1-12-9858/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9858

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

28. aprill 2014, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-12-9858

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.S-i vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

M.S, isikukood

, Eesti Vabariigi

XXX

kodanik,

haridus, elukoht xxxx

põhi

Kar

.

istuse kandmise algus 25.10.2012 ja lõpp 25.08.2014

RESOLUTSIOON

Jätta M.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.04.2014 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava M.S-i id vangistusest a vabastamiseks.

tingimisi enne tähtaeg

Kinnipeetav M.S kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2012, s.o 1 päev karistusaja hulka, karistust jäi kanda 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. M.S kannab nimetatud karistust alates 25.10.2012. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 6 ja kanda jä kuu tal äb veel enam kui 3 kuud vangistust. Kinnipeetavat M.S on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesolev karistus on mõistetud asja omavolilise kasutamise eest, mille puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjuse ja ajendina sõltuvusprobleemi olemasolu ja rahalise kasu saamist. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, lähtudes toimepandud kuritegude iseloomust ja vägivaldsuse vähenemisest (isikuvastasele teole on järgnenud varavastased õiguserikkumised)

Ühtsest kriminaalse

. käitumise mustrist nähtub impulsiivsust tegude toimepanemisel, põhjusena seltskonna negatiivne mõju ning soodustegurina alkohol. Kinnipeetav on alates 10.10.2013 tööga hõivatud vangla majandustöödel köögitöölisena.

Ajavahemikul 21.12.2012

– 04.07.2013 oli kinnipeetav samuti hõivatud tööga vangla

majandustöödel köögitöölisena ja ajavahemikul 01.08.2013 – 30.09.2013 oli kinnipeetav tööga hõivatud väljaspool vangla territooriumi asuvas asutuses tootmisük xxxx ja xxxx suses abitöölisena.

Kinnipeetav

on

ajavahemikul

04.03.2013

–

18.04.2013

läbinud

sõltuvuskäitumist

Eluviisitreening. Tagasiside programmi läbiviijate

muutva programmi

poolt: isik mõistab alkoholist tingitud probleeme oma varasemas elus ja soovib alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, kuid ei suuda „ei“ öelda, mistõttu loobumine on raskendatud. Alates 04.07.2013 paikneb kinnipeetav M.S avavanglaosakonnas. Isikule on tagatud kokkusaamise võimalused, telefonikõnede teostamine ja kirjavahetus, lisaks on võimaldatud avavanglaosakonna viibimise ajal kolmel korral lühiajalist väljasõitu sihiga s veeta aega lähedastega, viimati 15.02.-16.02.2014.

Kinnipeetaval

M.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ennetähtaegsel vabanemisel planeerib isik elama asuda aadressile xxxx. Nimetatud eluase kuulub ametlikult kinnipeetava ema elukaaslasele J

K. Tegemist on 3-

toalise kõigi

mugavustega korteriga, kus isik jagaks läbikäidavat tuba oma vanema vennaga. Isiku ema R M Kinnipeetaval on on andnud suulise nõusoleku isiku vabanemiseks antud aadressile. põhiharidus, kuid puudub eriala. Ta on õppinud Põltsamaa Kutsekeskkoolis.

Isik on

positiivselt meelestatud enesetäiendamise osas, soovides vanglast vabanedes asuda omandama eriala. Enne vangistust oli kinnipeetav ametlikult tööga hõivatud, tehes ehitustöid. Aeg-ajalt on isik teinud ka juhutöid, et suurendada rahalist sissetulekut. Kinnipeetav omab tööoskusi ehitusikul positiivne. Kinnipeetaval on ja põllumajandustöödel. Töösse suhtumine on is rahalisi nõudeid, mida plaanib tasuda vastavalt võimalustele ka vanglast vabanedes. Isikule on garanteeritud kindel töökoht ), kus isik töötas ka enne vangistust. Varasemalt on xxxx (xxxx isik toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, mille ajendiks olid töötuse perioodid ja negatiivset mõju avaldav seltskond. Uue kuriteo toimepanemise risk väljendub püsiva tööhõive puudumises ja suhete jätkamises varasema tutvusringkonnaga.

Kinnipee

M, ema elukaaslane J K

K

M ja

tava suhtlusvõrgustikus on ema R

, õde E

, õde M

vend M M

L

xxxx)

ning tütar N

(sündinud

, kes elab oma emaga koos. Isik omab lähedastega

toetavaid ja häid suhteid, ühtlasi ollakse pereliikmete poolt valmis isikut vabanemisjärgselt toetama nii moraalselt kui materiaalselt vastavalt võimalustele. Omavaheline suhtlus toimub peamiselt telefoni teel, harvemini läbi kirjavahetuse. Enne vangistust kuulusid isiku tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud, kuid käesolevaks hetkeks on suhted katkestatud, kuna isik on teadvustanud sellega kaasnevat negatiivset mõju. Varasemalt on isik toime pannud kuritegusid grupis, mistõttu võib isik olla teiste poolt mõjutatav. Isiku enda hinnangul oli tegemist pigem nooruse uljusega. Kinnipeetava kooselu elukaaslase K L katkes seoses viimase sõltuvusainete tarvitamisega, kuid kuna omatakse ühist last, siis suheldakse jätkuvalt edasi. Isik on mõelnud taotleda hooldusõigust endale lapse kasvatamise osas. Käesoleval hetkel hindab isik stabiilset elukorraldust. Kinnipeetava puhul on olnud seos kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel. Isik omab motivatsiooni alkoholist hoidumiseks, pühendudes lapse kasvatamisele ja tööle. Uue kuriteo risk seoses alkoholiga seisneb selles, et alkoholijoobes võib isik käituda mõtlematult, pannes toime uusi kuritegusid. Narkootilistest ainetest on kinnipeetav proovinud kanepit, kui oli vanuses 17-18 aastat. Vangistuses on isiku käitumine olnud üldjoontes õiguskuulekas. Kuritegelikke hoiakuid ei ole isiku puhul otseselt täheldatud, kuid samas väljendab isik, et ei ole asjakohaseid järeldusi väga teinud eelnevatest õigusrikkumistest, st t käitumismud vajadusel on valmis samalaadse elit kasutama. Isiku suhtes on eelnevalt 2-l korral kohaldatud käitumiskontrolli, mis mõlemad ebaõnnestusid seoses rikkumiste toimepanemisega, ühel juhul uue kuriteo sooritamisega. Isiku puhul seisneb ohtlikkus vägivaldses käitumises ja teiste isikute vara kahjustamises tingimustel, kui isik on kuritarvitanud alkoholi ja kui tekib konfliktne olukord või kui isik käitub mõtlematult.

metel on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo

Viru Vangla and

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava M.S-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku suhtes KarS § 75 lg 2 p kohaldada tema 2,4,5 lisakohustused.

,8 sätestatud

Kriminaalho

, et kinnipeetava perekonnas teistel

oldusametnik oma arvamuses märgib

kriminaalkaristusi ei ole. R M

onda

sõnul kuulusid enne vangistust kinnipeetava tutvusringk

nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad isikud. Kinnipeetav on ema sõnul vahetanud töökohti alati sellepärast, et parandada oma majanduslikku olukorda. Ema ja viimase elukaaslane töötavad ametlikult xxxx ja omavad igakuist ja stabiilset sissetulekut. Mõlemad on nõus kinnipeetavat pärast vabanemist materiaalselt toetama. Vabanedes ennetähtaegselt vangistusest on M.S ile garanteeritud töökoht - xxxx, mida kinnitas telefoni teel selle juht K O. Karistusregistri andmetel on M.S 16 kehtivat väärteokaristust, sh 3-l korral on olnud tegemist Alkoholiseaduse rikkumisega. Isik on eelnevalt 2-l korral olnud kriminaalhooldusel. Esimesel katseajal pani isik toime enne katseaja lõppu uue kuriteo. Teisel korral oli kinnipeetav mõistetud elektroonilise järelevalve alla, kuid 2011.a detsembris lõikas ta ootamatult katki talle jala ümber paigaldatud elektroonilise valve jalavõru. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kriminaalhooldusametniku ettepanekul kohaldada M.S-i suhtes ,5,8 kohustused.

KarS § 75 lg 2 p 2,4

sätestatud

M S

.

ise soovib vangistusest t

el

ingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et s

korral suudab ta käitumiskontrollile alluda, täites kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava sõnul oleks hea, kui ta saaks lapse endale, sest lapse ema joob. Laps on praegu xxxx oma ema juures.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.S i tingimisi enne tähtaega - vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. M.S on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust ka kohtumaja nnab teist korda. 07.10.2011 Viru Maakohtu Jõhvi määrusega vabastati M.S tingimisi enne tähtaega esimese vanglakaristuse kandmiselt katseajaga 1 aasta, millest 3 esimest kuud allutati ta elektroonilise valve alla. M.S pani katseajal toime uued kuriteod ning 27.09.2012 ja 16.10.2012 Viru Maakohtu kohtuotsustega moodustati liitkaristus, mida M.S käesoleval ajal kannab. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused rollile allutamine ei ole talle positiivset ning käitumiskont eriprevent et kriminaalhoolduslike iivset mõju avaldanud. Seetõttu on suur tõenäosus, vahenditega ei ole võimalik korrigeerida M.S i käitumist õiguskuulekuse suunas.

-

Käitumiskontroll ei hoiaks ära

uute kuritegude toimepanemist ning tema käitumine

tema poolt

katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust (03.03.2014), mis näitab, et ka vanglakaristust kandes ei suuda kinnipeetav Vastavalt Riigikohtu alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele.

kr

-1-1-91-06 on vangistusest

iminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine erandiks.

M.S-ile

tegi kohus sellise erandi ja vabastas ta tingimisi enne tähtaega esimese vangistuse kandmiselt, kuid M.S kuritarvitas kohtu usaldust ja jätkas katseajal kuritegude toimepanemist.

, et M.S-i puhul selliseid erandlikke

Seetõttu leiab prokurör

asjaolusid, mis võimaldaksid teda tingimisi enne tähtaega käesoleva vangistuse kandmiselt vabastada ei esine. Prokuratuur ei toeta M.S-i tingimisi taegset vabastamist.

ennetäh

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, e ei kuulu vangistusest tingimisi t süüdimõistetu M.S enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda.

Kinnipeetav

on

2-l

korral

määratud

kriminaalhooldusele, kuid karistused on täitmisele pööratud seoses uute kuritegude toimepanemisega katseajal. Viru Maakohtu 26.04.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati M.S Viru Maakohtu 07.10.2011 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, millest esimeseks 3 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalve M.S jäi kandmata 11 kuud ja 1 päev vangistust. t.

2011.a detsembris

lõikas M.S ootamatult katki talle jala ümber paigaldatud elektroonilise valve jalavõru, samuti pani ta katseajal toime uue kuriteo, mistõttu Viru Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust. M.S i karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamiskohta saabumise päev. M.S - ei jõudnud veel karistust kandma asuda, kui ta 09.10.2012 pani toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusega tunnistati M.S süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2012, s.o 1 päev karistusaja hulka, karistust jäi kanda 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Nimetatud liitkaristust kannab M.S käesoleval ajal. Eeltoodu näitab seda, et varasem karistused (sealhulgas karistuse ad kandmisest tingimuslikud vabastamised) ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, kas uute kuritegude toimepanemist.

vaid ta jät

katseajal käitumiskontrolli all olles

Kohtu hinnangul ei vastaks kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt mõistmise eesmärkidele, sest sisuliselt on kinnipeetavat selle karistuse juba 1- Vangistuse kandmise ajal on M.S l korral tingimisi enne tähtaega vabastatud. ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

06 on vangistusest ennetähtaeg

-1-1-91-

se vabastamise oluliseks

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitanuna toime panna uusi kuritegusid. Kindel , võib kinnipeetav käituda impulsiivselt ja elukoht, samuti moraalset toetust pa , olid tal olemas ka enne nende kkuvad lähedased kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et M.S-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus lähtus määrust teh

KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

es eeltoodust ja juhindus

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik