4-13-6882/62 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-6882

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märtsil 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6882 (3.1-2/9769) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Marina Davõdovitš Menetlusalune isik Gennadi Bõkov, elukoht xxx, isikukood 36910153713, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: xxx, õpetaja. Kohtuväline menetleja Tööinspektsioon Registrikood 70001969, asukoht Gonsiori 29, 10147 Tallinn Väärteoasi

Gennadi Bõkovi kaebus Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Xx 16.10.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 3.1- 2/9769 Istungil osalenud isikud Kaebuse esiataja: Gennadi Bõkov Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Mägi Tunnistaja xx Kohtuistungi toimumise aeg 20.03.2014.

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 135 lg 2

Rahuldada Gennadi Bõkovi kaebus.

Tühistada Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Xxi 16.10.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 3.1-2/9769. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Gennadi Bõkovi suhtes töötajate usaldusisiku seaduse § 24 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.

VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Gennadi Bõkovile kaitsja Kristjan Mägile makstud tasu summas 1426 ( üks tuhat nelisada kakskümmend kuus) eurot.

4-13-6882

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 28. aprillist 2014. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

Tööinspektsioon tegi 16.10.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 3.1-2/9769, mille kohaselt karistati Gennadi Bõkovit töötajate usaldusisiku seaduse (edaspidi ka TUIS) § 24 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

18.10.2013 esitas Gennadi Bõkov Viru Maakohtule kaebuse Tööinspektsiooni 16.10.2013 otsusele. Kaebuse kohaselt ei ole Gennadi Bõkov füüsilise isikuna tööandjaks, mistõttu on Gennadi Bõkovile määratud rahatrahv ebaõigesti. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.01.2014 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

10.03.2014 esitas Gennadi Bõkovi kaitsja advokaat Kristjan Mägi kaebuse täiendused, milles palus tühistada täies ulatuses kohtuvälise menetleja 16.10.2013 kiirmenetluse otsuse ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning mõista riigieelarve vahenditest Gennadi Bõkovi kasuks välja 1 380,00 eurot valitud kaitsja õigusabikulude katteks. Kaitsja leiab, et käesoleva väärteoasja lahendamisel tuleb tuvastada mitmed olulised asjaolud, mida kohtuväline menetleja ei ole teinud. Karistamaks Gennadi Bõkovit TUIS § 24 lg 1 ja VTMS § 55 lg 1 p 2 alusel, tuleb esmalt mh välja selgitada, kas: (i) Gennadi Bõkov iseseisvalt füüsilise isikuna on tööandjaks Narva Kreenholmi Gümnaasiumi (edaspidi ka kui „NKG“) õpetajatele/töötajatele; (ii) Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ametiühing on olemas, st kas see on moodustatud kehtivalt vastavalt seadusele ja Narva Haridustöötajate Liidu põhikirjale; (iii) Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ametiühingu usaldusisikud omavad üldse usaldusisiku volitusi; (iv) NKG-s on valitud töötajate usaldusisik ja kas sellest on tööandjale viivitamatult teavitatud; (v) Kahe töötajaga töösuhte lõpetamisel tuli eraldiseisvalt usaldusisikut informeerida või mitte; (vi) Gennadi Bõkov on jätnud täitmata informeeris ja/või konsulteerimise kohustuse. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised: - Kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks ning järgitud ei ole kiirmenetluse läbiviimise nõudeid. - Gennadi Bõkov füüsilise isikuna ei ole tööandjaks, mistõttu ei ole Gennadi Bõkovi karistamine TUIS § 24 lg 1 alusel võimalik. TLS-i ja TUIS-i tähenduses on tööandjaks Narva linn mitte Gennadi Bõkov füüsilise isikuna. - Alternatiivselt, kui Gennadi Bõkovit on võimalik lugeda tööandjaks, ei saa Gennadi Bõkovit TUIS § 24 lg 1 alusel karistada, kuna süüteokoosseis ei ole täidetud. Asjaolu, et informeerimine ja/või konsulteerimine ei ole läbi viidud kirjalikult või kirjalikku

4-13-6882

taasesitamist võimaldavas vormis, ei tähenda, et informeerimist ja/või konsulteerimist ei oleks üldse toimunud. Kahe isikuga töösuhte lõpetamisel TUIS 17 lg 1 ega TUIS § 20 lg 1 p-d 1-3 ei kohaldu. Narva Kreenholmi Gümnaasiumis ei olnud usaldusisikuid, keda informeerida ja/või konsulteerida. Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ametiühingut õiguslikus mõttes ei eksisteeri ning selle usaldusisikutel puuduvad volitused - NKG töötajate usaldusliku valimisest ei ole Gennadi Bõkovile teatatud ning esimest korda ilmus 12.12.2012 protokoll välja alles töövaidluskomisjoni 28.08.2013 istungil. Igal juhul ei ole Gennadi Bõkov saanud töötajate usaldusisiku suhtes rikkuda TUIS-s sätestatut, kuna Gennadi Bõkovile ei ole teatatud töötajate usaldusisiku valimisest. - Karistus on määratud ebaõigesti.

12.03.2014 esitas Tööinspektsioon Viru Maakohtule taotluse väärteoasjas nr 4-13-6882 kaebuse arutamise edasilükkamiseks volitatud esindaja haigestumise tõttu. 19.03.2014 esitas Tööinspektsioon kohtule taotluse, milles palus rahuldada Gennadi Bõkovi kaebus ning tühistada täies ulatuses kohtuvälise menetleja 16.10.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 3.1-2/9769 menetlusnormide rikkumise tõttu kohtuvälises menetluses. Samuti paluti vähendada oluliselt kaitsja taotluses nimetatud õigusabikulude hüvituse määra.

20.03.2014 toimunud kohtuistungile kohtuvälise menetleja esindaja ei ilmunud. Kohus kuulas istungil kaebaja ning tunnistaja Xx selgitusi ning uuris toimikus olevaid kirjalikke tõendeid: 18.10.2013 kaebus koos lisaks oleva Tööinspektsiooni 16.10.2013 otsusega; Kohtu initsiatiivil kogutud dokumendid, mis puudutavad töölepingute sõlmimist ja ülesütlemist Xxga, Xxga, Xxga ja Xxiga; 10.03.2014 kaebuse täiendusele lisatud dokumendid.

Maakohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtuvälise menetleja arvamuse, kaebaja esitatud ning kohtu initsiatiivil kogutud dokumentidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vaidlustatud kiirmenetluse otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette alljärgnevat käitumist: Gennadi Bõkov, olles Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktor (tööandja) ei informeerinud ja konsulteerinud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ametiühingu usaldusisikute Xx ja Xxiga kavatsetavatest olulistest muudatustest töötajate töölepingulistes suhetes, lõpetades töölepingud töötajate Xx ja Xxga. Samuti ütles Gennadi Bõkov üles töötajate esindajate Xx ja Xxi töölepingud, küsimata eelnevalt arvamust ülesütlemise kohta töötajatelt või ametiühingult. Sellega on rikutud töölepingu seaduse § 94 lg 1, ametiühingute seaduse § 22 lg 1 ja töötajate usaldusisiku seaduse § 17 lg 1. Väärteo toimepanemist kinnitavate tõenditena on märgitud tunnistajate ütlused. Väärtegu on

4-13-6882

kvalifitseeritud TUIS § 24 lg 1 järgi ning karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku ülestunnistust osas, mis puudutab informeerimise ja konsulteerimise kohustuse teostamist kirjalikult. Menetlusalusele isikule on määratud karistus kiirmenetluses kohaldatavas maksimaalses määras so 100 trahviühikut.

Töölepingu seaduse § 94 lg 1 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Ametiühingute seaduse § 22 lg 1 kohaselt peab tööandja informeerima ametiühingu usaldusisikut ja konsulteerima temaga töötajate usaldusisiku seaduse §-des 17–21 ette nähtud tingimustel ja korras. Töötajate usaldusisiku seaduse § 17 lg 1 kohustab tööandjat, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, rakendama käesolevas peatükis sätestatud informeerimist ja konsulteerimist.

TUIS § 24 lg 1 näeb ette vastutuse tööandja poolt informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest. Seega TUIS § 24 järgi karistusotsustuse tegemiseks peab olema tuvastatud, et menetlusalusel isikul oli tulenevalt oma ametikohustustest informeerimise või konsulteerimise kohustus ning ta on vastava kohustuse jätnud süüliselt täitmata.

Vaidlustatud otsuses heidetakse kaebajale ette sisuliselt kahte rikkumist. Esiteks seda, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktorina ta ei informeerinud ja konsulteerinud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikute Xx ja Xxiga kavatsetavatest olulistest muudatustest töötajate töölepingulistes suhetes. Teiseks on kaebajale heidetud ette, et ta ütles üles töötajate esindajate Xx ja Xxi töölepingud, küsimata eelnevalt arvamust ülesütlemise kohta töötajatelt või ametiühingult. Mõlema nimetatud teo eest on mõistetud karistus TUIS § 24 järgides. Kuivõrd otsuses puuduvad karistuse määramisel viited KarS § 63 rakendamisele, siis tuleb järeldada, et kohtuvälise menetleja hinnangul oli tegemist TUIS § 24 koosseisupärase teo korduva toimepanekuga. Kohus ei saa taolise seisukohaga nõustuda, kuivõrd mõlema teo kirjeldus ei vasta TUIS § 24 objektiivsetele tunnustele. Nimetatud säte näeb küll ette vastutuse informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumise eest, kuid ei sätesta vastutust töötajate esindajate töölepingute üles ütlemise eest ilma eelnevalt töötajatelt või ametiühingult arvamust küsimata. Viimati nimetatud kohustus tuleneb töölepingu seaduse § 94 lg-st 1, kuid vastava kohustuse täitmata jätmine ei ole TUIS § 24 väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastav süütegu. Ka töötajate usaldusisiku seaduse teised sätted, töölepingu seadus ega mõni muu õigusakt ei näe ette karistusõiguslikku vastutust töötajate esindajate töölepingute üles ütlemise eest ilma eelnevalt töötajatelt või ametiühingult arvamust küsimata. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et taolises käitumises ei ole võimalik tuvastada süüteo koosseisuliste tunnuste esinemist, mistõttu tuleb nimetatud osas kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel lõpetada koosseisutunnuste puudumise tõttu.

Seonduvalt väidetava informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumisega märgib kohus järgnevat.

Arvestades, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist kiirmenetluse otsusega, tuleb esmalt

4-13-6882

kontrollida, kas kiirmenetluse kohaldamise eeldused ning kiirmenetluse otsusele ettenähtud nõuded on kohtuvälise menetleja poolt täidetud.

VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt peab kiirmenetluse otsuse tegemisel kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused. VTMS § 57 lg 1 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses muu hulgas otsuse tegemise aeg ja koht; kohtuvälise menetleja ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht; menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5; teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on kiirmenetlusega nõus; väärteo toimepanemise aeg ja koht; väärteo lühikirjeldus; väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid; menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3 kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi.

Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on antud juhul täidetud VTMS § 55 lg 1 p 1-3 nõuded – menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi, antud võimalus ütluste andmiseks ning ta on andnud ka nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Samas küsitav on kas otsuse tegemise ajal oli täidetud obligatoorne eeldus – väärteo toimepanemise asjaolude selgus. See, et menetlusalune isik on andnud nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks, ei kinnita veel, et süüteo toimepanemise asjaolud on selged.

Esiteks ei ole otsuses kajastatud väärteo kirjeldusest aru saada, millest tulenevalt oli menetlusalusel isikul TUIS §-s 24 nimetatud informeerimise ja konsulteerimise kohustus. Samuti ei nähtu kohtuvälisemenetleja poolt kogutud tõendusteabest, et kohtuväline menetleja oleks taolise kohustuse esinemise tõendamiseks kogunud vajalikku tõendusteavet. Teiseks ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja väitetava kohustuse rikkumise tuvastanud. Otsuses on märgitud, et väärteo toimepanemist kinnitavad tunnistajate ütlused, sealjuures ei ole aga täpsustatud milliste tunnistajate ütlused. Ühest järeldust ei võimalda teha ka kohtu nõudmisel esitatud väärteomaterjalid. Kohus esitas kohtuvälisele menetlejale nõude edastada kohtule väärteotoimik. Nimetatud nõudmise alusel edastati kohtule mitmeid dokumente sh kahe tunnistaja ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid. Kuivõrd aga tegemist ei ole süstematiseeritud väärteotoimikuga, puudub kohtul teadmine, kas tegemist on kogu olemasoleva tõendusteabega või üksnes mingi osaga neist. Kohus võib üksnes oletada, et otsuse tegemisel on tuginetud tunnistajate Looki ja Vissarionovi ütlustele. Seonduvalt tõenditega on arusaamatu ka kaebaja ütluste tõendina arvestamine või mittearvestamine. Ühest küljest on kergendava asjaoluna arvestatud kaebaja puhtsüdamlikku osalist ülestunnistust, kuid samas tõendite loetelus menetlusaluse isiku ütlusi nimetatud ei ole. Otsusest nähtuvalt on puhtsüdamlik ülestunnistus olnud üksnes osaline, sellest järeldub omakorda, et menetlusaluse isiku ütlused pidid osas, milles ta süüd ei tunnista, olema vastuolus teiste tõenditega (Samas, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära kaebaja selgitused, ei saa kuidagi nõustuda otsuses märgituga, et kaebaja on

4-13-6882

mingis osas oma süüd puhtsüdamlikult tunnistanud). Asjaolusid, miks on kohtuväline menetleja otsustanud tugineda tunnistajate ütlustele ning kaebaja ütlused kõrvale jätnud ning mil viisil on nendevaheline vastuolu kõrvaldatud, kiirmenetluse otsusest ei nähtu. Seega tegemist on ilmse vastuoluga, mida kõrvaldatud ei ole ning see viitab omakorda asjaolule, et otsuse tegemise hetkel ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud selged. Isegi kui asuda seiukohale, et otsusest ja esitatud materjalidest on piisavalt aru saada, et kohtuväline menetleja on tuginenud just kahe eelnimetatud tunnistaja ütlustele, siis kohtu hinnangul on tegemist ebapiisava tõendikogumiga, mille pinnalt ei ole võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuse väärteokirjelduses nimetatud asjaolude esinemist. Kohtu hinnagul ei ole võimalik kahe eelnimettaud tunnistaja ütlustega tuvastada näiteks kaebajale tööandja poolt pandud õiguste ja kohustuste mahtu ning talle antud pädevust, mis võimaldaks otsustada, kas ta oli TUIS § 24 tähenduses erisubjektiks või mitte. Samuti ei ole tunnistajate ütlused piisavad tõendid tuvastamaks nende usaldusisikute staatust. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kiirmenetluse otsust tehes ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud üheselt selged ning kogutud tõendite maht ei võimaldanud teha otsuses märgitud järeldusi. Seega puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks.

Riigikohtu kohtuotsuses nr 3-1-1-92-09 avaldatud seiskohtade kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine, kui ei ole täidetud selle tingimused, oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Taolises olukorras tuleks kiirmenetluse otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.

Lisaks eelnimetatule on vaidlustatud otsuses puudusi ka väärteo kirjelduses. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-9-05). TUIS §-s 24 sätestatud süüteokoosseis on blanketne tegevusetusdelikt, mille puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt kohtuväline menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis Nii nagu ülal öeldud, ei ole väärteo kirjeldusest aru saada, millest tulenevalt oli menetlusalusel isikul TUIS §-s 24 nimetatud informeerimise ja konsulteerimise kohustus. Kas see kohustus tulenes kaebajale tööandja poolt pandud kohustustest või on tegemist mõnest õigusaktist tuleneva nõudega. Samuti ei ole teokirjelduses avatud subjektiivse koosseisu tunnuseid st ei ole märgitud kas tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Nimetatud asjaolude esinemist ei saa kohus omal initsiatiivil tuvastama asuda, kui neid väärteootsuses ei kajastu.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1

4-13-6882

sätestatud menetlusaluse isiku õigust. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Asjaolu, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevuskui tegevusetusdeliktide puhul. (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-9-08, 3-1-1-7-06)

Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kiirmenetluse otsuses oleva teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik aru saada, milles konkreetses kaebajat süüdistatakse. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 tulenevat kaebaja õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, st süüdistus on ebaselge.

Kui väärteo kvalifikatsiooni osas on kohtul pädevus kohtuvälise menetleja otsust muuta, siis tulenevalt VTMS §-st 87 on kohus seotud otsuses oleva teokirjelduse piiridega ning kohtul puudub pädevus teokirjeldust täpsustada või muuta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning kaebaja suhtes tuleb menetlus lõpetada ka seetõttu, et kaebajale etteheidetava väärteo kirjelduse pinnalt ei ole üheselt tuvastatav, milles kaebajat süüdistatakse ning seega puuduvad väärteomenetluse alused.

Eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et kiirmenetluse otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millest tulenes kaebaja tegutsemiskohustus ning kajastatud ei ole subjektiivseid tunnuseid. Samuti puudus VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldus – väärteotoimepanemise asjaolude selgus. Kohtu hinnangul on tegemist väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumistega, mida ei saa kohtumenetluses kõrvaldada. Neil põhjustel tuleb vaidlustatud kiirmenetluse otsus tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel.

Menetluskulud

Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse hüvitada kaebajale kaitsja teenuste eest tasutud 1426 eurot. Arvestades kaitsja teostatud töö mahtu (sh ühe kohtuistungi ootamatut edasilükkumist) ning kvaliteeti, on kohus seisukohal, et taotlus on põhjendatud. Tulenevalt VTMS §-st 23 kuulub Gennadi Bõkovile riigieelarve vahenditest hüvitamisele kaitsjale Kristjan Mägile makstud tasu summas 1426 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik