2-13-20351/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-13-20351

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Velmar Brett Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-20351 Tsiviilasi OÜ XXX hagi OSAÜHINGU XXXvastu võlgnevuse 1917,35 euro, viivise 1917,35 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 3834,70 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ XXX, registrikood XXX Aadress: XXX lepinguline esindaja jurist XXX Nord Law Conference MTÜ Mustamäe tee 177-94 Tallinn E-post: talvo.ryytelmaa@gmail.com Kostja OSAÜHING XXX, registrikood XXX Aadress: XXX lepinguline esindaja jurist Erki Casar Adolfi Õigusbüroo OÜ E-post: adolfioigus@gmail.com Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus OÜ XXX hagis OSAÜHINGU XXXvastu võlgnevuse 1917,35 euro, viivise 1917,35 euro ja lisanduva viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud OÜ XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

2-13-20351

2 (4) menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXX (hageja) esitas 03.05.2013 Harju Maakohtule hagi OSAÜHINGU XXX(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1917,35 eurot, viivise kohtuotsuse tegemiseni summas 1917,35 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest viivise 0,5% ööpäevas tasumata summalt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ ja XXXOSAÜHING 31.12.2005 rendilepingu kinnistul XXX tootmiskorpuse nr 1 hoones pindade rentimiseks kokku suurusega 431 m2. 30.04.2009 sõlmisid kostja (juhatuse liige XXX), XXXOSAÜHING (juhatuse liige XXX) ja XXXOÜ kokkuleppe, mille järgi XXXOSAÜHING andis üle ja kostja võttis vastu 31.12.2005 XXXOÜ ja XXXOSAÜHINGU vahel sõlmitud rendilepingu ning valduse kinnistul XXX tootmiskorpuse nr 1 hoones pindade rentimiseks kokku suurusega 431 m2. 30.09.2009 Tallinna notar Triin Sild poolt kinnitatud kinnistute võlaõigusliku müügilepinguga võõrandas XXXOÜ kogu XXX kinnistu koos hoonetega XXXOÜ-le.

Kostja jättis XXXOÜ-le tasumata järgmised rendiarved: 09.02.2010 arve nr 2100006 (rendiperiood jaanuar 2010), 28.02.2010 arve nr 2100020 (rendiperiood veebruar 2010), 31.03.2010 arve nr 2100035 (rendiperiood märts 2010), 21.04.2010 arve nr 2100049 (rendiperiood aprill 2010) ja 09.04.2010 arve nr 290105 (rendiperioodi detsember 2009), kokku summas 30 000 krooni (1917,35 eurot).

11.06.2010 sõlmisid XXXOÜ ja OÜ XXX nõude loovutamise lepingu nr 11-0610, mille kohaselt loovutas XXXOÜ OÜ-le XXX nimetatud tasumata arved summas 30 000 krooni (1917,35 eurot), koos õigusega nõuda viivist. 09.04.2013 sõlmisid OÜ XXX ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt OÜ XXX loovutas kõik kostja vastu olevad nõuded hagejale.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluse lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 või lg 2 alusel. Hagejal ei ole õigust hagiavalduse esitamiseks kostja vastu ning puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-298 lõpetati vaidlus OÜ XXX ja kostja vahel, kuna OÜ XXX loobus hagist. OÜ XXX nõude aluseks oli nõude loovutamise leping nr 11-0610, 31.12.2005 mitteeluruumide rendileping ning 30.04.2009 sõlmitud kokkulepe. Antud hagile lisatud arved edastas OÜ XXX apellatsioonkaebusega. Hagejale loovutas nõude OÜ XXX. Hageja omanikeks on XXX ja

XXX. Nimetatud isikud on ka nõude loovutaja (OÜ XXX) omanikeks ja juhatuse liikmeteks. Hageja teadis, et nõude loovutaja on samadel asjaoludel esitatud nõudest loobunud, sest hageja seaduslik esindaja XXX, kes allkirjastas nõude saaja esindajana nõude loovutamise lepingu, oli isiklikult Ringkonnakohtu istungil ja otsustas nõudest loobuda. Hageja poolt nõude omandamine ja kohtusse pöördumine on vastuolus hea usu ning TsMS §-s 432 sätestatud põhimõtetega. Tegelikkuses on hagejaks üks ja sama isik ning sama nõude alusega.

3. Hageja on seisukohal, et TsMS § 428 lg 1 p 2 ei kuulu kohaldamisele, sest puudub seaduses kirjeldatud olukord – samade poolte vahel puudub mistahes lahend, mis välistaks edasise menetluse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada.

5. Hageja on esitanud hagi, mille alus ja ese on samad, mis olid arutluse all samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-11-298 ja mille kohta Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012

2-13-20351

tehtud määrus jõustus 15.01.2013, millega tühistati Harju Maakohtu 12.07.2012 otsus seoses hageja (OÜ XXX) loobumisega hagist ja lõpetati tsiviilasja menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata mh juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise

6. Riigikohtu 28.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05 väljendatud seisukoha järgi mõeldakse mõiste „sama nõue samal alusel“ all kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga).

Hageja esitas mõlemas asjas hagi 31.12.2005 mitteeluruumide rendilepingu, 30.04.2009 kokkuleppe, XXXOÜ rendiarvete nr 2100006, 2100020, 2100035, 2100049 ja 290105 ning 11.06.2010 nõude loovutamise lepingu nr 11-0610 alusel. Nimetatud rendiarved on summaliselt kokku 30 000 krooni (1917,35 eurot) ning nõude loovutamise lepingust nr 11- 0610 nähtuvalt loovutas XXXOÜ OÜ-le XXX üürivõla 01.06.2010 seisuga summas 30 000 krooni (1917,35 eurot) koos õigusega nõuda viivist. Viidatud loovutamise lepingule oli lisatud lisana nr 1 arvete loetelu, mis kostja vastu esitatud hagide osas kattub ülalnimetatud rendiarvetega kokku summas 30 000 krooni (1917,35 eurot).

Tsiviilasjas nr 2-11-298 palus hageja (OÜ XXX) kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1693,65 eurot ja viivise 123,54 eurot. Harju Maakohus jättis 12.07.2012 otsusega hageja hagi kostja vastu rahuldamata, mille peale esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kuna 11.12.2012 toimunud kohtuistungil loobus hageja hagist, tühistas Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2012 määrusega Harju Maakohtu 12.07.2012 otsuse ja lõpetas tsiviilasjas nr 2-11-298 menetluse. Kohus selgitab, et hageja võib TsMS § 429 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle uuesti kohtusse pöörduda. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on hageja esitanud samale elujuhtumile tuginedes tsiviilasjas nr 2-11-298 menetletuga sama haginõude. Sellest tulenevalt tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetlus lõpetada.

7. Poolte samasusega seonduvalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Tsiviilasjas nr 2- 11-298 oli hagejaks OÜ XXX, kes loovutas XXXOÜ poolt temale loovutatud nõudeõiguse omakorda edasi 09.04.2013 käesoleva asja hagejale (OÜ XXX). Võlaõigusseaduse § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Praeguse tsiviilasja hageja ja kostja on sama, kes tsiviilasjas nr 2-11-298. Hageja on eelviidatud asja hageja eriõigusjärglane ning TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtib jõustunud kohtumäärus tema suhtes, kuna ta teadis sellest kohtumenetlusest. Mõlema juriidilise isiku (OÜ XXX ja OÜ XXX) osanikeks ja juhatuse liikmeteks on XXX ja XXX. Asja materjalidest nähtuvalt allkirjastas 09.04.2013 nõude loovutamise lepingu nõude loovutajana XXX ja omandajana

XXX. Viimane oli ka isiklikult ringkonnakohtu 11.12.2012 istungil ja otsustas nõudest loobuda. Samuti esitas mõlemad hagid (sh apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-11-298) kohtule lepingulise esindajana XXX.

2-13-20351

4 (4)

8. Kuna kohus lõpetab asja menetluse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse TsMS § 174 lg 3 järgi asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Velmar Brett kohtunik