1-14-3467/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-3467 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör

V.H süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,

KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 349 järgi kokkuleppemenetluses

Alar Häidberg

Süüdistatav ja kaitsja V.H elukoht XXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 3 korral, kõigil kolmel korral karistatud ka varguste eest tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja riigi õigusabi osutamise korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada V.H KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista aasta vangistust. (üks)

Süüdi tunnistada V.H KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kuu vangistust. (üks)

Süüdi tunnistada V.H KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. (kolm)

Süüdi tunnistada V.H KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2014.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-14-3467 kohtueelses menetluses 13260101685 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Berit Pool

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista V.H-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta (üks) vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristusteks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust, (üks) (kuus) (kakskümmend neli)

lugedes käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetud 1 aasta (ühe)

vangistuse kaetuks 27.11.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9690 V.H-le karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuu 24 päeva vangistusega. (ühe) (kuue) (kakskümmend neli)

KarS § 65 lg 1 viimase lause alusel arvata liitkaristustest maha 27.11.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu Kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9690 karistuseks mõistetud vangistuse ärakantud osa, s.o on seisuga 17.04.2014.a 30

(kolmkümmend) (kuuskümmend) päeva vangistust ehk 60 tundi üldkasulikku

tööd. 17.04.2014.a seisuga jääb V.H-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. (üks) (viis) (kakskümmend neli)

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 17.04.2014.a seisuga ärakandmata karistus - aasta 5 kuud 24 päeva vangistust (üks) (viis) (kakskümmend neli)

1078 (üks tuhat seitsekümmend kaheksa) tunni üldkasuliku tööga 27.11.2013.a

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-13-9690 määratud tingimustel – 2-aastase üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise algust lugeda 23.11.2013.a kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 13.12.2013.a.

KarS § 69 lg 4 alusel on V.H üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

– XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6).

V.H suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 2 p 4 alusel ja lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-24-11 kajastatud põhimõttest ning võttes arvesse asjaolu, et liitkaristus kohtuotsuste kogumis on V.H-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud KarS § 65 lg 1 alusel ning 27.11.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9690 on sundraha V.H-lt riigituludesse välja mõistetud, jätta (480 eurot) käesolevas kriminaalasjas menetluskuluna sundraha V.H-lt (532 eurot 50 senti) riigituludesse välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.H-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 108 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 72 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 121; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 36 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).

Menetluskulu tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr EE 89 10 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 93 22 00221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 40 33 00333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 70 17 00017001577198 №rdea

Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „V.H, 1-14-3467, menetluskulu 23.04.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu vältel tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud .

Süüdistatav V.H kaitsja advokaat Aivar Kello 23.04.2014.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 36 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 6 eurot) advokaat Aivar Kello süüdistatav V.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kannatanu Elisa Eesti AS tsiviilhagi 799 euro 82 sendi nõudes võlaõigusseaduse

(edaspidi: VÕS) VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4, § 440 lg 1,2, § 444 lg 3 alusel rahuldada ning välja mõista V.H-lt kannatanu Elisa Eesti AS-i

(esindaja Piia Laks: ) (seitsesada üheksakümmend piia.laks@elisa.ee kasuks 799 üheksa) (kaheksakümmend kaks) eurot 82 senti. KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kannatanu soovil edastada Elisa Eesti AS-le kohtuotsus elektroonselt: . piia.laks@elisa.ee KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

V.H (V.H) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning omamata kavatsust tehingut täita, lõi 09.01.2012 Tartu linnas Ringtee 75 asuvas Elisa

Eesti AS esinduses klienditeenindaja A.K., kus V.H kasutas S.S. una esinedes isiku tuvastamisel S.S. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust nr XXX ja sõlmis Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 1544205 ja

Elisa Eesti AS liitumislepingu nr 1544209 lisa järelmaksuga vara müügilepingu, millega sai valdusesse mobiiltelefoni Sony Ericsson Ray koodiga 359590040999119 maksumusega 264 eurot. Lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisega tekitas V.H Elisa Eesti AS-le 264 eurot varalist kahju. Sellega pani V.H toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Samuti süüdistatakse V.H selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest

- võltsis 09.01.2012 Tartu linnas Ringtee 75 asuvas Elisa Eesti AS esinduses

Elisa Eesti AS-ga sõlmitud liitumislepingut nr 1544205 sellega, et kasutas S.S.

nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust nr XXX S.S. una esinemiseks, esitas valeandmed S.S. nimelt ja allkirjastas Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 1544205 S.S. una, eesmärgiga omandada lepingust tulenevaid õigusi, s.o kasutada mobiilsideteenuseid, kuid jätta teenuste eest tasumata.

- võltsis 09.01.2012 Tartu linnas Ringtee 75 asuvas Elisa Eesti AS esinduses

Elisa Eesti AS-ga sõlmitud liitumislepingu nr 1544209 lisa järelmaksuga vara müügilepingut, eesmärgiga omandada lepingust tulenevaid õigusi sellega, et kasutas S.S. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust nr XXX S.S. una esinemiseks, esitas valeandmed S.S. nimelt ja allkirjastas Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 1544209 lisa järelmaksuga vara müügilepingu S.S. una, mille tulemusena sai enda valdusesse mobiiltelefoni Sony Ericsson Ray koodiga 359590040999119, maksumusega 264 eurot. Sellega pani V.H toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise.

Samuti süüdistatakse V.H selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest

- 09.01.2012 Tartu linnas Ringtee 75 asuvas Elisa Eesti AS esinduses võttis peale tema poolt Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 1544205 võltsimist võltsitud dokumendi (liitumislepingu) kasutusele, eesmärgiga omandada lepingust tulenevaid õigusi ja samas vabaneda kohustustest, s.o kasutada mobiilsideteenuseid, kuid jätta teenuste eest tasumata.

- 09.01.2012 Tartu linnas Ringtee 75 asuvas Elisa Eesti AS esinduses võttis peale tema poolt Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 1544209 lisa järelmaksuga vara müügilepingu võltsimist võltsitud dokumendi (liitumislepingu nr 1544209 lisa järelmaksuga vara müügileping) kasutusele, eesmärgiga omandada lepingu lisast tulenevaid õigusi ja samas vabaneda kohustustest, s.o kasutada mobiiltelefoni Sony Ericsson Ray koodiga 359590040999119, kuid jätta selle eest tasumata. Sellega pani V.H toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

Samuti süüdistatakse V.H selles, et tema 09.01.2012 Tartu linnas Ringtee

75 asuvas Elisa Eesti AS esinduses esitas klienditeenindaja A.K. teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o S.S. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse nr XXX , eesmärgiga omandada õigus osta järelmaksuga mobiiltelefon Sony Ericsson Ray ning jätta selle eest tasumata. Sellega pani V.H toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Kuriteoga tekitas V.H kannatanu Elisa Eesti AS-le 264 eurot varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 799 eurot 82 senti (lk 12-14). V.H on nõus tsiviilhagi 799 eurot 82 senti väljamõistmisega kannatanu AS Elisa Eesti kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta

6 kuud 24 päeva vangistust, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse 1 aasta vangistust kaetuks 27.11.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-13-9690 mõistetud karistusega 1 aasta 6 kuu 24 päeva vangistusega. 27.11.2013

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-13-9690 mõistetud karistusest on 27.11.2013 kuni 17.04.2014 V.H ära kandnud 30 päeva vangistust, sest ta on sooritanud 60 tundi üldkasulikku tööd. Alates 17.04.2014 kandmata karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust 1078 tunni üldkasuliku tööga 27.11.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-13-9690 määratud tingimustel ja tähtajaga, s.o 13.12.2015.

Konfiskeerimist ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots