4-13-6739/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i v a b a r i i g i n i m e l

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2014, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6739 Kohtunik Kristel Vedro Sekretär Raili Raja Kohtuasi H V kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.09.2013 kiirmenetluse otsusele nr 10220912875041

Kaebuse esitaja Menetlusalune isik H V, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-mail: xxxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur, esindaja Meelis Kaev, e-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 24.03.2014, avalikul kohtuistungil Õiguslik alus VTMS § 132 p 3, § 135; § 155, § 156, kohus

O t s u s t a s:

1. H V kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseiniku Ivan Kamenski 29.09.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220912875041, millega H V karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga

45 trahviühiku ulatuses, so 180 eurot ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 24.04.2014.

Asjaolud

1. Väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsuse nr 10220912875041 kohaselt juhtis H V 29.09.2013 kell 16.04 Tallinn-Narva mnt 150. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 117 +-/ 4 km/h. Antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas H V lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik andis väärteo kohta järgmised ütlused: 29.09. 2013 sõitsin Tallinn Narva mnt. ja väidetavalt ületasin kiirust. Olen rikkumisega nõus. Allkiri puudub. 29.09.2013 kiirmenetluse otsusega nr 10220912875041 karistas Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Ivan Kamenski menetlusalust isikut liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, so

180 eurot.

2. H V vaidlustas otsuse ning palus väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et politseipatrullil oli kiire ja talle jäeti tutvustamata väärteo otsuse lahutamatud osad, talle jäeti selgitamata tema õigused ja kohustused, ta ei ole andnud allkirja õiguste tutvustamise juurde, talle ei öeldud kus rikkumine toimus, otsuses on märkimata otsuse koostanud politseiametniku nimi, otsuse on märgitud tunnistajana A. M. Tunnistaja ülekuulamise protokolli ei ole asja materjalide juures. Ta palub tühistada talle puudustega ja alusetult määratud kiirmenetluse otsus. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde.

3. Kohtuistungil 24.03.2014 ülekuulatud politseiametnik Ivan Kamenski kinnitas, et antud rikkumise asjaolusid ta täpselt ei mäleta, kuid tavaliselt ta selgitab isikule tema rikkumist, vastavalt vormistab tema rikkumise. Tutvustab tema õigusi, kohustusi ja siis vormistab protokolli. On eraldi lahter, kus on õiguste ja kohustuste selgitamine ja sinna annab isik ka allkirja. Palub allkirjastada isikul mõlemad otsused, kuid tema kontrollib ainult oma eksemplari. Kinnitas, et inimene oli rahulik ja rikkumisega nõus. Kiiruse mõõtmise protokollile võtab ka allkirja. Kui isik ei ole nõus rikkumisega, siis protokollitakse tunnistaja ütlused, kuid kui on nõus, siis ta kirjutab, et on olemas tunnistaja, kuid ta ei protokolli tunnistaja ütlusi.

4. Kohtuistungil 24.03.2014 ülekuulatud tunnistaja A M kinnitas, et ta ei mäleta üksikasjalikult, mis juhtus 29.09.2013.a. Tavaliselt ta töötab koos Ivan Kamenskiga. Situatsioonid on erinevad, kui üks vormistab protokolli, siis tema on tunnistaja ja vastupidi.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, on võimaldatud anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta ning kui ta nõustub kiirmenetlusega. Tulenevalt VTMS § 31 lg-st 1 ja KrMK §-st 63 on väärteomenetluses üheks tõendiks menetlusaluse isiku ütlused, mitte aga tema nõustumine või mittenõustumine menetluse mõne liigiga. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku ütlus " sõitsin Tallinn-Narva mnt. ja väidetavalt ületasin kiirus, olen rikkumisega nõus``, puudub isiku allkiri ütluste andmise kohta, neid andmeid ega asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ei sisalda ning seda ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks. Kuigi seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, on Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-1-100-03 p 8 ja 9 leidnud, et isik peab andma ütlusi väärteo toimepanemise kohta. VtMS § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, allkirja või kinnituse andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks, mis peab omakorda kaasa tooma üldmenetluse alustamise.

Antud juhul ei ole isik soovinud sisuliselt anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta ega allkirjastada oma ütlusi, mistõttu oleks kohtuväline menetleja järgides VtMS § 56 lg 4 pidanud vormistama keeldumise kiirmenetlusest ning üle minema üldmenetlusele. Lisaks märgib kohus, et vastavalt VtMS § 55 lg 4 tuleb kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustiku 5. peatüki sätetest. VtMS § 31 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades, so tunnistaja ütlused tuleb vormistada ülekuulamise protokollis, kuna tunnistaja ei pruugi kohtuistungil anda tõepäraseid ütlusi tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt VTMS §-st 87 arutada ilma väärteoprotokollita väärteoasja, milles on ette nähtud üldmenetluse läbiviimine. Seetõttu tuleb maakohul tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus ja lõpetanud väärteomenetlus. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik