3-14-337/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla 11.11.2013 käskkirjaga nr 6-3/1607-D (tl 2-3) karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega keelatud esemete valdamise eest. 2) Kaebaja esitas 14.11.2013 Viru Vanglale vaide (tl 11-11p), milles taotles käskkirja tühistamist. 3) Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsusega nr 6-12/294-2 (tl 10) jäeti kaebaja 14.11.2013 esitatud vaie täies ulatuses rahuldamata. 4) 25.03.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.G 20.03.2014 allkirjastatud kaebus Viru Vangla 11.11.2013 käskkirja nr 6-3/1607-D tühistamiseks. 25.03.2014 palus kohus Viru Vanglal kohtule teatada, millal on Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsus nr 6- 12/284-2 kaebajale teatavaks tehtud. 31.03.2014 kohtule saabunud vastusest nähtub, et Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsus nr 6-12/284-2 on kaebajale teatavaks tehtud 13.12.2013. Tartu Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning Tartu Halduskohtu 03.04.2014 määrusega andis kohus kaebajale tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-14-337/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-337 Haldusasi R.G kaebus Viru Vangla 11.11.2013 käskkirja nr 6-3/1607-D tühistamiseks
Menetlustoiming Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta haldusasi menetlusse.
2. Jätta rahuldamata R.G
taotlus kaebetähtaja ennistamiseks
3. Lõpetada haldusasja nr 3-14-337 menetlus.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1) Viru Vangla 11.11.2013 käskkirjaga nr 6-3/1607-D (tl 2-3) karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega keelatud esemete valdamise eest. 2) Kaebaja esitas 14.11.2013 Viru Vanglale vaide (tl 11-11p), milles taotles käskkirja tühistamist. 3) Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsusega nr 6-12/294-2 (tl 10) jäeti kaebaja 14.11.2013 esitatud vaie täies ulatuses rahuldamata. 4) 25.03.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.G 20.03.2014 allkirjastatud kaebus Viru Vangla 11.11.2013 käskkirja nr 6-3/1607-D tühistamiseks. 25.03.2014 palus kohus Viru Vanglal kohtule teatada, millal on Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsus nr 6- 12/284-2 kaebajale teatavaks tehtud. 31.03.2014 kohtule saabunud vastusest nähtub, et Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsus nr 6-12/284-2 on kaebajale teatavaks tehtud 13.12.2013. Tartu Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning Tartu Halduskohtu 03.04.2014 määrusega andis kohus kaebajale tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks.
5) 07.04.2014 esitas kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille kohaselt kaebaja palub kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt Viru Vangla administratsioon lubas kaebaja üle viia avavangla osakonda tingimusel, et kaebajal kustub distsiplinaarkaristus, mis oli saadud 18.03.2013. Detsembris 2013 karistati kaebajat noomitusega. Kaebaja vestles julgeoleku ja üksuse juhiga mitmel korral ning mõlemad kinnitasid, et antud noomitus on niivõrd tühine, et see ei mõjuta kaebaja ümberpaigutamist avavanglasse. Kui saabus aeg esitada taotlus avavangla osakonda ümberpaigutamiseks, jäeti kaebaja taotlus rahuldamata põhjendades, et eelmise aasta detsembri noomitus on selle põhjuseks. Avavangla osakonda ümberpaigutamise üheks tingimuseks on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Kaebaja pöördus pärast käskkirja kättesaamist üksuse juhi poole, kes soovitas koheselt kirjutada vaide, kuid kaebaja vaie jäeti rahuldamata. Vaideotsuse kättesaamisel kaebaja taas pöördus üksuse juhi poole küsimusega, kas antud noomitus mõjutab kaebaja avavangla osakonda ümberpaigutamist. Kaebajale vastati eitavalt, mistõttu kaebaja ei pöördunud kaebusega kohtusse. 6) Viru Vangla on 15.04.2014 vastuses kohtunõudele seisukohal, et kaebaja on lasknud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja mööda ilma mõjuva põhjuseta ja kaebaja põhjendused tähtaja rikkumise kohta on asjasse puutumatud, otsitud ja ennast õigustavad.
KOHTU SEISUKOHT
7) HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
8) HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses Viru Vangla 11.11.2013 käskkirja nr 6-3/1607-D tühistamist. Tulenevalt HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
9) Kohus tuvastas, et Viru Vangla 13.12.2013 vaideotsus nr 6-12/284-2 on kaebajale teatavaks tehtud 13.12.2013. Seega halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 13.01.2014. Kaebus on aga kohtule esitatud 20.03.2014, mistõttu halduskohus on seisukohal, et kaebaja kaebus on esitatud kohtule tähtaega rikkudes. HKMS § 38 lõige 5 kohaselt kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjusena välja asjaolu, et Viru Vangla administratsioon lubas kaebaja üle viia avavangla osakonda tingimusel, et kaebajal kustub distsiplinaarkaristus, mis oli saadud 18.03.2013.
Detsembris 2013 karistati kaebajat noomitusega. Kaebaja vestles julgeoleku ning üksuse juhiga mitmel korral, kes kinnitasid, et antud noomitus on niivõrd tühine, et see ei mõjuta kaebaja ümberpaigutamist avavangla osakonda. Kui saabus aeg esitada taotlus avavangla osakonda ümberpaigutamiseks, jäeti kaebaja taotlus rahuldamata põhjendades, et eelmise aasta detsembri noomitus on selle põhjuseks.
10) Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et Viru Vangla 11.11.2013 käskkirjaga nr 6- 3/1607-D karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega keelatud esemete valdamise eest. Kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et taotlus avavangla osakonda ümberpaigutamiseks jäeti rahuldamata põhjendades eelmise aasta detsembri noomitusega. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on omavahel seotud Viru Vangla 11.11.2013 käskkirjaga nr 6-3/1607-D määratud noomitus ning taotluses märgitud detsembris 2013 saadud noomitus, mille kohaselt väidetavalt jäeti kaebaja taotlus avavangla osakonda ümberpaigutamiseks rahuldamata.
Samuti on kaebaja väited vastuolulised. Kaebaja väitel nii julgeoleku kui ka üksuse juht kinnitasid, et noomitus ei mõjuta kaebaja ümberpaigutamist avavangla osakonda, samas väidab kaebaja, et ta pöördus üksuse juhi poole, kes soovitas koheselt kirjutada vaie, mida kaebaja ka tegi. Samuti nähtub taotlusest, et kaebaja oli teadlik, et avavangla osakonda ümberpaigutamise üheks tingimuseks on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine.
11) Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on ka oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes.
12) Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
13) Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3–5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
14) Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik