3-13-2334/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-13-2334

Määruse kuupäev

28. aprill 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

XX kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada

13.07.2013 kaamerasalvestusega tutvumine

Resolutsioon

1. Tagastada XX kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav XX esitas 03.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

soovib vaidlustada Tallinna Vangla 21.10.2013 vaideotsust nr 5-15/13/30358-2, millega jäeti

rahuldamata tema vaie seoses 13.07.2013 videokaamera salvestusega. Kaebaja soovib, et

kohus annaks vangla tegevusele hinnangu, kas vangla oleks pidanud talle salvestust näitama

või mitte. Lisaks soovib kaebaja talle tekitatud varalise kahju hüvitamist.

2. Tallinna Halduskohtu 06.11.2013. a määrusega anti haldusasi alluvuse järgi üle

menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 03.12.2013.

3. Tartu Halduskohus jättis 03.01.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja nõuete täpsustamiseks.

4. XX esitas 09.01.2014 Tartu Halduskohtule avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks,

milles taotles Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist summas 40 eurot ning avaldas soovi näha

Tallinna Vangla 13.07.2013 kaamerasalvestust.

5. Tallinna Vangla teatas vastuses kohtu teabenõudele, et XX ei ole esitanud vanglale ühtegi

kahju hüvitamise taotlust.

6. Tartu Halduskohtu 04.03.2014. a määrusega võeti menetlusse kohustamisnõue

13.07.2013 videokaamera salvestusega tutvumise võimaldamiseks ning tagastati

hüvitamisnõue.

7. Tallinna Vangla esitas 25.03.2014 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles palus

jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja

eesmärki. Vastuse kohaselt soovis kaebaja näha videosalvestust põhjusel, et see võetakse

distsiplinaarmenetluse materjalide juurde, sest kaebaja väitel ei olnud ta toime pannud talle

süükspandud rikkumist. Kaebaja suhtes on läbi viidud vaid üks distsiplinaarmenetlus ning

kaebaja vaie distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks on rahuldatud ja käskkiri kehtetuks

tunnistatud. Kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja eesmärk

distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamiseks on saavutatud. Kohustamiskaebuse

rahuldamisega ei saavuta kaebaja midagi, kuna distsiplinaarkaristuse käskkiri, millega kaebaja

õigusi väidetavalt rikuti, on juba tühistatud. Huvi veenduda vangla tegevuse õiguspärasuses ei

anna alust halduskohtu poole pöördumiseks. Kui kohus leiab, et kaebus tuleb sisuliselt läbi

vaadata, palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

8. Kohtu menetluses on XX kohustamisenõue 13.07.2013 videokaamera salvestusega

tutvumise võimaldamiseks.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul puudub kaebajal käesoleval juhul

subjektiivne õigus vangla turvakaamera salvestuse vaatamise nõudmiseks, kuna tegemist ei

ole avaliku teabega, vaid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega vastavalt AvTS § 35

lg 1 p-le 9, ning vastav teave ei puuduta antud hetkel kaebaja õigusi, kuna kaebaja õiguste

võimalik rikkumine on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamisega kõrvaldatud.

10. Kohus märgib, et kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtub ka kaebaja soov

vangla tegevuse, s.o kaamera salvestustega tutvumisest keeldumise õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kohustamiskaebuse sisulisel menetlemisel oleks kohus võtnud seisukoha ka

vangla toimingu õiguspärasuse osas. Kuna kohus ei lahenda kohustamisnõuet sisuliselt,

hindab kohus eraldi ka tuvastamiskaebuse menetlemise võimalikkust. Kohtu hinnangul

puudub kaebajal ka selle nõude osas kaebeõigus, kuna kaebaja ei ole vaatamata kaebuse

käiguta jätmisele selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks

vastavalt HKMS § 38 lg-le 4. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et huvi veenduda vangla

tegevuse õiguspärasuses ei anna alust halduskohtu poole pöördumiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus nii

kohustamiskaebuse kui ka tuvastamiskaebuse esitamiseks.

12. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud

asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Kohtu

hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud

kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2

p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

13. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine

õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik