4-14-831/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2014.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-831 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi Margus-Koit Heidemanni väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel Väärteoprotokoll: AB1366427 (väärteoasi nr 2316,14,00049) Menetlusalune isik Margus-Koit Heidemann (isikukood 38708230319, elukoht XXX; e-aadress; telefon XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub. Kriminaalja väärteokorras karistatud; Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 28.04.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov menetlusalune isik Margus-Koit Heidemann

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja VTMS § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Margus-Koit Heidemann väärteo toimepanemises NPALS §

151 järgi ja määrata talle karistuseks arest seitse (7) päeva.

2. Margus-Koit Heidemannile mõistetud arest seitse (7) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

3. Aresti kandmisele asuda kohe peale väärteoasjas nr 4-13-6804 määratud karistuse ärakandmist. 4-14-831

4. Välja mõista Margus-Koit Heidemannilt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, mis tasuda kahe (2) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt 17.50 eurot kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB-s, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Margus-Koit Heidemann, 4-14-831, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav 28.04.2014.a.

Asjaolud, menetluskäik

04.01.2014.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1366427, mille kohaselt Margus-Koit Heidemann 03.01.2014.a kella 22:50 ajal Tehnika 83 Lilleküla raudteejaamas Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus Margus-Koit Heidemann narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Margus-Koit Heidemann on protokollis märkinud, et tarvitas narkootikume ilma arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik ei taotlenud kohtuistungi protokollimist. Tunnistab oma süüd. Kasutab kord kuus tarvitab fenatnüüli. Arsti luba polnud. Kahetseb toimepandut. Ühtegi kutset ta kättesaanud ei ole. Soovib vähemalt ühte kuud, et vabatahtlikult karistust kandma minna, muidu kaotab töökoha. Menetluskulud võimeline hüvitama 2 kuu jooksul.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei taotlenud kohtuistungi protokolli koostamist. Leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuseks palub 15 päeva aresti ja menetluskulud 35 eurot välja mõista. Aresti kandma asuda koheselt peale teist aresti.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et Margus-Koit Heidemanni süü 03.01.2014 NPALS § 151 rikkumises on tõendamist leidnud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 sätestab narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Asjaolu, et Margus-Koit Heidemann oli tarvitanud narkootilist ainet, on tõendatud tunnistaja Jevgeni Bõstrovi ütlustega, mille kohaselt, olles 03.01.2014 autopatrullis olid Lilleküla raudteejaama perroonidel kaks narkojoobetunnustega isikut. Isikutel olid kitsad silmapupillid, koordinatsioonihäired, isikud tuigerdasid. Kontrollimisel osutus üheks isikuks Margus-Koit Heidemann (isikukood 38708230319). Seda kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt M.K.Heidemannil olid süstejäljed, punetavate silmade pupillid olid väiksed, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, aja-, isikuja kohatajus esines häireid, koordinatsioonis kerged häired, isik oli apaatne. Samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 31T, mille kohaselt on uuringuga Margus-Koit Heidemanni uriinist tuvastatud fentanüül ja alprasolaam. ID-kaardi nr XXX koopiaga on tuvastatud Margus-Koit Heidemanni isikusamasus;

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid, mis on loetletud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas. Fentanüül kuulub esimesse nimekirja.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt arsti luba ainete tarvitamiseks puudus. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

Margus-Koit Heidemanni karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikult korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras, 06.12.2013. karistatud viimati NPALS § 151 rikkumise eest 7- päevase arestiga Rahatrahvid tasumata.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Margus-Koit Heidemanni käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Margus-Koit Heidemanni varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumise eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Margus-Koit Heidemanni on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Materjalidest nähtuvalt on kahe teo toimepanemise vahe umbes pool aastat, sellets tulenevalt leiab kohus, et isikut on võimalik karistada arestiga sanktsioooni miinimummäära lähedasena, alla keskmäära. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 7 päeva aresti. Materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik ilmunud vabatahtlikult tähtaegselt eelmist aresti kandma. Sellest järeldab kohus, et isik ei ole mõistetud karistusest järeldusi teinud. Kohus määrab, et käesolev arest tuleb ära kanda vahetult peale eelmist mõistetud aresti ärakandmist.

Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 kuulub Margus-Koit Heidemannilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, milline tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 17.50 eurot.

Kristina Väliste