1-13-8765/28 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8765 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Milohhov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 21. märtsi 2014 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu Aleksei Milohhovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

A. Milohhov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega KarS § 330 järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaeg algas 06.01.2008 ja lõppeb 06.03.2017.

2. Viru Maakohtu 21.03.2014 määrusega jäeti A. Milohhov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised.

2.1 Kohus märkis, et A. Milohhovi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo puhul 26% ning vägivalla komponendiga kuriteo puhul 23%. Samuti on teda karistatud alkoholiseaduse alusel ja enamus kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Isik võib alkoholijoobes muutuda agressiivseks ja olla ettearvamatu käitumisega. Kinnipeetav on tarvitanud ka peaaegu kõiki narkootikume ning ei ole soovinud alkoholiega narkosõltuvusravi kohaldamist. Seega võib tema alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo riskifaktoriks. A. Milohhovi puhul on riskiks ka mõjutatavus, kuna tema sõnul on narkootikumide ja alkoholi tarvitamisel ning kuritegude sooritamisel olnud kaasfaktoriks negatiivse

suhtlusringkonna mõju. Sinna kuuluvad aga enamasti kriminaalse taustaga isikud. A. Milohhov peab end rahumeelseks inimeseks, kuid alkoholijoobes ning konflikti tekkimisel võib kaotada enesekontrolli ja käituda ettearvamatult. Varasemalt on ta oma tahtmise saamiseks kasutanud ja ähvardanud kasutada vägivalda. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ega näe nende lahendamise teid. A. Milohhov on katseajal pannud toime uue kuriteo. Seega ei täitnud ta reegleid ja norme, vaid lähtus enda tunnetest ja vajadustest. Ta on harjunud enese eest seisma ning õigluse võimalik vääritimõistmine võib kätkeda uue kuriteo riski, kuigi ta ise väidab, et tal on tahe muutuda. A. Milohhovi suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uue kuriteo toimepanemisest järeldub, et ta võib rikkuda ennetähtaegse vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu tema vabastamine oleks ennatlik.

3.

A. Milohhov vaidlustas kohtumääruse määruskaebe korras, taotledes kohtulahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebuses rõhutab ta järgmist.

3.1 Kinnipeetav märgib, et ta on vangistuses läbinud programmid „Eluviisitreening,“ „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Tervisegrupp,“ millised tulid temale kasuks. Ta õppis oma agressiivsust kontrollima ja sõltuvusprobleemidega võitlema. A. Milohhov tunnistab, et on varasemalt kuriteo toime pannud ka katseajal, kuid oli siis noor ja keevaline ega suutnud end kontrollida. Nüüd, programmide läbimise järgselt, hoiab ta käitumist enda kontrolli all. Samuti on tal palju kasu olnud regulaarsest psühholoogi juures käimisest ja ta kavatseb nimetatud abi kasutada ka vabaduses. Mis puutub vanglakorra rikkumistesse, siis ennast ta neis süüdlaseks ei pea. Kinnipeetav leiab, et positiivsete asjaoludena tuleb tema puhul käsitleda veel vabaduses kindla eluja töökoha olemasolu ning vanemate ja sõprade igakülgset tuge. Kinnipeetav möönab, et tal oli sõltuvus alkoholist, kuid enam tal selle järele soovi ei ole. Narkootilisi aineid on ta tarvitanud vaid ühel korral ning maakohtu teistsugune märge on ebaõige. A. Milohhov palub end vabastada vangistusest ennetähtaegselt. Ta leiab, et just pikaaegne kriminaalhooldusel viibimine tagab ennetähtaegselt vabanenute edasise õiguspärase käitumise. Registreerimisel käimine hakkab teda hoidma eemal seaduserikkumistest ja ta õpib end normaalselt üleval pidama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel õigesti käsitlenud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited kohtu seisukohti ümber ei lükka.

4.1 Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu käsitlust, mille kohaselt ei ole võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt vangistusest isikut, keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt (sh tapmise ja röövimise eest), kes on varasemalt katseajal toime pannud uue kuriteo ja kelle vangistusaegset käitumist iseloomustavad 8 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kuriteo sooritamine. Loetletud asjaolud näitavad, et A. Milohhovi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu tuleb tänaselgi päeval pidada märkimisväärseks. Tema vabastamine käesoleval ajal oleks ka ennatlik, oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega ja riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

4.2 Määruskaebuses esitatud argumendid ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei väära. Kinnipeetavast lähtuv oht ühiskonnale on jätkuvalt aktuaalne ja tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks ei anna põhjust psühholoogi juures käimine, temal eluja töökoha olemasolu, tema eitused narkosõltuvuse osas ega väide pika katseaja positiivsest mõjust vabanevale kinnipeetavale. Süüdimõistetu õigustused korduvate distsipliinirikkumiste kohta näitavad, et ta ei tunnista jätkuvalt oma vigu, vaid kaldub neid otsima väljapoolt iseennast. Mis puutub A. Milohhovi usku alkoholisõltuvuse kontrolli alla saamisesse, siis selle seab tõsise kahtluse alla teave, et alles 26.03.2013 tarvitas ta oma vanglakambris piiritust sisaldavat jooki, mille eest teda Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega ka süüdi tunnistati. Viru Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub lisaks, et A. Milohhovi väidetud programmides osalemine toimus aastatel 2010 (üks programm, mille ta katkestas), 2011 („Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“) ning ühe tervisegrupi läbis ta ka 2013. aastal. Käesoleval ajal kinnipeetav sõltuvusravi kohaldamist ei soovi.

4.3 Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et määruskaebus ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme lahendi tühistamise. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas