekspertiisi ebaobjektiivsust või valearvestusi. PRIA märgib, et toetust makstakse ainult abikõlbulike kulude eest. Ekspertiisiga on tuvastatud, et investeeringuobjektide puhul on tegelikult teostatud ehitustööd ja mahud erinevad hinnapakkumisel toodud töödest ja mahtudest, kuid tehtud tööde aktid koostati kooskõlas väljavalitud hinnapakkumisega, mitte tegelikult tehtud tööde järgi. Töid on teostatud väiksemas mahus ja odavamate materjalidega kui nägi ette ehitusprojekt ning kaebaja on küsinud toetust ka selliste tööde eest, mida pole reaalselt tehtud. PRIA märgib, et kaebaja väide otsuste formaalse õigusvastasuse ja selle kohta, et otsused on motiveerimata, on alusetud.

PRIA märgib, et pole kaebaja suhtes otsuste tegemisel rikutud menetlusnorme , kaebaja on saanud esitada omapoolseid seisukohti tutvuda eksperthinnanguga enne otsuste tegemist. PRIA taotleb jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud palub jätta kaebaja kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Asja materjalide kohaselt on PRIA 19.09.2013 otsustega nr 17-6/393 ja nr 17-6/394 nõudnud kaebajalt MTÜ Vahuranna Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ taotluste 941110740093 ja 941111740144 alusel antud toetuste osalist tagasimaksmist - taotluse nr 941110740093 alusel välja makstud toetus summas

90 854,02 eurot ja taotluse 941111740144 alusel välja makstud toetus summas 94 669,55 eurot.

Kaebaja on seisukohal, et PRIA on rikkunud summade tagasinõudmisel menetlusnorme ja hea halduse põhimõtteid, PRIA on tuginenud ekspertiisaktile, mille järeldused ei ole usaldusväärsed ning PRIA on seadust vääralt kohaldanud ja kaevatavad otsused on formaalselt õigusvastased.

Kohus asub seisukohale, et PRIA on õiguspäraselt käitunud, olles määranud ekspertiisi enne otsuste tegemist ja summade tagasinõudmist. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus kaasata menetlusse ekspert kui on vajalik eriteadmistega isiku arvamust ning arvamust selle kohta, kuidas on toetussummasid kasutanud MTÜ Vahuranna Rannaaugu sadama rekonstrueerimisel. Tulenevalt HMS § 38 lg 2 kohaselt on eksperdi arvamus tõendiks, mida haldusorgan saab kasutada otsustuste vastuvõtmisel. Ekspert Teet Sepaste on oma ekspertarvamuse andnud ekspertiisiaktiga nr 12-495/E detsembris 2012, hilisemalt on sama ekspert andnud oma tööle täiendava eksperthinnangu ( 01-12-488E/TS, 15.09.2013).

Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert leidnud, et MTÜ Vahuranna projekteerimistööde ja ehitustööde hange ei ole läbi viidud õiguspäraselt, kuna MTÜ Vahuranna on parimaks Rannaaugu I etapi ehitajaks kuulutanud OÜ Monoliit, kellega ei olnud sõlminud kaebaja projekteerimistööde tegemiseks lepingut ning polnud sõlmitud vastutust ega sanktsioone lepingu rikkumise eest. Ekspert on täheldanud, et ehitustöid ei ole teostatud vastavalt ehitusprojektile ning teostatud tööde tegelikud mahud erinevad projektilahendustest ja teostatud tööde aktides näidatust. Ekspert märgib, et on ehitatud 1,5 meetriline sadamabassein, mistõttu on vähenenud kaevetööde maht, kuna algselt oli planeeritud kaevetöid 2 meetri sügavusele sadamabasseinile. Ekspert on tuvastanud, et OÜ Monoliit on oma pakkumisel 19.02.2010 toonud betoonitööde mahuks 273 m3 ja ühe kuupmeetri hinnaks oli 440,99 eurot, kuid nimetatud töid on teostatud

130 m3 ulatuses hinnaga 425,97 eurot. Ekspert on tuvastanud, et tagasitäiteks ei ole kasutatud killustikku ning I etapi ehitustööde mahud ja maksumused ei ole kooskõlas algse pakkumisega ja ei kajasta tegelikult tehtud ehitustöid.

Rannaaugu sadama II etapi ehitajaks oli OÜ Mert. Ekspert on leidnud, et tegelikult teostatud ehitustööd ja mahud erinesid OÜ Mert hinnapakkumisel toodud töödest ja mahtudest. Ekspert on välja toonud, et OÜ Mert poolt pakkumisel väljatoodud põhjapoolse lainemurdja täitepinnase mahuks on 8348 t, ekspert on saanud nimetatud tööde mahuks 2700 t; OÜ Mert on toonud pakkumusel põhjapoolse lainemurdja paigaldamise mahuks 1210 m3, ekspert on märkinud, et nimetatud töid teostati 600 m3; OÜ Mert on toonud pakkumise, et kaablitorusid ja hülsse on paigaldatud 270 jm, ekspert on tuvastanud, et kaablitorusid ja hülsse on paigaldatud 125 jm. Ekspert on märkinud, et põhjapoolsele lainemurdjale ei ole paigaldatud vaatluskaevusid ega ehitatud killustikteid.

Ekspert on välja toonud asjaolu, et paepinnast ei ole põhjamuuli ehitamise käigus kaevatud ning 25.04.2012 teostatud tööde akti kohaselt on kaevetööd täielikult lõpetatud; MTÜ Vahuranna poolt 02.05.2012 sõlmitud omanikujärelevalve lepingus oli tööde alguseks märgitud 22.04.2012, kuid vastavalt 21.11.2011 Jüri Koppeli Maamõõdutööd töö nr T-1.11/11, OÜ Monoliit 27.11.2012 kirja 43-12-J7 olid tööd lõpetatud juba 2011. novembris. Samas on ekspert märkinud, et lõunapoolsele lainemurdjale on paigaldatud 60 meetri asemel väiksemad kaablitorud , mis on ka läbimõõdult väiksemad ettenähtust.

PRIA on tellinud ekspertiisi Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt MTÜ Vahuranna taotluste nr 941110740093 ja nr 941111740144 raames ehitustööde kulude abikõlblikkuse hindamiseks ning PRIA on lähtunud oma otsustes teostatud tööde mahust ja eksperdi arvamusest, mis on välja toodud ekspertarvamuse nr 12-495/E punktis 9 (teostatud tööde mahud, maksumus ja kvaliteet). Ekspert on andnud ka 15.09.2013 ekspertiisile täienduse (01-12-488E/TS), milles on jäänud oma esialgse arvamuse juurde ning vastatud on MTÜ Vahuranna pöördumistele.

Kokkuvõtvalt on ekspert asunud seisukohale, et mõlema etapi hinnapakkumiste mahutabelites olid enamike tööde mahud näidatud ehitusprojektijärgsetest suuremaks, teostatud tööde maht ei vastanud tegelikkusele, tööde algsete mahtude muudatusi ja võimalikke täiendavaid töid ei ole dokumenteeritud, osa pakutud töid olid paikvaatluse ajaks tegemata.

PRIA on lähtunud toetuse osalise tagasinõudmise menetlemisel põllumajandusministri määrusest nr 38/24.04.2008 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimised ja kord“ (edaspidi Määrus), mille § 3 lg 2 sätestab, et abikõlbulikud on kulud, mis on mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega. Seega on peetud abikõlbulikeks ainult kulusid, mis on tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga.

Toetuse väljamakse saamiseks on esitanud MTÜ Vahuranna kulusid tõendavate dokumentidena tehtud tööde aktid ja nende eest esitatud ja tasutud arved, mis on vastavuses taotleja poolt väljavalitud ja PRIA´le esitatud OÜ Monoliit ja OÜ Mert hinnapakkumises toodud töödele, nende mahtudele ja hindadele, mida on ekspert oma ekspertarvamuses käsitlenud.

Otsuses nr 17-6/393 on leitud, et abikõlbulike ehitustööde maksumus on kokku 99 404,75 eurot ning kuna toetuse määr on 80%, siis sellele vastav toetuse suurus on 79 523,80 eurot (99 404,75 x 80%) (tl. 11 pöördel).

Otsuses nr 17-6/394 on leitud, et abikõlbulike ehitustööde maksumus on kokku 67 491,51 eurot. Kuna toetuse määr on 80%, siis sellele vastav toetuse suurus on 53 993,21 eurot (67 491,51x80%)( tl.20).

Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS)§ 198 lg 3 p3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama toetuse välja maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse ning KTKS § 71 lg 1 p 2 kohaselt nõuab PRIA toetuse täielikult või osaliselt kalandusturu toetuse tagasi kui toetust on kasutatud mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks.

Kohus asub seisukohale, et PRIA ei ole seadust vääralt kohaldanud, kuna KTKS § 198 lg 3 p 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama toetuse saamise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlbulikkuse ning kuna PRIA on tuvastanud eksperthinnangu alusel, et esmalt abikõlbulikuks tunnistatud kulutused on osutunud hilisemalt erinevatel põhjustel mitteabikõlbulikeks, on tehtud otsused osalise toetussumma tagasinõudmiseks.

Kaebaja on väitnud, et kuna investeeringute tegemiseks võeti kolm hinnapakkumist ning tasumine on toimunud vastavalt hinnapakkumiste summadele, siis ei saa tagantjärele väita, et tegemist on ebamõistlike kuludega. Kohus nõustub PRIA`ga, et toetuse tagasinõudmise peamiseks põhjuseks on ekspertiisiakti ja selle täiendusega tuvastatud asjaolud, mis puudutasid tehtud tööde mahtu ja hindasid. PRIA on jõudnud järeldusele, et kaebaja on küsinud toetust selliste tööde eest, mida pole tehtud või on tehtud väiksemas mahus või on kasutatud odavamaid materjale. Abikõlbulikud saavad olla ainult kulud, mis on tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga.

Kaebaja on väitnud, et tal on tekkinud õiguspärane ootus selles, et tema esitatud taotlustes ehitushinnad ja töömahud on põhjendatud ja väljamakstud kogusumma on põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust saada kogusummat, kui ekspertiisi tulemusena on tuvastatud, et osa töid on jäetud tegemata või tehtud väiksemas mahus ja odavamate materjalidega, mis ei saa olla abikõlbulik ning seadusest tulenevalt on PRIA´l õigus kontrollida toetuse saaja tegevust ning osaliselt või täielikult toetussumma vajadusel tagasi nõuda.

Kaebaja on väitnud, et PRIA otsused on formaalselt õigusvastased. Kohus sellega ei nõustu, kuna peab kaevatavaid otsuseid, millega on toetust osaliselt tagasi nõutud, õiguspäraseks, põhjendatuteks, motiveerituteks ning mõlemad haldusaktid vastavad vormiliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) sätestatud nõuetele ning on selged ja üheselt mõistetavad.

Kaebaja on väitnud ka, et teda ei ole kaasatud menetlusse , pole tagatud ärakuulamisõigust ning talle pole tutvustatud ekspertiisiakti ning ekspertiisiaktis toodud järeldused ei ole usaldusväärsed ning PRIA ei ole pöördunud ekspertiisiakti pinnalt kaebaja ehitajate ega omanikujärelevalvet teostavate isikute poole. Kohus nõustub siinjuures PRIA´ga, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ riiklikult tunnustatud ekspert Teet Sepastel puudusid igasugused huvid kaebaja taotluste puhul asjaolude hindamisel ning seega on ekspert sõltumatu ning erapooletu. PRIA on tuginenud oma otsuste langetamisel eksperdi eksperthinnangule, mida PRIA on saanud asja menetlemisel aluseks võtta ning usaldusväärseks pidada. Menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine on reguleeritud HMS § 40 sättega, mille lõige 1 kohaselt tuleb haldusorganil anda enne haldusakti andmist võimaluse esitada nii kirjalikus kui suulises vormis oma seisukohad. Antud juhul on saanud kaebaja pool anda kirjalikus vormis oma vastuväited ekspertiisiaktile ja seisukohad enne otsuste vastuvõtmist, samuti on kaebaja vaideid menetletud, mis on ka sisuliselt kaebaja väidete hindamine vaidemenetluses.

Asja materjalidest nähtuvalt on ekspertiisiakt kaebajale saadetud tutvumiseks enne otsuste tegemist ning kaebajal oli piisavalt aega materjalidega tutvumiseks ning kaebajal oli võimalus vajadusel ka oma nõustajate poole ehitusalastes küsimustes (ehitusjärelevalvet teostavad isikud

– OÜ Vilcon ja OÜ Seimkivi) pöörduda. Kaebaja on tunnistanud ka ise, et ekspertiisiakt saadeti talle enne otsuste tegemist. Kohus märgib, et PRIA´l endal ei olnud kohustust pöörduda kaebaja ehitajate või omanikujärelevalvet teostavate isikute poole seisukohtade saamiseks, seda oleks saanud teha kaebaja ise. Enne otsuste tegemist PRIA poolt on teinud ekspert veel täiendekspertiisi (15.09.2013), millest nähtuvalt on analüüsitud veel MTÜ Vahuranna, tema ehitajate ja omanikujärelevalvet tegevate äriühingute pöördumisi ja vaadatud asja veelkord läbi ning jäänud kokkuvõtvalt samale seisukohale, mis kajastub töös nr 12-495E. Seega ei ole rikutud kaebaja suhtes ärakuulamispõhimõtet ega hea halduse põhimõtet. Kaebajale, tema ehitajatele ja omanikujärelevalvet teostanud äriühingutele on antud võimalus esitada omapoolsed seisukohad, mida ekspertarvamuses on analüüsitud.

Kaebaja väide, et ekspertiisiakt on pikk, raskesti loetav ja kohati ebaselge, ei ole asjakohane, kuna ekspert on põhjalikult asjaolusid analüüsinud ning arvestanud kaebaja poole seisukohtadega. Kohus märgib täiendavalt, et kohus ei peagi hindama kaebaja väiteid, mis ei oma asja otsustamisel tähtsust.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaevatavad PRIA otsused 19.09.2013 nr 17-6/393 ja nr 17-6/394 on õiguspärased, põhjendatud , motiveeritud ning vastavad haldusmenetluse seaduses ettenähtud vorminõuetele, on selged ja üheselt mõistetavad; asja menetlemisel ei täheldanud kohus menetlusnormide rikkumist, mistõttu jätab kohus kaebuse eelnimetatud haldusaktide tühistamise nõudes rahuldamata.

Samuti jätab kohus rahuldamata kaebuse, mis on esitatud vaideotsuste 06.01.2014 nr 17-4/1 ja 17-4/2 peale, millega on jäetud rahuldamata kaebaja vaided eelnimetatud otsuste peale. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mis põhjusel tuleks vaideotsused tühistada. Kohus asub seisukohale, et ka kaevatud vaideotsused on õiguspärased, vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele ning halduse üldpõhimõtetele ning menetlusnormide rikkumist ei ole kohus täheldanud. Kõik vaidlustatud haldusaktid on välja andnud selleks pädev haldusorgan

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Kohus on kohtumäärusega 06.02.2014 kohaldanud esialgset õiguskaitset ja peatanud PRIA otsuste 19.09.2013 17-6/393 ja 17-6/394 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistab kohus esialgse õiguskaitse tulenevalt HKMS § 253 lg 3.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja - õigusabikulud 840 eurot ning kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik