Legislator Case Law & Legislation
2-14-51487/2 AI generated

2-14-51487/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-14-51487/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta E.V.’e hagi L.V.’e vastu kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Legislator headnote

AI generated

2-14-51487/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kuna avaldus esitati elektrooniliselt, siis kohus avalduse dokumente füüsiliselt ei tagasta.

Keywords

AI generated
parental alienation syndrome allocation of family home marital standard of living parental or family leave living expenses living separate and apart
AI generated
2-21-17715/23
P. esitas Viru Maakohtule hagi K. H. vastu elatise maksmise lõpetamiseks, elatise võlgnevusest vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 18.11.2016.a kohtuotsusega tuvastati, et K. H. põlvneb O. P.st. Sama kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis K. H. kasuks 100 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest, so 18.11.2016.a kuni K. H. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.2025.a. Viru Maakohtu 31.10.2019.a kohtuotsusega suurendati Viru Maakohtu 18.11.2016.a otsusega tsiviilasjas nr xxx hagejalt väljamõistetud elatist ja mõisteti välja elatis poja K. H. kasuks alates 24.07.2019.a igakuise elatusrahana 270 eurot kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Kohtuotsused on kohtutäitur Risto Kütt täitmisel. Kohtutäitur Risto Kütt 01.11.2021. tõendi kohaselt on O. P.l elatise võlg seisuga 01.11.2021 5047,35 eurot. J. H. suri 27.07.2021.a ning alates 27.07.2021 elab K. H. hageja juures ja on hageja täielikul ülalpidamisel. Vaatamata sellele jätkab kohtutäitur Risto Kütt Viru Maakohtu 18.11.2016.a ja Viru Maakohtu 31.10.2019.a kohtuotsuste täitmist nii jooksva elatise kui ka elatise võlgnevuse osas, kandes elatist surnud J. H. arveldusarvele. J. H.l oli palju võlgnevusi, tema arveldusarve on arestitud. Peale Pensionifondist raha maksmist O. P.le pidas kohtutäitur sellest rahast kinni 1900 eurot ja kandis J. H. arveldusarvele. Seetõttu läksid rahalised vahendid mitte lapse ülalpidamiseks, vaid
2-08-51215/9
AR (edaspidi h a g e j a) ja P R (edaspidi k o s t j a) ühine tütar H R (isikukood xxx, edaspidi t ü t a r) jääb elama hageja juurde; hageja kohustus maksta kostja kasuks igakuist elatusraha tütre ülalpidamiseks lõpeb;
2-07-6070/3
Kinnitada ÜL ja VV’u vahel sõlmitud kompromiss Järva Maakohtu 31.08.1995.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-451/1995 VV’ult poeg AV’u ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamises alljärgnevalt: VV maksab ÜL’le iga kuu 17.kuupäevaks 2200.00 (kaks tuhat kakssada) krooni elatist alaealise poja AV’u (sündinud xxxxxx.a) ülalpidamiseks alates 01.maist 2007.a kuni poeg A täisealiseks saamiseni xxxxxx.a, kandes elatise ÜL arveldusarvele nr xxxxxxxx Hansapangas.
2-07-24913/7
novembril kell 14.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-24913 Tsiviilasi NP hagi KP vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NP(i k XXX, elukoht XXX), esindaja advokaat Piret Simm Kostja: KP(i k XXX, elukoht XXX)
2-14-51565/14
Kinnitada T.V.’e ja L.V.’e vahel 28.08.2014 kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud alljärgnev kompromiss: Alates hagiavalduse 29.04.2014 esitamisest lõpetada Pärnu Maakohtu 05.04.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-38710 kinnitatud kompromissi täitmine, mille järgi T.V. kohustus maksma elatist E.V.ele 151 € kuus ja E.V.ele 139 € kuus. 1.2.Kumbki vanem kannab tema juures elava lapse ülalpidamiskulud: T.V. kannab E.V.e ülalpidamisekulud ja L.V. kannab E.V.e ülalpidamiskulud. 1.3.Kui mõlemad lapsed asuvad alaliselt elama ühe vanema juurde, hakkab teine vanem tasuma E.V.ele ja E.V.ele elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ühe lapse kohta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-51487 Tsiviilasi E.V.’e hagi L.V.’e vastu kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.V. (isikukood x, elukoht x) Hageja seaduslik esindaja T.V. (isikukood x, elukoht x; e-post: x) Kostja: L. V. (isikukood x)

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.V.’e hagi L.V.’e vastu kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 27.04.2014 esitas T.V. oma alaealise tütre E.V.e seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse L.V.e (E.V.e ema) vastu, milles palub: 1) lõpetada T.V. poolt E.V.ele elatise maksmine alates avalduse esitamisest, s.o alates elatisest, mis tasutakse hageja poolt aprilli lõpus ette mai 2014. Eest; 2) välja mõista L.V.elt alates avalduse esitamisest elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuni E.V.e täisealiseks saamiseni või kuni tema 21-aastaseks saamiseni juhul, kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning hagi tagamise korras peatada T.V.e poolt Pärnu Maakohtu jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas x kinnitatud kompromissi täitmine E.V.e osas alates 2014.a maikuu eest tasumisele kuuluvast elatisest. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

2-14-51487

2 (2) eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. T.V. on hagi esitanud alaealise seadusliku esindajana. Hagejaks asjas on E.V. ja kostjaks L.V.. Hageja on esitanud kaks nõuet:

1) lõpetada T.V.e poolt E.V.ele elatise maksmine;

2) välja mõista L.V.elt elatis E.V.e kasuks. Tsiviilasjas x kohtumäärusega kinnitatud kompromissi järgi maksab T.V. elatist E.V.ele. Seega elatise maksmise lõpetamise nõude saab esitada T.V. enda nimel E.V.e vastu. Asjaolu, et elatise maksmine on kokku lepitud L.V.e pangakontole, ei muuda L.V.t elatist saama õigustatud isikuks. T. V.e elatise maksmise kohustuse lõpetamist ei saa nõuda E.V.e nimel esitatud hagiga L.V.e vastu. Selle nõude osas on hagi selgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb jätta menetlusse võtmata. Ka taotletud hagi tagamise abinõu pidi tagama just seda nõuet, hagi menetlusse võtmisest keeldumisega langeb ära ka vajadus hagi tagada.

Kohus möönab, et kui E.V. on alaliselt asunud elama isa juurde ning ema tema ülalpidamises ei osale, on tal õigus esitada elatise väljamõistmise nõue ema L.V.e vastu. Võttes aga arvesse hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid: hageja elab T.V.e ülalpidamisel alles 2014.a veebruarist, kostja kannab hageja telefoniarve ja koolimaksu kulud ning T. V. hakkab suuremaid kulusid kandma tulevikus - on elatise väljamõistmise nõue L.V.e vastu ilmselt ennatlik ega ole niivõrd seotud hageja ülalpidamiskohustuse rikkumisega kostja L.V.e poolt. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib T.V. saavutada olukorda, kus ta ei peaks maksma elatist lapsele, kes elab tema juures, vaid et kumbki vanem kannaks ühe lapse kulud.

Samuti nähtub hagis kirjeldatud asjaoludest, et T. V.e ülalpidamisel on ka uuest kooselust sündinud tütar M., mis võib anda aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hagi esitamise on tinginud see, et T. V.e ettepanekuga elatiskokkulepe muutmiseks L.V. ei nõustunud. Kuigi õiguslikult on elatise saajateks lapsed, toimub faktiliselt elatise maksmine vanemate vahel. Vanem, kelle juures laps alaliselt elab, saab lapse seadusliku esindajana sõlmida elatise maksmise osas kokkuleppeid elatise maksmiseks kohustatud vanemaga. Kui kummagi vanema juures elab üks nende ühistest lastest ning mõlemad vanemad on kohustatud teise vanema juures elavale lapsele elatist maksma, on vanemate elatise maksmise kohustused sisuliselt tasaarvestatavad.

Seega ei ole mõistlik praeguses asjas võtta menetlusse elatise nõuet ilma kohtumäärusega kinnitatud elatise maksmise kokkuleppe (osaliselt või täielikult) lõpetamiseta. Kõige lihtsamalt ja kiiremini on küsimuse lahendamine saavutatav T.V.e hagiga mõlema lapse, E.V.e ja E. V.e vastu elatise maksmise lõpetamiseks hagis esile toodud asjaoludel, et pärast kokkuleppe sõlmimist on faktiline olukord muutunud. Sellise nõude esitamine eeldab täiesti uue hagiavalduse vormistamist, millega muutub ka menetlusosaliste ring. Seetõttu kohus ei pea otstarbekaks võimaldada hagiavaldust ümber vormistada selle käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel.

TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kuna avaldus esitati elektrooniliselt, siis kohus avalduse dokumente füüsiliselt ei tagasta.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik