3-14-266/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebetähtaja läbivaatamise ja menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-14-266 Määruse kuupäev 28.04.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi D.H. kaebus Tallinna Vangla vastu 3000 euro ulatuses hamba purunemise eest vangla süül ning 10000 eurot seonduvalt hamba purunemisega tekitatud kannatuste ja ebameeldivuste eest. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta D.H.

taotlus kaebetähtaja ennistamiseks haldusasjas 3-14-266 rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-14-

266 asja menetlus.

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

3. Kaebajale saata Tallinna Vangla 25.04.2014 seisukoht kaebetähtaja ennistamise kohta.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

10.03.2014 laekus Tartu Halduskohtule D.H. kaebus Tallinna Vangla vastu seonduvalt kahju nõudega 3000 euro ulatuses hamba purunemise eest vangla süül ning 10 000 eurot seonduvalt hamba purunemisega tekitatud kannatuste ja ebameeldivuste eest. Kaebaja on märkinud, et on pöördunud vangla direktori poole 31.01.2012 kaebusega, et vanglas toitu süües (28.01.2012) , oli toidu sees kivi, mistõttu purunes kaebajal hammas. Kaebajale on vastatud Tallinna Vangla poolt „vastus märgukirjale“ 26.03.2012 nr 5- 18/4904-2, et vangla toidu kvaliteedile ei ole pretensioone esitatud. Kaebaja on pöördunud uuesti vangla poole ja palunud vanglalt seisukohta, et palju on vangla nõus kompenseerima eelmainitud juhtumi eest.

Kaebajale on vastatud Tallinna Vangla poolt „vastus kahju hüvitamise taotlusele“ 18.05.2012 nr 5-18/4904-4, et fikseeritud on meditsiiniosakonnas kaebajal hamba purunemine ning märgitud on ka, et kaebaja on saanud käia hambaarsti juures ning purunenud hammas on parandatud. Esitatud pöördumist on käsitletud kahjunõudena ja kahjunõude taotlus on jäetud rahuldamata, kuna rahalist hüvitamist ei ole peetud põhjendatuks. Tallinna Vangla on vabandanud D. H. ees põhjustatud ebameeldivuste eest.

Kaebaja on esitanud vanglale pöördumise kaebusena ning avaldanud pahameelt, et Tallinna Vangla on omavoliliselt kvalifitseerinud kaebaja kaebuse ümber ning miks ükskord käsitleb vangla pöördumist märgukirjana ja teine kord kahjunõudena. Kohus märgib siinjuures, et vangla on õiguspäraselt käitunud, kuna on vastanud esimesele pöördumisele märgukirjana , kuigi kaebaja on pealkirjastanud pöördumist kaebusena, sest vangla lahendab pöördumist märgukirjana ning kuna kaebaja on pöördunud hilisemalt sama juhtumi tõttu vangla poole võimaliku kompensatsiooni saamise nõudega, on vangla käsitlenud õigesti esitatud pöördumist kui kahju hüvitamise taotlust ning on käsitlenud „vastus kahju hüvitamise taotlusele“ 18.05.2012 kõiki kaebaja pöördumisi seonduvalt hernepudru söömisel hamba purunemisega.

Kuna kaebaja on läbinud kohtueelse kohustusliku menetluse kahju nõudes, tekkis kaebajal õigus pöörduda kahjunõudega kohtu poole.

Kaebaja on esitanud 15.01.2014 Tallinna Vangla direktorile uue kahju hüvitamise taotluse seonduvalt toidu sees oleva kivi tõttu hamba purunemisega ning kahjunõudes on kaebaja märkinud, et varasemalt on jäänud kahjunõude taotlus rahuldamata , mistõttu tuli esitada uus taotlus ning kaebuse esitajal ei ole olnud aega varasemalt selle probleemiga tegeleda. Kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata 20.02.2014 nr 5-18/14/1729-2.

Kohtu seisukohad

Kohus leiab, et kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega ning jätta taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning seega lõpetada menetlus käesolevas haldusasjas.

Kuna kaebaja on pöördunud kohtu poole alles 10.03.2014 ja 18.05.2012 on vangla poolt lahendatud kahju hüvitamise taotlus, võttis kohus kaebuse menetlusse kohtumäärusega 31.03.2014, et viia läbi eelmenetlus kaebetähtaegsuse osas.

Tulenevalt halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõudest kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale 18.05.2012 otsus allkirja vastu teatavaks tehtud 18.05.2012, mille kohta on kaebaja andnud allkirja (tl. 24 pöördel).

Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise taotluses (14.04.2014) märkinud, et ta on esitanud vanglale tavalise kaebuse, mitte kahjunõude taotluse. Kohus märkis eelnevalt, et kuna kaebaja on vangla poole pöördunud võimaliku kahjunõude kaebusega, on vangla seda õigesti käsitlenud kahju nõudena ja lahendanud selle kui kahju hüvitamise taotluse, mille peale saab edasi esitada kaebuse kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule on kohtueelset menetlust lõpetav lahend teatavaks tehtud. Isiku avaldust või pöördumist tuleb hinnata asja sisu järgi.

Kuna kaebajale on nimetatud haldusakt kätte toimetatud 18.05.2012, tulnuks kaebus esitada 30 päeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates.

Kaebaja on kaebuse Tartu Halduskohtule eitanud ja taotlenud kaebetähtaja ennistamist kuna 18.05.2012 haldusaktil puudub selge vaidlustamisviide. Vastustaja on vastuses kohtule (25.04.2014) leidnud, et ennistamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Tähtaja ennistamine kuulub rahuldamisele, kui menetlusosaline ei ole saanud kaebetähtaega järgida mõjuvatel põhjustel.

Kohus möönab, et vaidlustamisviide 18.05.2012 „vastus kahju hüvitamise taotlusele“ otsustuses ei ole päris korrektne, kuid kaebajal oleks olnud endal võimalus järgi uurida kohtusse pöördumise võimalused. Kaebetähtajad on kohaldatud seadustes selleks, et nendest kinni pidada ning nagu vastustaja õigesti märgib selleks, et tagada õiguskindlust.

Samas nähtub 20.02.2014 „kahju hüvitamise taotluse tagastamine“ otsustusest ja kaebaja 15.01.2014 pöördumisest kahju nõudega vangla poole, et kaebuse esitajal ei ole olnud aega varasemalt kahjunõudega tegeleda, seetõttu on ta esitanud uue kahjunõude vanglale. Milles seisnes kaebaja aja piiratus, selles osas ei ole kaebaja kohtule ega vastaspoolele selgitusi andnud. Samuti on Riigikohus oma lahendites 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 nr 3- 3-1-75-08 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sealhulgas tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks ning jätab kaebetähtaja ennistamata, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 152 lg 1 p. 2 alusel koostoimes HKMS § 124 lg 2.

Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kui asjaolusid sisuliselt hinnata, on kaebuse eduväljavaated väga kasinad , kaebaja katkine hammas on vangla meditsiiniosakonnas parandatud ning kaebaja ees on ka vangla vabandanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik