3-13-2062/46 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2062 Otsuse kuupäev

28. aprill 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Eesti Teed AS Vastustaja – Haaslava vald Kohtuasi Eesti Teed AS kaebus Haaslava vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks vaadata uuesti läbi Eesti Teed AS-i taotlus Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa väljastamiseks Kohtuistungi kuupäev

27. märts 2014 Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Teha Haaslava vallale ettekirjutus - vaadata uuesti läbi Eesti Teed AS-i 9. jaanuari 2013 taotlus Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa väljastamiseks.

3. Välja mõista Haaslava vallalt Eesti Teed AS-i kasuks 461, 40 eurot menetluskulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 28. maini 2014. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartumaa Teed AS (alates 15.03.2012 Eesti Teed AS) esitas 25.03.2010 geoloogilise uuringu loa taotluse Haaslava vallas Palukülas Paluküla III uuringuruumis.

2. Haaslava Vallavolikogu kooskõlastas 24.09.2010 otsusega nr 23 (tl 21) Tartumaa Teed AS-i geoloogilise uuringu loa taotluse ja loa väljastamise eelnõu Paluküla III uuringuruumis liivaja kruusavarude väljaselgitamiseks.

3. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon väljastas Tartumaa Teed AS-ile geoloogilise uuringu loa kehtivusega 06.10.2010 - 05.10.2012.

4. Eesti Teed AS esitas 09.01.2013 Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse (tl 24).

5. Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 korraldusega nr 88 (tl 38) keelduti nõustumast maavarade kaevandamisega Kastre metskonna maatükil M-59 arvestades avalike huvidega, sest maatükk asub Haaslava valla üldplaneeringu kohaselt säilitatava metsamaa ja rohevõrgustiku aladel ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Korralduse kohaselt kaalutakse kaevandamisloa andmist pärast Vabariigi Valitsuse poolt riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020 kohta korralduse vastuvõtmist ning seal kajastuvat tehtavate tööde mahtu piirkonnas.

6. Eesti Teed AS esitas 12.07.2013 Haaslava Vallavolikogule korraldusele vaide.

7. Haaslava Vallavolikogu 28.08.2013 protokollilise otsuse p 5 kohaselt (tl 47 p) jäeti AS Eesti Teed 12.07.2013 vaie läbi vaatamata ning tagastati vaide esitajale, kuna vaie ei kuulu Haaslava Vallavolikogu pädevusse.

8. Eesti Teed AS esitas 01.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 korraldus nr 88, tunnistada Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 keeldumine Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa taotluse suhtes nõusoleku andmisest õigusvastaseks ja kohustada Haaslava valda arvamuse andmiseks uuesti läbi vaatama Eesti Teed AS- i taotlust Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa väljastamiseks. Kaebuse täpsustamise järgselt on kaebaja nõudeks kohustamisnõue Haaslava valla vastu vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa väljastamiseks.

9. Tartu Halduskohtu 25.10.2013 määrusega võeti Eesti Teed AS kaebus Haaslava vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks menetlusse ja anti vastustajale tähtaeg kaebusele kirjaliku seisukoha esitamiseks. 15.11.2013 vastustaja vastuse kohaselt on jõutud veendumusele, et 13.06.2013 korraldus nr 88 on tulenevalt HMS § 63 lg 2 p 3 ja Haaslava valla põhimääruse § 30 lg 2 järgi õigustühine. Vastustaja pole vaidele reageerinud, kuna hetkel tegeletakse küsimusele sisulise lahenduse otsimisega. Volikogu valimiste järgselt on ametisse nimetatud volikogu komisjonid ja vallavalitsus, kellede ülesandeks on küsimus kaebusest sõltumatult läbi vaadata ning mõistliku aja jooksul seisukoht võtta.

10. Tartu Halduskohus küsis vastustajalt 20.11.2013 kirjaga täpsustavat seisukohta, kas vastustaja on kaebuse oma vastuses kaebusele õigeks võtnud. 04.12.2013 esitas vastustaja vastuse kohtu nõudele, teatades, et ei võta kaebust õigeks ega ole seda ka oma 15.11.2013 vastuses teinud.

11. Kaebaja esitas 09.12.2013 vastuväite kohtu tegevusele leides, et kohus oleks pidanud vastustaja 15.11.2013 vastuskirja käsitlema kaebuse õigeksvõtuna ning kaebus tuleks HKMS § 159 lg 1 alusel rahuldada. Kaebaja väidab, et kohus on vastustajale 20.11.2013 täiendava seisukoha nõude esitamisega teinud vea menetluse juhtimisel ning eksinud menetlussätte HKMS § 159 lg 1 vastu.

12. Tartu Halduskohtu 16.12.2013 määrusega jäeti kaebaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata kui põhjendamatu (tl 99-100).

Kaebuse põhjendused ja taotlused

13. Kaebaja selgitab, et Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 korralduses nr 88 sisalduv toiming rikub otseselt kaebaja õigusi, kuivõrd korraldusega on Haaslava vald põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud andmast nõusolekut kaebaja kaevandamisloa andmise eelnõule.

14. Haaslava vald on Eesti Teed AS kaevandamisloa taotluse menetlemisel oluliselt rikkunud ettenähtud menetluskorda, kuna Haaslava Vallavalitsusel puudus volitus kaevandamisloa taotluse suhtes arvamuse andmiseks. Lisaks on kaebaja hinnangul nõusoleku andmisest keeldumine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja leiab, et kaevandamisloa taotlemise suhtes nõusoleku andmisest keeldumine on sisult vastuoluline ja motiveerimata ning seega oluliste kaalutlusvigadega. Kaevandamisloa taotluse suhtes nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega.

15. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et Haaslava valda tuleb kohustada uuesti läbi vaatama Eesti Teed AS Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlust selle suhtes arvamuse andmiseks.

Vastustaja vastuväited

16. Vastustaja ei võta kaebust õigeks. Vastustaja leiab, et kuivõrd ta vaatab juba kaebaja 09.01.2013 taotlust läbi, ei ole võimalik kaebust õigeks võtta või kaebust rahuldada, sest vastustajat ei saaks kohustada menetlustoimingu tegemiseks, mida vastustaja juba teeb. Siinsel juhul puudub sisuline vaidlusese, mille suhtes saaks kohus poolte käitumist reguleerida. Samuti ei ole vastustaja õigusvastaselt viivitanud taotluse lahendamisega (kaebaja ei olegi nõudnud võimaliku viivituse õigusvastasuse tuvastamist vms).

17. Vastustaja on arvamusel, et käesoleval hetkel ei ole võimalik saavutada kaebusega taotletud eesmärki – s.o kohustada Haaslava valda arvamuse andmiseks uuesti läbi vaadata kaebaja 09.01. 2013 taotlus –, sest vastustaja vaatab antud taotlust (juba) läbi. Selles valguses on kaebus õiguslikult perspektiivitu ning menetlus tuleb siinses haldusasjas lõpetada.

Arvestades taotluse sisu ja tähtsust kohalikule elule ning 20.10.2013 toimunud kohalikke valimisi, mis katkestasid taotluse läbivaatamise ning mille järel tuli kogu vallavolikogu töö korraldada ja alustada uuesti taotluse läbivaatamisega otsast peale, ning asjaolu, et ka kaebaja 09.01.2013 taotluse läbivaatamine võttis aega hinnanguliselt pool aastat (kuni tühise 13. juuni 2013 korralduse nr 88 andmiseni), on taotluse läbivaatamise aeg olnud asjaolusid arvestades mõistlik.

18. Kaebaja ei ole kaebuses taotlenud vastustaja väidetava tegevusetuse või taotluse läbivaatamisega seotud asjaolude õigusvastaseks tunnistamist, seda kaebuse alusest ei nähtu.

19. Vastustaja selgitab, et menetluslikust aspektist on oluline kohtu tehtud otsustus kaebuse osas, sest kaebuse õigeksvõtmise või rahuldamise korral kohustub vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Sel põhjusel ei ole vastustajal võimalik kaebust õigeks võtta, samuti puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks.

Kohtu põhjendused ja otsus

20. Halduskohus jääb eelmenetluses väljendatud seisukoha (tl 70 p, 82 p-83) juurde, et vaidlusaluse Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 korralduse nr 88 (tl 38) puhul on tegemist menetlustoiminguga, mille tõttu on käesoleva vaidluse esemeks vastustaja kohustamine kaebaja poolt esitatud kaevandamisloa taotlusele (tl 24) uue arvamuse andmiseks.

21. Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja poolt vastustaja 13.06.2013 menetlustoimingule vaide esitamist ning asjaolu, et vastustajale on vaie kättetoimetatud (tl 9-12, 39-40) ning asjaolu, et vaiet ei ole vastustaja poolt sisuliselt läbi vaadatud, mis on tõendatud ka Haaslava Vallavolikogu 28.08.2013 protokollilise otsusega (tl 46).

22. Viidatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja on korrakohaselt (HMS § 73 lg 1) esitanud vaide menetlustoimingu teostanud haldusorganile. HMS § 73 lg 2 kohaselt, kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan. Halduskohtule teadaolevalt teenistuslikku järelevalvet vallavõi linnavalitsuse tegevuse üle ei ole ette nähtud, mistõttu tuleks vastustaja vallavalitsuse tegevusele esitatud vaie lahendada vallavalitsusel. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 reguleerib küll maavanema järelevalvet kohalike omavalitsuste üle, kuid selle järelevalve näol ei ole tegemist teenistusliku järelevalvega HMS § 73 lg 1 ja 2 ning VVS §-de 93- 101mõttes.

23. Nagu eelpool osundatud tõenditele tuginedes järeldada saab, on tõendamist leidnud vastustaja poolt kaebajale vaide ebaõigesti ja seega kaebaja õigusi rikkudes tagastamine. Vaidlust sisuliselt lahendades tugineb kohus käesoleva vaidlusega haakuvale kohtupraktikale. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale: “Kui halduskohus teeb kaebuse saamisel kindlaks isiku õiguste rikkumise vaidemenetluses vaide ebaõige tagastamise tõttu, ei pea halduskohus menetlusökonoomia printsiibist lähtudes nõudma kaebuse esitamist vaide tagastamise toimingule, vaid võib lahendada ka kaebust vaide esemeks olnud haldusakti peale.“ (TrtRnKm 17.01.3013, 3-12-725, p 24).

24. Vastustaja on vastuses kaebusele tunnistanud vaidlusaluse menetlustoimingu vastuolu HMS § 63 lg 2 p 3 ja Haaslava valla põhimääruse § 30 lg 2 sätestatuga. Kohus on vaidlust lahendades seisukohal, et vastustajast erinevat järeldust ei saa asjas kogutud tõendite kohaselt teha ehk vaidlusaluse menetlustoimingu tegemine ei ole kehtiva õiguse kohaselt vallavalitsuse pädevuses. Vastustaja on vaidlustatud menetlustoimingut teostades muuhulgas tuginenud KOKS § 22 lg-le 2. Kuna vastustaja kinnitusel ei ole Haaslava Vallavolikogu vaidlusaluse menetlustoimingu teostamist delegeerinud valitsusele, siis on vallavalitsuse poolt pädevust ületades tehtud toiming õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv (vrdl nt RKHKo 3-3-1-30-08 p 15).

25. Vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et vallavolikogu on kaebaja 09.01.2013 taotlust asunud uuesti menetlema, mille tõttu tuleks kohtumenetlus kas lõpetada või kaebus jätta läbi vaatamata, kuna kohustamiskaebuse eesmärki pole võimalik seetõttu saavutada.

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse asja menetlus, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. HMS § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt algab haldusmenetlus taotluse esitamisega haldusorganile või haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotlus on keskkonnaameti poolt edastatud vastustajale arvamuse andmiseks ja vastustaja kinnitab selle kättesaamist. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt kulub menetlustoimingu tegemisele ca 6 kuud, kuna esmasel asja lahendamisel kulus arvamuse andmiseks taoline tähtaeg. Vastustaja on lubanud arvamuse anda pärast 2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi. Kui arvestada vastustaja poolt HMS § 41 kohaseks haldusmenetluse läbiviimise ajaks vastustaja esindaja poolt nimetatud 6 kuud, siis pidanuks vastustaja kaebaja taotluse suhtes arvamuse andma 2014. aasta aprilli kuu 20. kuupäevaks. Kuna käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks ei ole vastustaja kohut teavitanud menetlustoimingu tegemisest, ei esine praeguseks HMS § 41 nimetatud menetluse lõppemist kinnitavaid asjaolusid, mistõttu puudub halduskohtul alus asjas menetluse lõpetamiseks.

HKMS § 151 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse jätta läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus on seisukohal, et käesoleva kohustamiskaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk, sest vastustaja ei ole tema poolt sätestatud tähtaja jooksul vaidlustatud menetlustoimingut teinud ehk vajalikku arvamust kujundanud. Erinevalt kaebajast on kohus erialakirjanduses väljendatud seisukohtadele tuginedes seisukohal, et nimetatud kaebuse tagastamise alus hõlmab kaebuse ilmset perspektiivitust ja kaebuse ebaõiget nõudeliiki kaebuse tagastamise alusena,1 mitte aga käesolevat olukorda, kus vastustaja väitel vastav menetlus volikogus alles toimub. Kuna HMS § 43 kohase menetluse lõpetamise aluse esinemine vastustaja poolt läbi viidavas haldusmenetluses ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt tõendatud, on kaebuse eesmärgi saavutamine käesoleval juhul võimalik, sest HKMS § 158 lg 2 kohaselt tuleb asjaolud kindlaks teha kohtotsuse tegemise aja seisuga.

26. Neil asjaoludel rahuldab kohus kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse (RVastS § 6 lg 4) asja uueks otsustamiseks - menetlustoimingu tegemiseks ja kaebaja taotluse suhtes arvamuse andmiseks.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega panna vastustaja kanda.

28. Kaebaja esindaja esitas kohtuistungil enne kohtuvaidlusi menetluskulu nimekirja ja kuludokumendid (tl 122-148), mida ta täpsustas 28.03.2014 (tl 149-164). Kaebaja menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulu (va kohtuistungiga seotud kulud) kokku summas 853,83 eurot, millest 838,83 eurot moodustab Advokaadibüroole Lillo&Partnerid tasutud õigusabikulud ja kaebuse esitamisel kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 151).

Kohtuistungil osalemisega seotud kulude kohta esitas kaebaja 01.04.2014 menetluskulu nimekirja ja kuludokumendid (tl 168-174), mille kohaselt on kaebaja kandnud kulutusi õigusabile summas 72 eurot (ilma käibemaksuta) 1,5 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 175-176) algas kohtuistung 27.03.2014 kell 14.00 ja lõppes kell 15.05, millest 1 tunni loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuna kohus pidi tegema istungil enne kohtuvaidlusi kaebaja esindaja taotlusel vaheaja, et kaebaja esindaja saaks esitada kohtukulu nimekirja ja kuludokumendid. 26.03.2014 osutatud õigusabi hüvitamise taotluse ja kuludokumendid pidi kaebaja esitama enne kohtuvaidlusi, mitte kolme tööpäeva jooksul pärast istungit, nagu seda on käesoleval juhul tehtud.

Vastustaja esindaja leiab (tl 166-167), et kaebaja kasuks ei saa välja mõista vaidemenetlusega seotud kulutusi ja kaebuse koostamiseks tehtud kulutustest ei saa lugeda põhjendatud kuluks üle 4 tunni tööd.

Kohus nõustub vastustajaga, et kohtueelselt vaidluse vaidemenetluses lahendamise kulude vastaspoole kanda panemine ei ole lubatav.

Kohus arvestades vaidluse keerukust ja mahtu ning õigusabi ühikuhindu, loeb kaebaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 446, 40 eurot (sh käibemaks) õigusabi eest ja 15 eurot kaebaja

1 K. Merusk, I. Pilving, Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, lk 121.

poolt tasutud riigilõiv, seega kokku 461,40 eurot ja mõistab selle vastustajalt välja (HKMS § 158 lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik