3-14-50337/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50337 Haldusasi Techlink OÜ vaidlustus AS Eesti Raudtee 10.02.2014 otsuse tühistamiseks osas, millega kvalifitseeriti pakkujana Koda Ehitus OÜ ning tunnistati Koda Ehitus OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Techlink OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, volitatud esindaja vandeadvokaat Priit Lätt; Kolmas isik – Koda Ehitus OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 21.04.2014 Resolutsioon

1. Rahuldada AS Eesti Raudtee kaebus.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.03.2014 otsus nr 29-14/-.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 8. mail 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi ka hankija) viib läbi lihthanget „Tallinn-Balti I teeäärse piirde paigaldamine“. Pakkumuse esitasid 5 pakkujat, sh Koda Ehitus OÜ ning ühispakkujad Techlink OÜ ja Basteg Group OÜ.

Hankija kvalifitseeris 10.02.2014 otsusega muuhulgas Koda Ehitus OÜ ja Techlink OÜ. Sama otsusega tunnistati Koda Ehitus OÜ ja Techlink OÜ pakkumused vastavaks ning Koda Ehitus OÜ pakkumus edukaks.

2. 12.02.2014 esitas Techlink OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Algses vaidlustuses vaidlustas Techlink OÜ seda, et Koda Ehitus OÜ ei esitanud koos pakkumusega kutses pakkumuse esitamiseks (KPE) nõutud õppeasutuse diplomit.

2(8)

Pärast hankija esitatud dokumentidega tutvumist esitas Techlink OÜ 25.02.2014 vaidlustuse täienduse, milles leidis, et Koda Ehitus OÜ ei ole viimasel kolmel aastal teostanud kolme sarnast ehitustööd ning kutsekvalifikatsiooniga vastutava isiku CV-st ei nähtu piisav erialane töökogemus.

3. VAKO 25.02.2014 istungil lükati vaidlustuse läbivaatamine edasi ning anti hankijale ja kolmandale isikule tähtaeg täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. VAKO vaatas vaidlustuse sisuliselt läbi 03.03.2014 istungil.

VAKO 07.03.2014 otsusega nr 29-14/- rahuldati Techlink OÜ vaidlustus ning tunnistati kehtetuks aktsiaseltsi Eesti Raudtee 10.02.2014 otsused (juhatuse liikme poolt kinnitatud „Hanke tulemuste kinnitamise ettepanek - vorm II“), millega kvalifitseeriti Koda Ehitus OÜ, tunnistati tema pakkumus vastavaks ja edukaks. VAKO põhjendused:

1. VAKO jätab läbi vaatamata alles 03.03.2014 istungil esitatud põhjenduse. Juba esitatud vaidlustuses peavad olema toodud need põhjendused, miks on vaidlustuse ese vastuolus riigihangete seadusega (RHS). Kuni vaidlustuse läbivaatamiseni istungil võib esitada uusi põhjendusi nende asjaoludega seonduvalt, mis said teatavaks alles vaidlustusmenetluse ajal. Seega ei tule jätta tähelepanuta hiljem, kuid enne 25.02.2014 esitatud vaidlustaja põhjendusi.

2. KPE ega selle lisad 5 ja 6 ei kehtesta vastava kutsekvalifikatsiooniga vastutavale isikule kvalifitseerimise tingimusi. Vaidlust ei ole selles, et Koda Ehitus OÜ ei esitanud koos pakkumusega diplomi koopiat. Dokumendi esitamata jätmine siis, kui see dokument ei ole pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalik, ei saa kaasa tuua pakkuja kvalifitseerimata jätmist. Hankijal oli vajaduse korral võimalik kontrollida kvalifikatsiooni esitatud CV alusel.

3. Teostatud ehitustööde sarnasus tähendab seda, et võrreldavad tööd on oluliste tingimuste osas kooskõlas. Keevitusja betoneerimistööd ilma piirete valmistamise ja paigaldamiseta ei ole sarnaseks tööks, kuna neid ei seo hankelepingu täitmisega soovitud tulemus – piirde valmistamine ja paigaldamine. Sarnased tööd on sellised ehitustööd, mille käigus on valmistatud ja paigaldatud piirdeid. Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku nimetatud esimesel objektil tehtud töö vastab KPE nõuetele. Teise kahe objekti osas ei ole tõendatud, et teostati piirete valmistamist ja paigaldamist. Tehnika 26 objektil küll parandati trepi käsipuid, kuid sellest ei tulene, et toimus ka piirete valmistamine. Muuga objekti kohta esitatud tööde loetelust ei nähtu piirete valmistamist ja paigaldamist. Kuna hankija otsuses ega sellele eelnenud protokollis ei ole põhjendusi kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimise kohta ning põhjenduste olemasolu ei leidnud kinnitust ka vaidlustusmenetluses, ei ole hankija otsus kontrollitav ja tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada.

4. 17.03.2014 esitas aktsiaselts Eesti Raudtee Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.03.2014 otsuse nr 29-14/- tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. VAKO lubas vaidlustajal vastuolus RHS § 121 lg-ga 1 täiendada vaidlustuse põhjendusi pärast 10-päevast vaidlustamistähtaega. Vaidlustaja peab olema võimeline määratlema hankeasja läbivaatamise piirid ja esitama kõik faktilised põhjendused 10-päevase tähtaja jooksul. Vastupidisel juhul tuleb uuesti pöörduda vaidlustuse läbivaatamise korraldamise etappi ning vaidlustaja saaks kuritarvitada kiire ja tõhusa menetluse saavutamiseks kehtestatud lühikest vaidlustamistähtaega.

2. Kõik kolmanda isiku pakkumuse lisas 4 esitatud ehitustööd on sarnased riigihanke objektiks olevate töödega. Riigihanke esemeks on teeäärsete piirete paigaldamine ja hankija ei viidanud arhitektuurilises eskiisprojektis loetletud tingimustele. Ehitustöödest moodustavad suurima osa keevitustööd ja betoneerimistööd. Hankija ei ole kasutanud mõistet „identsed tööd“. Vaidlustuspraktika kohaselt ei tähenda tööde sarnasus hankelepingu eseme ja tingimuste täielikku ega ülekaalukat kokkulangevust. Pakkujal oli võimalik tõendada oma kutsealast pädevust ka hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele mittevastavate lepingutega. Kohtupraktikas on levinud põhimõte, et kui kvalifitseerimise tingimus on kehtestatud mitmeti mõistetavalt, tuleb tingi-

3(8) must tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks pakkumuste esitamise võimalikult suure arvu pakkujate poolt. Hankija ei muutnud ega kitsendanud 24.01.2014 vastusega KPE-s esitatud tingimust.

3. Hankija on täitnud kontrollija põhjendamiskohustust. Hankijal on olemas informatsioon sisulise kontrolli teostamiseks ja see teave ei kinnita, et kolmanda isiku referentsobjektid ei vasta nõuetele. Kõik kolmanda isiku ehitustööd on osutatud hankijale.

3.1. Tehnika 26 eritöödena remontis kolmas isik trepikäsipuud läbi kolme korruse, keevitas torustikke (tuletõrjeveepüstikud ja keskküttesüsteem) ja betoneeris. Tööde käigus paigaldati terasarmatuur ja betoneeriti alusvundamendid. Küttesüsteemi metalltorustike keevitus on oluliselt keerukam vaidlusaluses hankes hangitavatest töödest. Tööde käigus eemaldati ja hiljem taastati olemasolev trepipiire.

3.2. Muuga Gats-Posti hoone vee-, kanalisatsiooni-, kütteja ventilatsioonitööde koosseisu kuulusid ka väravate ja trepipiirete vahetamine, torustike keevitus ning betoneerimine.

5. Vaidlustaja Techlink OÜ vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. VAKO võimaldas õiguspäraselt vaidlustajal esitada täiendavaid põhjendusi pärast vaidlustustoimikuga tutvumist. Vaidlustajal ei olnud võimalik tutvuda enne vaidlustusmenetlust kolmanda isiku poolt esitatud dokumentidega, mistõttu ei saanud vastustaja teada ka oma õiguste rikkumistest. Vaidlustaja palus hankijalt enne vaidlustusmenetluse algatamist teavet, kuid hankija keeldus teavet andmast. Vaidlustaja ei ole põhjendusi lisades vaidlustuse eset muutnud. Vaidlustaja esitas uued seisukohad enne istungit, mitte alles istungil. Vaidlustuse läbivaatamise käigus istungil esitatud põhjendused on VAKO jätnud tähelepanuta.

2. VAKO on õigesti leidnud, et sarnasteks töödeks on piirete valmistamine ja paigaldamine. Ka hankija tõlgendas enne pakkumuste esitamise tähtaega sarnaste töödena piirete tootmist ja paigaldust. Ükskõik millised keevitustööd ja betoneerimistööd ei ole sarnased sõlmitava hankelepingu alusel tehtavate töödega. Kütteja veevarustussüsteemide ehitustööd on üldehitustöödest, kuhu kuuluvad ka piirete valmistamine, erinevad tööd. Hankija käsituse kohaselt tuleks sarnaseks tööks lugeda kõik keevitusja betoneerimistööd, mis ehitusel esinevad, kuid see ei ole vastavuses RHS § 39 lg 1 teise lausega, mille kohaselt tuleb arvestada ka ehitustööde otstarbega.

3. Hankijal on kohustus oma kontrollikohustuse täitmist vaidlustusmenetluses tõendada, kuid vaidlustusmenetluses hankija vastavaid tõendeid ei esitanud. Hankijal on igal ajal õigus pakkujate kvalifikatsiooni uuesti kontrollida ja võtta vastu uus kolmandat isikut soodustav otsus.

6. Kolmas isik nõustub AS Eesti Raudtee kaebuses esitatuga ja palub kaebus rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Poolte vahel on vaidlus kolmes küsimuses:

- kas VAKO võimaldas vaidlustajal täiendada vaidlustuse alust pärast 10-päevast vaidlustamise tähtaega õigusvastaselt (I);

- mida tuleks käsitleda käesoleva hanke raames sarnaste töödena (II);

- kas kolmanda isiku pakkumuse lisas 4 loetletud tööd vastavad sarnase töö nõuetele; sh kas hankija on täitnud põhjendamisja kontrollikohustust (III).

I

8. RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. RHS § 121 lg 2 p 3 kohaselt peab vaidlustuses sisalduma vaidlustuse ese, selle vastuolu käesoleva seaduse sätetega ja põhjused, miks vaidlustaja peab seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks.

4(8) Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustaja esitas vaidlustuse 12.02.2014 RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Vaidlustuse esemena on vaidlustuses märgitud hankija 10.02.2014 otsused. Kaebaja väidetavalt rikutavaks õiguseks on see, et kolmanda isiku, kelle pakkumuse hind on vaidlustaja pakutud hinnast madalam, kvalifitseerimise tõttu jäi kaebaja ilma hankelepingu sõlmimise võimalusest. Seega on vaidluse ese aluse ja nõude põhjal üheselt määratud: vaidlustaja nõudeks on tühistada hankija 10.02.2014 otsus ja vaidlustuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, mis seondub hankija lihthanke „Tallinn-Balti I teeäärse piirde paigaldamine“ korraldamisega.

9. Riigikohus asus 16.11.2011 otsuses nr 3-3-1-65-11 seisukohale, et hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte vaidlustuse õiguslik põhjendus. Vaidlustuse nõude piire ei mõjuta see, millisele normile või põhimõttele ei pidanud vaidlustaja hankedokumente vastavaks. Riigihangete seaduses puudub eriregulatsioon, mille kohaselt vaidlustuskomisjon võiks oma otsuse tegemisel tugineda vaid vaidlustusmenetluse osaliste poolt esitatud õiguslikele väidetele. Küll aga tuleneb üldisest riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 lause 1), et avalikku võimu teostav organ peab tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste õiguslikest seisukohtadest. See põhimõte kehtib haldusmenetluses, samuti kohtumenetluses, sh tsiviilkohtumenetluses vaatamata viimase võistlevale iseloomule (TsMS § 436 lg 7). Seaduse õige kohaldamise nõuet on rõhutatud ka RHS § 119 lg-s 2, mille kohaselt peab vaidlustuskomisjoni liige lähtuma seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja tugines juba vaidlustust esitades sellele, et kolmas isik on õigusvastaselt kvalifitseeritud. Sõltumata vaidlustaja väidetest pidi VAKO kontrollima hankija otsuse õiguspärasust tervikuna.

10. Hankija asus kohtuistungil seisukohale, et isegi kui vaidlustajal ei olnud kolmanda isiku kvalifitseerimise andmed teada, oleks ta neid pidanud hankijalt küsima, ning vaidlustuse piirid määrab ära see, milliseid dokumente on vaidlustaja hankijalt küsinud. Samuti leidis hankija, et vaidlustuse täiendamine uute põhjendustega vaidlustusmenetluse käigus on vastuolus vaidlustusmenetluse kiire läbiviimise põhimõttega.

RHS ega muu õigusakt ei sätesta, et vaidlustaja peab enne vaidlustuse VAKO-le esitamist küsima täiendavaid andmeid kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta hankijalt. Vaidlustaja sai oma õiguste võimalikust rikkumisest teada hankija 10.02.2014 otsusest ja tal oli õigus esitada seejärel kohe vaidlustus. Vaidlust ei ole ka selle üle, et vaidlustaja soovis hankijalt täiendavaid andmeid kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta (tl 55), kuid hankija keeldus neid andmeid RHS §-le 54 tuginedes edastamast. Seega oleks hankija poole pöördumine üksnes kunstlik takistus vaidlustaja vaidlustusõiguse kasutamisel.

Asjas ei ole vaidluse all ka see, et vaidlustaja esitas lisaks vaidlustusele ka taotluse hankijalt kolmanda isiku kvalifitseerimisega soetud dokumentide saamiseks ning täiendas vaidlustust uute põhjendustega pärast vastavate dokumentide saamist. On ilmselge, et enne tutvumist dokumentidega, mille alusel kolmas isik kvalifitseeriti, ei olnud vaidlustajal võimalik ammendavalt vaidlustuse põhjendusi VAKO-le esitada. Põhjendamatu on eeldada, et pakkujad konkreetsel kaubavõi teenuseturul on detailselt teadlikud oma konkurentide igast tööst ja töötaja kvalifikatsioonist ning suudaksid ilma kvalifitseerimisdokumentidega tutvumata esitada ammendavad põhjendused, miks teise isiku kvalifitseerimine on õigusvastane. Tingimus, et pakkuja peab kõik argumendid, miks teise isiku kvalifitseerimine võib olla õigusvastane, esitama algses pakkumises, tooks kaasa selle, et vaidlustajad esitaksid väited, et kolmanda isiku pakkumuses on rikutud kõiki võimalikke KPE või hankedokumendi tingimusi, mida hankija peaks hakkama vaidlustusmenetluses ümber lükkama. See aga muudaks vaidlustamismenetluse kunstlikult kõigile osapooltele tõendamisja põhjendamismahukaks.

5(8)

11. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustaja esitas täiendavad põhjendused enne vaidlustuse läbivaatamist istungil ning hankijal oli võimalik esitada vaidlustaja väidete kohta oma seisukoht. Asjast ei nähtu, et vaidlustuse täiendavate põhjenduste esitamise tõttu oleks menetlus liigselt veninud. Vaidlustusmenetluse poolel on analoogselt kohtumenetlusega kohustus esitada uusi väiteid sisaldav avaldus nii vara kui võimalik. Arvestades dokumentidega tutvumise aega, ei saa mõne päeva jooksul täiendavalt esitatud põhjendusi pidada hilinenuks.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud VAKO poolt vaidlustaja 25.02.2014 esitatud seisukohtade arvestamine õigusvastane. II

12. KPE (tl 15) kohaselt on hanke nimetus „Tallinn-Balti I teeäärse piirde paigaldamine“. KPE punkti 3.e) kohaselt peab pakkumine sisaldama tõendit sarnaste tööde kogemuse kohta, mis ei tohi olla väiksem kui 15 000 eurot objekti kohta (loetleda tellija nimi ja kontaktandmed) – vastavalt lisale 4. KPE ei sisalda täpsemat kirjeldust, mida tuleb sarnase töö all silmas pidada.

Kohus leiab, et VAKO on sarnase töö tuvastamisel ebaõigesti pidanud oluliseks hankija 24.01.2014 selgitust (tl 81). Küsimuse esitanud pakkuja leidis, et varasemate tööde kogemus raudtee infrastruktuuris on konkurentsi piirav ja otstarbetu ning tegi seetõttu ettepaneku muuta KPE tingimust nii, et pakkujal peab olema sarnaste tööde kogemus avalike teenuste osutamiseks kasutatavates infrastruktuurides. Hankija on oma vastuses nõustunud küsija sooviga ja KPE-d muutnud. Asjaolu, et küsija pidas sarnasteks töödeks piirete tootmist ja paigaldamist, ei olnud küsimuse oluliseks osaks, vaid muuseas välja toodud aspekt. Küsija ei ole küsinud sarnaste tööde mõiste sisu täpsustamist, vaid on soovinud sarnaste tööde valdkonda (raudtee infrastruktuuris) laiendada kõikidele avalikele teenustele. Seetõttu ei saa määravat tähtsust omistada ka hankija lakoonilisele vastusele. Hankija kinnitas üksnes oma vastuses, et muudab vastavas osas KPE-d, kuid ei kinnitanud küsija arusaama sarnase töö mõistest.

13. VAKO otsusest ei ole arusaadav, miks on VAKO lisaks piirde paigaldamisele pidanud oluliseks ka piirde valmistamist (VAKO otsuse punkt 11.2-3). Ühelt poolt on VAKO Riigikohtu 22.02.2013 otsusele nr 3-3-1-2-12 tuginedes leidnud, et KPE lisast 7 ja arhitektuurilisest eskiisprojektist ei saa tuleneda pakkujate kvalifitseerimise tingimusi. Sellest järeldub, et nendest dokumentidest ei saa lähtuda ka sarnaste tööde sisustamisel. Teisalt on VAKO nimelt eskiisprojekti alusel tuvastanud, et töö teostajal tuleb piire valmistada ja paigaldada (kinnitada see platvormile). KPE enda tingimused ei viita mingil määral sellele, et pakkuja peab piirde ka valmistama, st tervikuna algusest peale. KPE lakoonilisest määratlusest hanke pealkirjas on hangitavaks tööks üksnes piirde paigaldamine. Ka hankija töötaja kinnitas istungil, et pakkuja ei pea algusest lõpuni seda piiret ise valmistama, vaid peab sinna kinnitama n-ö lisatugevdused. Hankija töötaja ütluste kohaselt on ka vaidlustaja referentstöödes kasutatud tehase poolt toodetud piirdeid, mitte vaidlustaja ei valmista neid ise.

Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsuses nr 3-09-3081 leiti, et kui kvalifitseerimistingimus on hanketeates sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb sellist kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Selline tõlgendus on kooskõlas riigihankemenetluse üldpõhimõtetega, mh olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärgiga. Lakooniliselt määratletud kvalifitseerimistingimuse laiendavalt tõlgendamise kohustusega oleks vastuolus, kui pakkujalt nõutaks sellise (sarnase) töö kogemust, mille olemasolu ei tulene KPE sõnastusest. Lugedes KPE-d, ei ole keskmisele mõistlikule isikule arusaadav, et lisaks piirde paigaldamisele peab pakkuja olema sarnase tööna ka piirde valmistanud. Seega ei saa sarnase töö äranäitamisel pakkujalt nõuda ka piirete valmistamise kogemusele viitamist.

6(8)

14. Kohus nõustub VAKO ja hankijaga, et tehtavad tööd ei pea olema identsed. Identset tööd eristab sarnasest tööst konkreetsel juhul see, et identse töö korral peaks pakkuja pakkuma nimelt teeäärse piirde paigaldust. Algse KPE sõnastuse kohaselt (vt tl 81) oleks identseks tööks raudteele teeäärse piirde paigaldamine. Identset tööd iseloomustab hankelepingu eseme ja tingimuste täielik või ülekaalukas kokkulangevus, mis aga sarnast tööd ei iseloomusta (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p 36). Sarnase tööna tuleb käsitleda lähedast, samalaadset tööd, millel on soovitud tööga siiski piisavalt ühisosi. Ka eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sarnane, et objektid on välimuses v. mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.

Kohus nõustub VAKO-ga selles, et sarnane töö ei pea olema teostatud välitingimustes ning metallitööd ei pea olema teostatud olulises osas (vähemalt 50%). Samas aga ei nõustu kohus hankijaga selles, et sarnaste töödena tuleb käsitleda igasuguseid keevitusja betoneerimistöid. Keevitusja betoneerimistööd oma olemuselt on väga suur hulk ehitustöid, mida ühendab üksnes seotus ehitusega ning töö tegemise vahend (keevitusseadmed) või materjal (betoon). Seetõttu leiab kohus, et sarnaseks tööks on piirete paigaldamine, nagu on tuletatav hanke pealkirjast. Selline tõlgendus vastab ka hanke eesmärgile ja võimaldab hangitavat tööd teistest võimalikest töödest piiritleda.

III

15. Kohus märgib esmalt, et nõustub VAKO otsusega osas, et hankija ei põhjendanud ega tõendanud vaidlustusmenetluses, et on kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse lisas 4 toodud tööde vastavust sarnase töö mõistele KPE p 3.e) kohaselt. Hankija seisukohtade kohaselt remontis kolmas isik Tehnika 26 eritööde raames trepikäsipuid (28.02.2014 seisukoht) ning Muuga tööde koosseisu kuulusid ka väravad ja trepipiirete vahetamine. Ühtegi tõendit vaidlustusmenetluse raames nende tööde tegemise kohta ei esitatud. Kuigi VAKO on Tehnika 26 eritööde osas tuginenud sellele, et puudub teave, et on toimunud ka piirete valmistamine, on VAKO otsus selle tegemise ajal õige seetõttu, et trepi käsipuude parandamist ei saa samastada piirete paigaldamisega. Hankija ei ole vaidlustusmenetluses parandustööde ulatust täpsustanud. Ka Muuga tööde osas ei ole hankija sisulisi tõendeid tööde tegemise kohta esitanud.

HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 59 lg 3 sätestab, et kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepanku need esitada või kogub tõendeid ise. RHS ei sätesta uurimispõhimõtet vaidlustusmenetluses, kuigi seda võib eeldada. Kohus, tutvunud 25.02.2014 istungi lindistusega, ei tuvastanud, et VAKO oleks hankijale selgitanud konkreetselt kolmanda isiku tööde vastavuse kontrolli tõendamise vajadust. Kohus möönab, et kui hankijat esindab professionaalne esindaja, siis peaks oma väidete tõendamisvajadus olema hankija esindajale selge. Ilmselgelt ei olnud hankijal võimalik oma väiteid 03.03.2014 toimunud istungil enam tõendada.

Kuna kohtul on kohustus järgida halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi, selgitas kohus hankijale 07.03.2014 määruses vajadust tõendada oma väiteid Tehnika 26 eritööde ja Muuga tööde osas. Isegi juhul, kui kohus leiaks, et VAKO on järginud uurimispõhimõtet ebapiisavalt, ei saada halduskohus vaidlustust tagasi uuesti lahendamiseks, vaid vaatab selle ise läbi, selgitades menetlusosalistele tõendite kogumise vajadust. Kohtu hinnangul ei riku kohtumenetluses tõendite kogumine ka vaidlustaja õigusi, kuna tõendite täiendava kogumise tulemusel võib kohus jõuda tulemuseni, et hankija otsus oleks ka uue hindamise korral õiguspärane või et kolmas isik ei vasta kogutud tõendite tulemusel ilmselgelt kvalifitseerimistingimustele, mistõttu puudub vajadus hankija uue otsuse vaidlustamiseks. Kuna hankija otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid hankija on rangelt seotud KPE tingimustega, ei asu halduskohus kohtumenetluses tõendite kogumisega hankija asemele.

7(8)

16. Kohus leiab, et hankija töötaja istungil antud ütlustega on piisavalt tõendatud see, et hankija teostas tegelikult kontrollikohustust, kas kolmas isik on pakkumuses viidatud tööd teostanud. R. Tauk kinnitas, et teostas Tehnika 26 eritööde suhtes omaniku järelevalvet, mistõttu oli ta nimetatud töödega sisuliselt tuttav ja kogu vastav dokumentatsioon oli tema käes. Kuna Tehnika 26 eritööde raames tehti suuremahulisi keevitusja betoneerimistöid, pidas hankija neid sarnasteks töödeks.

Samuti kinnitas R. Tauk, et Muuga tööde osas võttis ta arhiivist välja vastavad dokumendid ja kontrollis neid, sh kas piirded olid ja mis mahus neid paigaldati.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on ammendavalt tõendatud see, et hankija teostas oma kontrollikohustust. Kui töö on tehtud hankijale endale, puudub seadusest tulenev kohustus fikseerida pakkuja kontrollimine kirjalikult, vaid seda on võimalik tõendada ka töötajate ütlustega. Arvestades hankija töötaja istungil antud ütluste detailsust, peab kohus eluliselt usutavaks, et R. Tauk on kolmanda isiku referentsobjektidena viidatud töödega sisuliselt kursis ning sai seega hinnata, kas kolmas isik vastab kvalifitseerimistingimustele.

17. Järgnevalt kontrollib kohus seda, kas hankija teostas kontrollikohustust õigesti. Hankija on vaidlustusja kohtumenetluses olnud järjekindlalt seisukohal, et sarnaseks tööks on keevitusja betoonitööd. Sama kontrollikriteeriumit kinnitas ka R. Tauk istungil. Kohus leidis aga eelnevalt (otsuse punkt 14), et sarnaseks tööks on piirete paigaldamine.

R. Tauk andis istungil ütlusi selle kohta, et üheks oluliseks osaks piirete paigaldamisel oli ka betoneerimine. Betoneerimine on R. Taugi hinnangul oluline seetõttu, et piire peab tagama isikute ohutuse ja on seetõttu massiivne. Seega on armatuuride betoneerimine hankija hinnangul oluline osa sarnastest töödest.

Kohus leiab, et KPE ei kinnita hankija eeldust, et sarnaste töödena tuleb käsitleda just töid, milles on oluline osa armatuuri betoneerimisel. Keskmisel mõistlikul inimesel ei ole võimalik KPE-ga tutvumisel mõista, et betoneerimine moodustab tähtsa osa sarnastest töödest, mistõttu hinnatakse ka sarnaste tööde osas betoneerimistööde (olulises osas) tegemist. Kohus möönab, et kohtule esitatud fotode (tl 23) alusel on arusaadav, et hangitavad piirded on massiivsed ja betoneerimistööd on olulised, kuid sama eeldus ei tulene pakkumise kutse dokumentidest ega selle lisadest. Pakkumise kutse dokumente ei saa tõlgendada üksnes hankija vajadusest lähtuvalt, mis ei olnud ega pidanudki olema võimalikele pakkujatele arusaadav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kontrollikohustuse teostamisel pidi hankija kontrollima üksnes seda, kas pakkuja on sarnaste töödena paigaldanud piirdeid (sisevõi välistingimustes).

18. Tehnika 26 eritööde raames tegi kolmas isik siseruumide elektri-, ventilatsiooni-, kütte-, vee-, kanalisatsioonija nõrkvoolusüsteemi ehitustöid. Kohtule esitatud dokumentidest selgesõnaliselt piirete paigaldust ei nähtu. Hankija töötaja andis istungil ütlusi, et ventilatsioonisüsteemi tööde käigus eemaldas töövõtja, s.o kolmas isik trepipiirded ning paigaldas need hiljem tagasi. Istungil andis isik ka fotomaterjali alusel ütlusi, kuidas piirete eemaldamine ja tagasi paigaldamine toimus. Nende ütluste alusel ei toimunud mitte trepipiirete remontimine, nagu hankija seletas vaidlustusmenetluses, vaid nende demonteerimine ja paigaldus. Sealhulgas ei ole kohtu hinnangul sarnase töö kriteeriumi täitmisel oluline see, kas piiret paigaldatakse esmakordselt või demonteerimise järel. Seetõttu leiab kohus, et asjas esitatud dokumentide ja antud ütlustega on ammendavalt tõendatud, et kolmas isik paigaldas Tehnika 26 eritööde käigus piirdeid, mis on sarnaseks tööks KPE p 3.e) mõttes.

19. Muuga tööde kohta antud selgitustest selgus kohtumenetluse käigus, et kolmas isik ei teinud neid töid otse hankijale endale, vaid oli nende tööde tegemisel alltöövõtjaks. Samas selgus istungil

8(8) antud ütlustest, et hankija oli kolmanda isiku osalusest alltöövõtjana teadlik, kuna kõik alltöövõtud kooskõlastati ning seega ei ole tegemist pakkumuse puudusega, mida ei oleks võimalik pakkumuse esitamise järel kõrvaldada (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13), kuna see ei too kaasa pakkumuse sisu muutmist.

Peatöövõtja kinnitusest nähtub, et kolmas isik tegi Muuga tööde raames kõik ehitustööd. Üheks ehitustööks oli ka (trepi)piirde paigaldamine läbi maja kõigi korruste (hankija 04.04.2014 vastuse lisad nr 1.3.2(a) ja (b)). Kuna sarnaseks tööks on piirete paigaldamine, on hankija õiguspäraselt järeldanud, et kolmanda isiku tegevus Muuga töödel on sarnaseks tööks KPE p 3.e) mõttes.

20. Kokkuvõttes leiab kohus, et kolmanda isiku pakkumuse lisas 4 toodud tööd on sarnased tööd KPE p 3.e) mõttes. Kohus rõhutab, et olukorras, kus hankija KPE-s toodud tingimused on väga lakoonilised, võib see kaasa tuua selle, et kvalifitseerimisele kuuluvad ka pakkujad, kelle sarnased tööd tegelikult hankija ettekujutusele ei vasta. Samas ei ole hankijal võimalik pärast pakkumuste esitamist oma arusaama alusel KPE-s toodud tingimust korrigeerida.

Kuna kohtumenetluses on ammendavalt tõendatud, et kolmanda isiku pakkumuse lisas 4 viidatud tööd on KPE punkti 3.e) mõttes sarnaseks tööks, on hankija otsus õiguspärane ja VAKO 07.03.2014 otsus nr 29-14/- tuleb tühistada. Kohus märgib, et ülejäänud osas (VAKO otsuse punkt 10) on VAKO otsus õiguspärane ning vaidlustaja väited hankija otsuse tühistamist ei tingi.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hankija on taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kolmas isik menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole.

Kohus leiab, et hankija menetluskulud tuleb jätta hankija enda kanda. Hankija on riigi asutatud ja osalusega äriühing, mis täidab olulist avalikku ülesannet. Oma ülesannete täitmiseks tuleb hankijal läbi viia riigihankeid, mistõttu peab hankijal endal olema piisav kompetents, et end oma ülesannete käigus välja kuulutatud riigihangetes tekkinud vaidlustes esindada. Hankija kodulehe kohaselt kuulub hankija struktuuri ka õigusosakond, mistõttu on hankijal võimalik oma õigusi oma töötajate abil edukalt kohtus kaitsta. Kohus märgib, et käesolev vaidlus ei ole olnud erakordselt keerukas ja peamiseks vaidlusküsimuseks on olnud hankija enda sõnastatud KPE dokumendid, nende tõlgendamine hankija poolt ning kolmanda isiku kvalifitseerimise tõendamine, mis on hankemenetluse läbiviimise oluliseks osaks. Neid põhjendusi ja tõendeid on hankija võimalik ka edukalt ise esitama.

HKMS § 108 lg 11 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on peamiseks tõendamisesemeks olnud see, kas kolmas isik vastab kvalifitseerimisdokumentidele ja kas hankija on seda piisavalt kontrollinud. Hankija ei esitanud vastavaid tõendeid ei vaidlustusega kohtumenetluses oma algatusel, vaid alles siis, kui kohus tegi 07.03.2014 määrusega hankijale kohustuslikuks vastavad tõendid esitada. Sealhulgas on hankija väited vaidlustusmenetluses äärmiselt üldsõnalised ning kohus nõustub sisuliselt VAKO otsusega, et VAKO-l ei olnud võimalik otsuse tegemise ajal teistsugusele järeldusele jõuda. Samuti keeldus hankija vaidlustajale vastavaid dokumente väljastamast või muul viisil teavet andmast, mistõttu ei ole õigustatud vaidlustajale ette heita seda, et ta vaidluse algatas. Olukorras, kus hankija täidab oma tõendamiskohustust alles kohtumenetluses kohtu nõudmisel, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta vaidlustaja kanda hankija kulud, mille tekkimist oleks õigeaegse tõendamiskohustuse täitmise korral juba vaidlustusmenetluses olnud võimalik vältida.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos