1-14-3313/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-3313

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

14.aprillil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav A.E

, IK XXX, elukoht: xxxx, puudub, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 9 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 1572

järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

A.E süüdistatakse selles, et tema kasutas 12.aprillil 2014.a kella 18.05 paiku

Tartus aadressil Sõbra 56 asuva Selveri kaubanduskeskuse juures T.H. nõusolekuta T.H. tuvastada võimaldavaid isikuandmeid – eesja perekonnanime ning isikukoodi. Isikuandmete kasutamine seisnes selles, et A.E esitles end teda pärast väärteo toimepanemist kinni pidanud politseiametnikele Siim Sibritsale ja Silver Kaasikule T.H. na, nimetades politseiametnikele nii T.H. nime kui ka isikukoodi. A.E eesmärgiks oli T.H. esinemise teel luua T.H. st teadvalt ebaõige ettekujutus. Kuritegu jäi katsestaadiumisse, kuna politseiametnikud kontrollisid vahetult pärast A.E poolt isikuandmete nimetamist nende tõelevastavust, mille käigus selgus, et end T.H. ks nimetava isiku näol on tegemist hoopis A.E-ga, mistõttu ei tekkinud kahju ka T.H. seadusega kaitstud õigustele või huvidele.

Sellega pani A.E toime KarS § 25 lõike 2 - KarS § 157

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise katse. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 2 – KarS § 1572 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 30.juuli 2013.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt kriminaalasjas nr. 1-13-6869 mõistetud karistuse ärakandmata osa (517 tundi üldkasulikku tööd) – 8 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 10 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12-14.aprill 2014.a s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest karistuse kandmisele asumiseks kohtu poolt antav tähtaeg.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 - § 157

2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub A.E-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel kindel töökoht ja sissetulek ning käesoleva kohtuotsuse kohaselt tuleb tal asuda ka vangistust kandma, mis piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi veelgi, samuti süüdistatava enda taotlust, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg 3 ja määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine talle osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 157 A.E

2 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kaks

(2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust A.E-le

Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 30.juuli 2013.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-6869 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viiesaja seitsmeteistkümne (517) tunni üldkasuliku töö võrra, mis ümberarvestatuna teeb kaheksa (8) kuud kaheksateist (18) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud kaheksateist (18) päeva A.E-le vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.aprill A.E 2014.a, s.o kolm (3) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista kümme (10) kuud viisteist (15) päeva vangistust.

Kohtuotsuse jõustumisel on kohustatud asuma mõistetud karistust A.E kandma Tartu Vanglasse

30.aprillil 2014.a.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena A.E-lt

sundraha kakssada kuuskümmend kuus (266) eurot 25 senti ja kaitsjatasu ükssada kaheksa

(108) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa A.E alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või

arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud menetluskulude vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tar

tu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik