1-14-722/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-722

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprillil 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-722 Kohtunik Astrid Asi Sekratär

Marju Palm Prokuröri abi Sofja Hristoforova Kriminaalasi Taotlus psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks SAi suhtes KarS § 121 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest

Õigusvastase teo toimepanija SA isikukood: xxx, elukoht: Xxx, Vene Föderatsiooni kodakondsus, keskharidus, emakeelvene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendelukohast lahkumise keeld kehtis alates 22.02.2013 kuni 22.02.2014. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politshev

Kohtuistungi toimumise aeg

17. aprillil 2014 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras:

KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada SAi suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-14-722 (12240104759) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Kohaldada SAi suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

Suunata SA (isikukood xxx) sundravile SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglasse.

SAi toimetamine SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglasse teha ülesandeks Ida Prefektuuri

1-14-722

Narva politseijaoskonnale.

Menetluskulud – kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, asenduskaitsja Sergei Politshevi poolt 17.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 204 (kakssada neli) eurot 72 senti ja ekspertiisitasu 1020 (üks tuhat kakskümmend) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Viru Ringkonnaprokuratuuri 22.01.2014 määruse kohaselt on SA pannud toime KarS §-s 121 sätestatud õigusvastase teo, mis seisnes selles, et SA lõi 10.10.2012 kella 10.00 paiku, viibides xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis enda emale Xxxle jalaga rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja rindkere kontusiooni. Samuti 12.04.2013 kella 15.00 paiku viibides xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis lõi ta 4 korda rusikaga vastu rinda enda emale Xxxle, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Kohtueelse menetluse käigus teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tulemustest nähtub, et SA põeb nooremast täiskasvanueast alates rasket püsivat psüühilist haigust

– paranoidne skisofreenia, mis on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“. SAil esinev raske püsiv psüühiline haigus välistab temal püsivalt võime ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saada ja käitumist juhtida. SA ei ole võimeline menetlustoimingutes osalema ja ei ole suuteline kandma karistust. Inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal ei saanud SA adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ja ei olnud suuteline neid juhtima, ta oli süüdimatus seisundis. SAil puudub adekvaatne arusaamine oma haigusest ja ravivajadusest. Meditsiiniliselt on näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas, kuna ei saa välistada psüühilisest seisundist tingitud ohtliku käitumise vallandumist.

Arvestades asjas kogutud tõendeid, tegi prokurör kohtule ettepaneku kohaldada SAi suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kohus arutas taotlust lühimenetluse sätete kohaselt KrMS 16.peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kohtuistungil osalesid prokurör ja kaitsja. Kohus määras arutada sundravi määramise taotlust ilma SAi osavõtuta, kuivõrd ekspertiisi aktist nähtuvalt ei ole isik võimeline osalema menetlustoimingutes. Samuti ei pidanud tema osalemist võimalikuks prokurör ja kaitsja.

1-14-722

Kohtu seisukoht KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohtu hinnangul on tõendatud vastava õigusvastase teo toimepanek SAi poolt.

Prokuratuuri määruses kirjeldatud asjaoludel kannatanu löömist nii 10.10.2012 kui ka 12.04.2013 kinnitavad eelkõige kannatanu ütlused, mille tõepärasuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Kannatanu on öelnud (tl 1-5), et 10.10.2012 kella 10:00 paiku oli ta koos oma poja SAiga kodus. Suhtlemise käigus lõi S talle jalaga vasakule poole rinna piirkonda, millega põhjustas talle väga tugevat füüsilist valu. Kannatanu sõnul peksab S teda aegajalt. Kuna tal pole telefoni, siis kiirabi või politsei ta välja kutsuda ei saanud. Läks jalgsi perearsti juurde, kuhu talle kutsuti kohale politseipatrull. Samuti selgitas kannatanu Xxx, et 12.04.2013 kella 15:30 paiku tuli ta koju. Uks oli lukus. Ta koputas ja mingi aja pärast avas S ukse ning hakkas tema peale karjuma, miks ta nii kõvasti uksele koputab. Seejuures lõi ta kannatanule neli korda käega rindu, mille tagajärjel ta tundis teravat valu. Pärast seda läks kannatanu naabrinaise xxx juurde korterist nr 3 ja helistas tema juurest politseisse ning teatas juhtunust. (tl 53-56)

10.10.2012 kannatanule jalaga rinna piirkonda löömist tunnistab ka SA ise (tl 13-21). Kuid ta väidab, et tegi seda enesekaitseks, kuna tüli käigus võttis ema laualt käärid ja vehkis nendega xxx suunas karjudes „tapan ära“ ning püüdis lüüa talle südame piirkonda. Püüdes ära hoida tapmiskatset lõi ta emale jalaga parema rinna piirkonda küünarvarre juurde. Arvestades, et kannatanu on eakas naisterahvas ning ekspertiisi akti kohaselt on Xxx ise füüsiliselt terve keskealine meesterahvas, siis ei ole kohtu hinnangul põhjust arvata (isegi juhul, kui kannatanu oleks teda kirjeldatud viisil ähvardanud), et tegemist oli niivõrd reaalse ohuga, mis annaks alust rääkida hädakaitse seisundist KarS § 28 tähenduses. Kannatanu isikut arvestades olnuks Xxxil kindlasti võimalik taolist rünnet tõrjuda ka leebemate meetmetega – nt käega kannatanu eemale lükkamine, käega kannatanule vastu kätt löömine või kannatanu käest kääride ära võtmine. Seega isegi juhul, kui lähtuda Xxxi ütlustest, oli kannatanule jalaga rinna piirkonda löömine ilmselgelt hädakaitse piiride ületamine ning seega ei esine antud juhul KarS §-s 28 sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu.

10.10.2012 kannatanule kehavigastuse tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliiniku tõend, millest nähtub, et kannatanu pöördus 10.10.2012 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks. Diagnoositi rindkere kontusioon.(tl 79).

Mõlema episoodi osas kinnitab kannatanu ütluseid kaudselt ka tunnistaja Xxx (tl 80-85), kes on kannatanu ja Xxxi naaber. Tunnistaja sõnul on kannatanu talle korduvalt kurtnud, et tema poeg peksab teda ning ta kardab oma poega. Samuti haakuvad tunnistaja ütlused kannatanu väitega, et Xxx ei lasknud teda 12.04.2013 korterisse ning ta läks seejärel naabri juurde ning kutsus politsei. Nimelt on tunnistaja öelnud, et kevadel, päevasel ajal, keegi helistas tema uksele. Selgus, et see oli Xxx. Xxx oli väga ehmunud ja ütles, et tema poeg S võttis tema võtmed ära ja ei lase teda korterisse. Xxx palus luba ööbida tunnistaja juures. Nad helistasid politseisse, varsti saabus kohale politsei ja Xxx sõitis nendega ära.

1-14-722

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud, et SA lõi 10.10.2012 ja 12.04.2013 xxx asuvas korteris kannatanut põhjustades kannatanule valu ning pani sellega toime teise inimese löömise ning valu põhjustamise. Nimetatud tegevus vastab KarS §-s 121 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnustele. Arvestades mõlema episoodi tehiolusid, on kohtu hinnangul välistatud, et kannatanu löömine toimus ettevaatamatusest. Löökide intensiivsus ja korduvus näitab, et tegemist oli tahtliku tegevusega teist inimest lüüa ja talle valu põhjustada. Seega on Xxxi käitumises tuvastatud ka KarS § 121 subjektiivsete tunnuste esinemine.

KarS § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 teise lause kohaselt on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS §-st 33 tulenevalt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 p 1 sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega.

Kohtu hinnangul on tuvastatud, et SA pani õigusvastased teod toime süüdimatus seisundis ning kriminaalasja menetlus tuleb seetõttu lõpetada.

28.10.2013 teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tulemusel jõudsid kohtueksperdid järeldusele, et SA põeb rasket püsivat psüühilist haigust – paranoidne skisofreenia. SAil esinev raske püsiv psüühiline haigus välistab temal püsivalt võime ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Talle inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal (10.10.2012 ja 12.04.2013) ei olnud SA suuteline aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ning ta ei olnud suuteline oma käitumist juhtima. Ekspertiisiaktis leitakse, et SA tuleb tunnistada süüdimatuks ning rakendada tema suhtes sundravi psühhiaatriahaiglas. Tulenevalt S. Xxxil esineva psüühilise haiguse iseloomust ja senisest dünaamikast ei ole alust prognoosida tema tervistumist ka püsiva ravi korral, kuid pikaajalise psühhoosivastase raviga on tõenäoliselt võimalik alandada riski psüühilisest haigusest tingitud ohtliku käitumise vallandumiseks.

Eksperdi arvamusega on seega tõendatud, et SA ei olnud talle inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Seega ei ole SAi näol tegemist süüvõimelise isikuga ning isiku karistamine on välistatud.

KrMS § 402 kohaselt lõpetab kohus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalasjas menetluse, kui kohus tunnistab tõendatuks, et isik pani õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et SA pani toime õigusvastased st KarS § 121 teokoosseisule vastavad teod olles süüdimatus seisundis. Seega tuleb kriminaalasjas menetlus lõpetada.

Kohtu hinnangul tuleb SAi suhtes kohaldada sundravi, kuivõrd ta on oma tegude tõttu ohtlik ühiskonnale ja eelkõige oma lähedastele ning ta vajab ravi.

1-14-722

KarS § 86 lg 1 järgi kohaldatakse sundravi juhul kui:

- isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisund, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal; - isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik ühiskonnale ja vajab ravi.

SAi puhul on tõendamist leidnud ja tuvastatud, et isik pani õigusvastased teod toime süüdimatusseisundis, seega on täidetud sundravi kohaldamise esimene eeldus.

Kohtu hinnangul on SA oma tegude tõttu ühiskonnaohtlik. Isiku õigusvastaste tegude asjaoludest nähtuvalt lahendab SA konfliktsituatsioone vägivalla abil. SAi puhul ei ole välistatud, et isik jätkab taoliste (isikuvastaste) tegude toime panemist, isiku võimalikud ründed võivad järgmisel korral olla intensiivsema iseloomuga ning kaasa tuua fataalseid tagajärgi kolmandate isikute elule või tervisele.

Kohtu arvates on antud juhul täidetud kõik sundravi kohaldamise eeldused ning seetõttu rahuldab kohus prokuröri ja kaitsja taotluse ning kohaldab SAi suhtes statsionaarset sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 3, 4 ja 5 on menetluskuludeks: kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 86,40 eurot, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, asenduskaitsja Sergei Politshevi poolt 17.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 204,72 eurot ja ekspertiisitasu 1020 eurot.

Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik