3-13-70137/24 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-70137

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-70137 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

M. J kaebus, milles kaebaja taotleb:

- Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna hoolekandekomisjoni 24.10.2013 protokollilise otsuse nr 2-10.17/25 päevakorra punkti nr 12 osas vastuvõetud otsuse tühistamist.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

11. aprillil 2014.

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja M. J (esindaja J. J). Vastustaja Pärnu linn (esindajad Raul Kivi ja Andrus Jürgens).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata M. J kaebus haldusasjas nr 3-13- 70137.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 25. aprillil 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

15.10.2013 esitas M. J Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale avalduse eluasemega seotud ettenägematute kulude hüvitamiseks (tl 37).

3-13-70137

24.10.2013 Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna hoolekandekomisjoni protokollilise otsuse nr 2-10.17/25 päevakorra punktis nr 12 otsustati mitte lugeda M. J taotluses toodud kulusid ootamatuteks ja eluks hädavajalikeks kuludeks ning jäeti taotlus rahuldamata (tl 35). 04.12.2013 esitas M. J kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna hoolekandekomisjoni 24.10.2013 protokollilise otsuse nr 2-10.17/25 punkti

12 tühistamiseks (tl 6-7). 17.02.2014 esitas Pärnu linn vastuse kaebusele (tl 32-33, 35-55). 11.04.2014 toimus asjas kohtuistung (tl 69).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidetel on komisjoni poolt otsuses ülesloetletud põhjused moonutatud. Kaebaja ostis enne külmade tulekut uue küttekolde 660 euro eest. Tegemist oli eluks vajaliku eluasemekuluga, sest küttekolle oli lagunenud ja eluaset oli vajalik kütta. Kaebaja tasus küttekolde eest ning see oleks tulnud talle hüvitada. Juhul, kui taotlus oli esitatud puudustega, oleks pidanud taotlejat sellest teavitama. Kui täisealine poeg elab vanematega samas majas, ei tähenda see seda, et ta kuulub vanematega samasse leibkonda. Kaebaja omab eraldi eluaset, mistõttu on kaebaja ja tema vanemate arvamine ühte leibkonda meelevaldne. Laim, et kõike tasutakse üheskoos. Ametnikel pole midagi rääkida raske psüühilise puudega isikuga M. Jga, seetõttu puudub neil ka vajadus M. Jga kohtumiseks. M. J on abistanud oma ema igapäevasel toimetulekul. Hoolekande töötajad on omavoliliselt tunginud T kinnistule, teinud omavoliliselt arvestusi taotleja vanemate pangakontode sissetulekute osas ja liitnud kõik ühte, kuid selleks ei ole neil õigust. Samas ei ole ühtegi kulutust sissetulekutest mahaarvestatud. Vaidlustatud otsuse tagajärjel oli kaebaja sunnitud ostetud küttekolde tagastama.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Tegemist ei ole sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva toetusega, vaid kohalikust eelarvest makstava toetusega, mis toimub vastavate määruste alusel. Leibkonna mõiste on toodud sotsiaaltoetuste suuruse ja nende määramise korra § 2 lg 2. Lisatoetuse määramine sõltub leibkonna kõigi liikmete sissetulekutest. Sissetulekute hulka ei arvestata õigusaktide alusel makstavaid sotsiaaltoetusi ning ühekordseid riiklikke toetusi. Lisatoetusi makstakse selleks vahendite olemasolu korral hädavajalike kulutuste katmiseks. Antud juhul leiti, tegemist on ühe leibkonnaga, lähtuti ühistest sissetulekutest ning arvesse võeti eluaseme kulud. Arvestuse tulemusel jäi leibkonnal kätte 616.39 eurot, mis ületab riikliku toimetuleku piiri. Hinnati ka sotsiaaltöötaja poolt kodukülastuse käigus saadud teavet, J. J poolt räägitut ning leiti, et T elavad isikud kuuluvad ühte leibkonda. Sotsiaaltöötaja kontrollis leibkonna liikmete sissetulekuid riikliku sotsiaalkindlustuse registri kaudu. Arvesse võeti väljaminekutena eluaseme

3-13-70137

kulud. Laenulepingut ei võetud arvesse, kuna kehtestatud korra kohaselt ei arvestata laene ja võlgnevusi väljaminekute hulka. Lisatoetust makstakse just väikese sissetulekuga leibkondade hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Hädavajalike kulutuste hulka ei kuulu elamu rekonstrueerimise ja laiendamisega seotud kulutused, mistõttu kamina soetamiseks kantud kulutused ei loetud ootamatuks ega hädavajalikuks. Ka juhul, kui ka mitte lugeda kaebajat koos vanematega samaks leibkonnaks, on taotleja vanematel kaebaja suhtes abistamiskohustus põhiseaduse § 27 lg 5 ja perekonnaseaduse § 97 lg 3 alusel. Vastustaja on hinnanud kaebaja ja temaga koos elavate vanemate toimetulekuvõimet ning leidis, et neil on olemas vahendid, mis ületavad riiklikult kehtestatud toimetuleku piiri.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 teine ja kolmas lause sätestavad, et Eesti kodanikul on õigus saada puuduse korral riigilt abi. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid. SHS § 9 lg 1 kohaselt on vallas või linnas elavale isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Isikul on õigus saada õigusaktides sätestatud hüve kohe või mõistliku aja jooksul juhul, kui hüve saamise eeldused on täidetud ja seadus ei sätesta teisiti.

Kaebaja esitas vastustajale taotluse kompenseerida talle „… ettenägematud eluaseme kulud koos küttepuudega …“ (tl 37). Asjas kogutud tõendite kohaselt taotles kaebaja omavalitsuse pakutavat sotsiaaltoetust, mida makstakse omavalitsuse eelarvest. PS § 154 lõike 1 alusel otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. SHS § 23 lg 1 alusel võib vallavõi linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid toetusi, soodustusi ja teenuseid ta pakub lisaks põhiseadusest ja seadusest tulenevatele kohustuslikele teenustele. Pärnu linnas reguleeris taotluse esitamise ja otsuse tegemise ajal linnaeelarvest lisatoetuste määramist Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 17 kinnitatud „Sotsiaaltoetuste kord“ (edaspidi määrus nr 17) ja Pärnu Linnavalitsuse 29.06.2012 määrusega nr 15 kinnitatud „Sotsiaaltoetuste suurused ja nende määramise kord“ (edaspidi määrus nr 15). Määruse nr 17 § 2 lg 1 kohaselt on sotsiaaltoetus leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. Leibkonnaks loetakse käsitletud

3-13-70137

paragrahvi lg 2 alusel üksikisikut, perekonda või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Kaevatava otsuse kohaselt on kaebaja taotluse menetlemisel tuvastatud, et kaebaja ja temaga koos elavad vanemad kasutavad ühiseid eluruume ja kõrvalruume ning kõik eluasemekulud tasutakse kaebaja arveldusarvelt. Erinevate arvete koostamist kaebaja nimele ning nende kaebaja poolt tasumist kinnitavad kohtule esitatud dokumendid (tl 38, 39, 40, 53-55). Kaebuse kohaselt hooldab kaebaja oma hooldusvajadusega ema igapäevasel toimetulekul ning on andnud oma isale volitused enda esindamiseks kõikides tehingutes ja toimingutes, mis on seotud kaebaja nimel asjade algatamisega ja ajamisega (tl 7, 22-23). Hinnates asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid on kaebajal ja tema vanematel omavahel varalised suhted ning vastastikused õigused ja kohustused. Nimetatud isikud elavad koos ning neil on ühine majapidamine. Seega on tegemist ühise leibkonnaga.

Kaebaja on esitanud linnale vastava vormikohase taotluse (tl 37). Taotluse blanketile trükitud selgituse kohaselt on taotlust menetleval ametnikul haldusmenetluse seaduse § 6 alusel õigus küsida taotleja pangakonto väljavõtet ja muid otsuse tegemiseks vajalikke alusdokumente. Samuti on blanketil selgitus selle kohta, et taotlust allkirjastades annab taotleja nõusoleku töödelda avalduses sisalduvaid isikuandmeid käesoleva avalduse lahendamise eesmärgil, samuti isiku poolt tulevikus esitatavate avalduste lahendamisel. Kaebaja on taotluse allkirjastanud 15.10.2013, andes sellega nõusoleku taotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumiseks. Tulenevalt eeltoodust ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited selle kohta, et vastustaja ametnikud on alusetult ja omavoliliselt soovinud tuvastada taotluse esitamise aluseks olevaid asjaolusid (teostanud vaatlust T kinnistul, soovinud

M. Jga kohtuda). Vastustaja kinnitusel kontrolliti taotluse lahendamiseks kaebaja poolt esitatud andmeid ning leibkonna liikmete sisetulekuid X-tee riikliku sotsiaalkindlustuse registri ja maksuhalduri kaudu. Otsuses toodud arvestusest selgub, et arvestamise aluseks olid isikute poolt saadavad pensionid, sotsiaaltoetused. Seega on taotluse lahendamiseks kontrollitud Sotsiaalkindlustusameti poolt isikutele tehtud väljamakseid ning kaebaja etteheited vastustaja poolt tema vanemate pangakontode kannete arvestamise osas on alusetud.

Määruse nr 17 § 8 lg 1 sätestab, et lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Seega saab lisatoetust üksnes juhul, kui kulutuse kandmine oli isikule hädasti vaja minev ning ilmtingimata vajalik. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et

3-13-70137

tegelikult ei oma tähtsust, kas tegemist on ettenägematute kuludega või hädavajalike kuludega. Kaebaja väidetel oli ta sunnitud kamina ostma lagunenud küttekolde asemel eluaseme kütmiseks. Kaebaja märgib kaebuses, et tema jaoks ei olnud tegemist ettenägematu kuluga, vaid elus vajaliku eluasemekuluga ning tal oli toetuse saamiseks õigus, kuna tema elatustaseme jääk on alla toimetuleku piiri ( tl 6, 6 pöördel). Arvestades eeltoodut oli kamina ostu puhul tegemist elukohale tehtava väljaminekuga. Otsuse põhjenduste kohaselt tegeles kaebaja taotluse esitamisele eelnenud ajavahemikul eluaseme rekonstrueerimise ja laiendamisega, mida kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid (41, 42, 45-47, 49-51). Esitatud väidetest ja tõenditest saab järeldada, et kamina ostu puhul ei olnud tegemist hädapärase kulutuse kandmisega, pigem oli eesmärgiks elustandardi parandamine, mille teostamiseks oli vaja võtta laenu (tl 44). Määruse nr 17 sätete kohaselt ei loeta lagunenud küttekolde parandamist ja/või väljavahetamist, eluaseme rekonstrueerimist/laiendamist ega laenu võtmist eluks hädavajalike kulutuste hulka.

Pärnu linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise tingimused ja makstavate sotsiaaltoetuste suuruse kehtestab Pärnu Linnavalitsuse 29.06.2012 poolt määrusega nr 15 kinnitatud „Sotsiaaltoetuste suurused ja nende määramise kord“. Määruse nr 15 § 2 lg 2 järgi võib sotsiaaltoetuse jätta määramata, kui toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Kaevatavas otsuses toodud arvestuse kohaselt loeti isikute sissetulekuks pensionid, sotsiaaltoetused, millest arvestati väljaminekuna maha eluasemekulud. Seega on ebaõiged kaebaja väited selle kohta, et sissetulekutest ei arvestatud maha ühtegi kulutust. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud otsuses toodud summasid sissetulekute ega väljaminekute osas. Lisatoetuse määramise eesmärk on tagada leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt riiklikule toimetulekupiirile lähtuvalt leibkonnaliikmete arvust. Otsuses toodud arvutuste järgi on kaebaja leibkonna kogusissetulek 934,86 eurot kuus. Kolmeliikmelise leibkonna riiklik elatusmiinimum peale kommunaalkulude mahaarvestamist on 199,42 eurot. Kaebaja taotluse lahendamisel on sissetulekust maha arvestatud eluasemekulud 119,05 eurot, seega jääb leibkonnale kuus kätte 616,39 eurot. Arvestades eeltoodut on õige vastustaja järeldus selle kohta, et leibkonnale jääb kätte piisavalt vahendeid ning leibkond ei kuulu määruse nr 15 alusel lisatoetust saavate isikute hulka.

Alusetud on kaebaja esindaja väited selle kohta, et ta sai 11.04.2014 toimunud kohtuistungist teada alles 14.04.2014 (tl 72). Kaebaja on kaebuse kohtule

3-13-70137

edastanud e-posti teel ning märkinud kaebuses oma e-posti aadressi, kuhu kohtu poolt on kaebajale edastatud teadmiseks nii 18.03.2014 määrus asja kohtuistungile panemise kohta (tl 62, 63) kui ka kohtukutse (tl 64, 65), mille kätte saamist on kaebaja esindaja kohtule ka kinnitanud (tl 66-67). Kohtukutsel on ka selgitus, et mõjuval põhjusel mitteilmumisest tuleb kohut teavitada. Kaebaja esindaja on korduvalt e-posti teel kohtuga suhelnud (tl 5, 10, 21, 28, 30, 66-67, 72). Kohtu poolt on dokumendid edastatud kaebaja esindajale kaebuses märgitud e-posti aadressile ( tl 9, 20, 27, 29, 30, 63, 64, 71). Kaebaja esindaja vastuste sisust on üheselt arusaadav, et esindaja on kohtu poolt edastatud dokumendid kätte saanud ning nende sisust ka arusaanud (28, 30), mistõttu ei ole usutavad esindaja väited selle kohta, et e-posti teel edastatud teave ei pruukinud olla talle nähtav. Kaebaja esindaja märgib 14.04.2014 pöördumises, et ei saa nõustuda sellega, et kaebaja on raske puudega. Antud väide on vastuolus Sotsiaalkindlustusameti kinnitusega, mille kohaselt on kaebajal tuvastatud raske puue ning püsiv töövõimetus 100% ulatuses (tl 60).

Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus vastustaja tegevuses selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik