1-14-3655/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprillil 2014. a, Tartu Kriminaalasja number 1-14-3655 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Kristi Suvi Regina Laiapea

Kriminaalasi

G.I süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav G.I

elukoht: XXX); isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Kaja Kiilo

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et G.I-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.I-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o (kakssada kuuskümmend kuus) eurot senti, joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot ja kaitsjale makstud tasu (ükssada nelikümmend viis) eurot 20 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kakskümmend viis)

eurot senti tasumisele ositi

(viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on G.I kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kaheksakümmend viis) eurot

. senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni

Juhul, kui G.I ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

G.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.02.2014 kella 00:22 paiku juhtis

Tartumaal Tähtvere vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt 181 kilomeetril mootorsõidukit Volvo S40 reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani G.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui G.I ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse

G.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 109.20 eurot, kokku 145.20 eurot ning joobe tuvastamise kulu 14 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

G.I on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, kuna tema töötasu on 400 eurot kuus. Kohus leiab, et G.I taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. G.I maksevõimet arvestades tulen talle anda võimaluse tasuda menetluskulud ositi 5 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik