1-14-1954/27 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-14-1954

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014. a

Kärdla Kriminaalasja number 1-14-1954 (13250101272) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaala si B.M

etluses süüdistus KarS § , § 424 järgi üldmen Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav B.M - elukoht *, isikukood *, * kodanik, *haridus, emakeel

*keel, * karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud viiel korral, väärtegude eest , kohaldatud tõkend karistatud viiel korral elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaa Margus Sorga t

RESOLUTSIOON

1. B.M

vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista KarS § järgi ja karistada ( ) üks

2. B.M

vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista KarS § järgi ja karistada ( ) üks

3. liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskemat üksikaristust, mõista B.M-ile vangistus 1 aasta 2

(üks)

(kaks) kuud.

4. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta ärakandmata vangistus B.M suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata kuulist vangistust ei pöörata 1-aasta 2- täitmisele kui B.M (kolme) jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja aastase katseaja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

5. Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu B.M

talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja Kars § 75 lg 2 p 2, 8 tuleneva kohustusi: id

5.1.elama oma alalises elukohas *;

5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 5.8.osalema sotsiaalabiprogrammis. 6.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutami

22. aprill 2014. a. se päev, s.o 7.Kui B.M katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada kat ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. seae

8.

Tühistada suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise B.M keeld. B.M-ilt .KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus ( ks) . ühe aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest

10. B.M-ilt

riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr EE891010220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE403300333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, arveldusarve nr EE701700017001577198 Norde Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-14-

1954, menetluskulu/: - ( sundraha 532 viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; - le makstud tasu ja kulud 204 eurot 24 senti. määratud kaitsjate (kakssada neli)

Nõuded menetluskulude osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. tud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja Eelnimeta saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. B.M-ilt M K eurot . Rahuldada tsiviilhagi ja mõista

/arve */ kasuks välja (kümme) . 12. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks.

B.M on kohustatud viie tööpäeva misest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. jooksul otsuse jõustu

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUS KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDID ja KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

SÜÜDISTUS KarS § 424 järgi

B.M-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.novembril 2013 kella 22.03 ajal Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Tubala külas Palade isiklikku mootorsõidukit -Tubala tee 3. kilomeetril

SAAB 9-5 registreerimisnumbriga * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõtes 1,17 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l. Sellise tegevusega pani B.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

B.M tunnistas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, ei saa ise ka aru, miks nii rumala ja vastutustundetu otsuse vastu võttis. Õhtu poole oli kanget õlut pruukinud ja vahetult enne seda pool klaasi brandit ära joonud. Aga nagu ka politseinik ütles, allus koheselt märguandele ja täitis politsei poolt antud korraldusi. Kuritegu oli väga raske. Aga politsei otsustas, et käitus täiesti adekvaatselt, ei pidanud tarvilikuks arestimajja viia. Juhtimisõigus oli. Mootorsõiduk, mida juhtis, kuulus talle. Autol on nüüd uus omanik. Teadis, et sellise raske kuriteo eest võetakse autojuhiload ära. Oli vaja majanduslikku olukorda parendada ja rõhutab, et ei olnud ühtegi sanktsiooni ega midagi. Ainuke sanktsioon mida esitati, oli juhtimisõiguse peatamine kuni kainenemiseni. Varem on mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud. Tuleb välja, et sellest karistusest järeldusi ei teinud. Kahetseb.

B.M poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka ütlused, kelle tunnistaja G.K sõnade kohaselt 18.11.2013 oli patrullis, teostasid liiklusjärelevalvet, Pühalepa vallas. Seisid autoga Tubala bussipeatuses, näoga Palade poole. Kella 10 või oli see 9 ajal, kui Mihkel Karjamaa nägi, et auto pööras hoovist välja ja hakkas Palade poole sõitma, siis istusid autosse ja sõitsid järgi.

Peatumismärguande peale auto peatus. Mihkel teadis autojuhti, siis ta kutsus kohe kaasa alkomeetriga. Juht oli autos üksinda. Mihkel palus tal puhuda alkomeetrisse. Esimene kord ebaõnnestus, teisel korral õnnestus ja oli tunda ka tugevat alkoholilõhna. Indikaatorvahend fikseeris ka näidu 1,115 mg. Seejärel paluti autojuhil tulla politseiautosse ja tõenduslikku alkomeetrisse puhuda – näit 1, 07 oli seal. Mihkel vormistas talle protokolli ja B.M tunnistas ka ise peale puhumist, et ta on joobes. B.M ütles, et jõi enne sõitu pitsi konjakit ja enne seda oli joonud õlut. Juhil oli juhiluba ja auto tehniline pass. Auto, mida ta juhtis oli Saab 9 mingi viies mudel, number võis olla 970 BAA.

B.M suhtes

indikaatorvahendi kasutamist 18.11.2013 kell 22.03 tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 37/, mille kohaselt on indikaatorvahendi näit olnud positiivne. Seejärel kell

22.30 on B.M suhtes kasutatud

-0022, tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 nr ARAF mille taatlustunnistuse nr on TTRC-13-00092, milline on kohtule ka esitatud /tl taatlustunnistus

40/. Taatlustunnistuse kohaselt oli alkomeeter taadeldud 07.06.2013. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /tl 39/ ja väljatrüki /tl 38/ kohaselt oli tõendusliku alkomeetri näit 1,17 mg/l. laiendmääramatus 0,10 mg/l ja lõplik mõõtetulemus 1,07 mg/l.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lähtudes eelkirjeldatud seadusesätetest oli B.M mootorsõiduki juhina 18.11.2013 joobeseisundis.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et B.M on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 424 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et B.M pani teo toime . B.M teadis, et ta oli enne otsese tahtlusega autorooli istumist tarvitanud alkoholi – nii õlut kui brandit ja viimast vahetult enne aurooli asumist. Seeg

a B.M teadis, et ta on joobes, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatu kurite B.M o toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine B.M poolt. B.M poolt toime pandud tegu täidab KarS § 424 sätestatud teo õigusvastane ja B.M on selle toimepanemises koosseisu, on süüdi.

SÜÜDISTUS KarS § 121 järgi

B.M ´a

süüdistatakse selles, et tema lõi 06.07.2013 kella 13:50 paiku Hiiu maakonnas,

Pühalepa vallas, Tubala külas, hoovis isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus M K ühel * asuva* * korral rusikaga näo piirkonda, millega tekitas M K füüsilist valu ning lühemaaegse tervisekahjustuse vasaku põsesarna turse ja punetuse näol. Sellise tegevusega pani B.M toime teise isiku löömise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on k

uriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

KarS § 1 näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Teo vastavus süüteokoosseisule.

Sündmuse toimumise aeg idnud t on tõendamist le l 10 oleva teatega Lääne prefektuuri juhtimiskeskusele kriminaalasja alustamisest, mille kohaselt 06.07.2013 kell 14.00 on M.K teatanud, et B.M lõi teda rusikaga ühel korral näo piirkonda. Nii M.K kui B.M on kinnitanud, et kohe peale seda, kui B.M , helistas M.Kpolitseisse. lõi M.K`t

M.K`el 06.07.2013 inenud

ambulatoorne epikriis 35/, mille kohaselt M.Kon es vigastust näitab /tl 06.07.2013 kell 17.35 *

läinud SA Hiiumaa Haigla ja anamneesis on kirjas: Tunnistaja M K ütles, et nägi 06.07, et M K põsk oli punane. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas B.M lõi M K`t, seda kinnitavad nii kannatanu kui süüdistatav. Kannatanul löögi tagajärjel tekkinud tervisekahjustus on tõendamist leidnud kannatanu enda ütlustega, ambulatoorse epikriisiga ja tunnistaja M K ütlustega.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et B.M on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 121 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on

täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. B.M väitis kohtuistungil, et lõi M.K`t, kuna M.K teda oli juba enne vahetult tõuganud ja edasise ründe vältimiseks lõi. Kaitsja leidis samuti, et kuna B.M tegutses hädakaitseseisundis, siis tema tegu ei ole õigusvastane ja B.M tuleb süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista. Kohus uurib järgnevalt, kas B.M M.K`t lüües tegutses hädakaitseseisundis.

Kõigepealt tuleb tuvastada, kas B.M suhtes oli vahetult toimumas õigusvastane rünne või kas oli oht vahetult reaalseks eesseisvaks ründeks.

Nii B.M kui M.K kinnitavad, et enne seda, kui B.M M.K`t lõi, M.K tõukas B.M-i, mille tagajärjel B.M kukkus. Nii M K kannatanu kui süüdistatav on mõlemad kinnitanud, et kõigepealt toimus vestlus B.M ja vahel seoses sellega, et B.M läks selgust saama pesuruumi remontimise kohta. Vestlus läks üle sõnavahetuseks, kuna B.M polnud nõus temalt remondi eest küsitava rahaga. Sündmuste arengut

kirjeldavad kannatanu ja süüdistatav erinevalt. M.K kinnitas, et B.M ähvardas teda, lubas sõbrad appi kutsuda ja ütles, et annab vastu hambaid ja lähenes talle, misjärel, arvestades B.M varasemat käitumist, et on teda varasemalt rünnanud, lükkas B.M-i eemale, lükkas teda jõuga rinda, B.M kukkus. Arvas, et asi on lahenenud ja vaatas kõrvale ja kui tagasi keeras pea, siis B.M lõi teda. Tema poolt B.M-i tõukamine ja B.M poolt tema löömine, selle vahe võis olla kõige rohkem kaks pool minutit. Ei soovinud B.M-i`a rünnata.

B.M on teda enne ka rünnanud ja siis ei ole mingeid takistusi olnud, kas on temast pikem või lühem. M.K iseloomustas B.M-i käitumist, et ta on eriti agressiivne, kui ta on öö läbi joonud nagu seekord ka oli. B.M on öelnud, et omateada ei ähvardanud, ei solvanud, vaidlesid selle üle, kas summa on õige või ei ole. Mille peale M. K ägestus ja tuli kahe rusikaga ja tõukas teda tugevalt rindu. B.M on selgitanud, et leiab, et sõnavahetus sõnavahetuseks, aga tundus ebaõiglane, et temast suurem mees tuleb temasugusele füüsiliselt kallale ja tekitab füüsilist valu. Sellest ka selline reaktsioon, mida muidugi kahetseb. Aga antud hetkel see lihtsalt nii juhtus. Tundis kaelapiirkonnas väga tugevat valu, *

. Ei provotseerinud M. K tõukama, lihtsalt päris aru, et kuidas selliseid ebaõiglaseid otsuseid ta teeb ja selle eest pressib raha välja. Ei leia, et see on provotseerimine. Pigem kartis, löömise põhjendamiseks, kartis veel valu saada, sest ei teadnud, millega see rüselemine oleks lõppenud. Haiget sai küll väga valusasti, lausa silme eest läks mustaks. Teadaolevalt vigastusi ei saanud, aga hiljem pidi neelama retseptiravimeid, et magada saaks, kuna kaelavalu ei ole hea asi. Kui M. K poleks tõuganud, poleks tahtnud mitte mingil juhul M. K lüüa. Kohtul

- ka tuleb leida vastus küsimusele B.M oli isikuks, kes asus kannatanut ründama või oli kannatanu see, kes ägestus ja B.M-i esimesena ründas.

Kohtus on tõendamist leidnud, et B.M oli sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes, seda on tunnistanud ka B.M ise, öeldes, et oli alkoholi tarvitanud, käisid möödunud päeval külas sõbrad ja grillisid ja tarvitasid ka alkoholi ja pidu läks päris pikaks. Sel hetkel olid ammu sõbrad lahkunud tagasi mandrile ja võõraid seal ei olnud. Tl 36 on kasutamise protokoll, mille indikaatorvahendi kohaselt 06.07.2013 kell 14.26 on kasutatud B.M suhtes indikaatorvahendit ja selle näit on olnud positiivne, 0,681 mg/l.

Kannatanu M.K ja tunnistaja M K on kirjeldanud kokkulangevalt B.M käitumise erinevust kui B.M on alkoholijoobes ja kui ta on kaine. Nende ütluste kohaselt, kui B.M kaine on, siis ta ei näe, ei tunne, aga kui ta võtnud on, siis ta tuleb juttu rääkima ja et ei ole temaga mingeid konflikte, temale peab kõik välja maksma ja on väga konfliktne Kannatanu M.K on öelnud, et väldib B.M-i,

. ei ole temaga midagi rääkida, eriti kui ta joobes on. Sel päeval B.M tuli ise temaga rääkima, mitte vastupidi. B.M on rääkinud, et suhted M K`a ja M K`aga on ühesugused kogu aeg olnud. Tavaliselt hoiab neist eemale, aga kui on alkoholi tarbinud, siis tahab nagu mingit õiglust jalule seada, aga siis tekitab see tavaliselt vastupidise refleksi. Kui on alkoholi tarvitanud, siis tulevad K`ed ise provotseerima. Nad saavad aru, et on alkoholi tarvitanud ja siis tulevad ise provotseerima. Neile ei meeldi, see, et on alkoholi tarvitanud.

Kohus leiab, et B.M ütlused on ennastõigustavad ja ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et B.M ise läks kannatanu juurde enda kinnitusel õiglust nõudma, olles joobes. Seega ei vasta tõele B.M väide nagu kannatanu oleks tulnud ise provotseerima. Kannatanu M.K on kohtus ka avaldanud, et kahetseb, et kohe politseid ei kutsunud, kui B.M õiendama tuli. Aga see on tagantjärele tarkus. Kohus leiab, et selline avaldus näitab, et kannatanu e soovinud konflikti B.M-iga.

Kuigi kannatanu M.K ja tunnistaja M.K on tunnistanud, et suhtes B.M-iga ei ole head, ei tuvastanud kohus, et nad oleks kohtus andnud valeütlusi, kannatanu on tunnistanud, et B.M on konfliktne just joobes, muidu nende vahel konflikte ei teki. Kohus leiab, et kannatanu ütlused sündmuse kohta on usaldusväärsed, arvestades sündmuste käiku ja B.M käitumist joobeseisundis. Kohus leiab, et olukorras, kus B.M oli eelnevalt ähvardanud kannatanule vastu hambaid anda ja seejärel talle lähenes, oli kannatanul alust karta, et B.M ründab teda, sest B.M on teda eelnevalt rünnanud. Kohus leiab, et kannatanu, lükates B.M-i tegutses hädakaitses, sest tal oli reaalne põhjus arvata, et B.M teda füüsiliselt ründab. Ründe tõrjumiseks kannatanu lükkas B.M-i, B.M kukkus. Kannatanu on avaldanud, et arvas, et asi on lahenenud, vaatas kõrvale ja siis B.M lõi teda.

Kohus M leiab, et B.M, lüües .K`t, ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Tegelikult oli B.M ise ründajaks ja M.K lükkas teda temapoolse ründe vältimiseks. B.M-i enda kirjeldus tema tegevusest peale seda kui kannatanu oli teda lükanud, hädakaitseseisundi ei vasta samuti tegutsemisele s.

B.M

on ise kirjeldanud, et seal oli põhjust karta rünnaku jätkamist. Kartis, et rünnak jätkub, sai väga tugevalt valu ja sellises seisundis, inimene käitub ennast kaitsevalt ja reflektoorseid käitumisi ei suutnud läbi mõelda. Peale tugevat valu, mis sai, üritas rünnakut tõrjuda ja lüüa teda mitte väga tugevalt põse piirkoda. Ei usu, et tema löök oleks väga tugev olnud, põsk võib – olla M.Knatukene punetas. Silmnähtavalt verd ega verevalumit tal ei olnud. Oli ainult üks löök põsepiirkonda, mis ei olnud väga tugev, arvestades tema füüsilist seisundit. Pärast mida rohkem tema poolt ühtegi rünnakut ei toimunud. Taganes. Seega B.M kinnitas, et lõi M.K`t rünnaku jätkumise vältimiseks, kuid kohus leiab, et B.M vastu mingit rünnakut, mida tõrjuda, ei toimunud lähenenud talle, ei olnud . oli kukkunud ja M.K ei B.M

temaga sõnavahetuses, vaid oli B.M-ist ära pöördunud. Selles situatsioonis puudus igasugune reaalne rünnak või selline käitumine, mis annaks alust arvata ka eesseisvast rünnakust.

Kohus leiab, et B.M-i

- tundus tegevuse motiiv tuleb tegelikult välja tema enda ütlustest ebaõiglane, et temast suurem mees tuleb füüsiliselt kallale ja tekitab valu, sellest ka selline reaktsioon. Kohus leiab, et B.M poolt oma tegevuse iseloomustus näitabki, et ta püüab end näidata nõrgana, kellel tehakse liiga, tegelikkuses aga alkoholi tarvitanuna norib tüli ja ründab. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, isundi tõttu ei kedagi lüüa või et see et oma tervisliku se B.M saaks takistaks tal igapäevaelus toi tulemast. Seda näitab ka asjaolu, me et ta on kahel korral karistusena

teinud üldka ulikku tööd karistuse kiirelt ära kandnud s , on ja selgitas, et tegi nii maalrikui heakorratöid, mis näitab, et B.M tervislik seisund ei ole takistuseks ka tavapäraste tööde tegemisel. B.M ise püüab oma käitumist õigustada läbi oma terviseseisundi, kuid kohus leiab, et see ei ole asjakohane. B.M avaldas arvamust, et arvestades tema füüsilist seisundit, ei olnud see üks löök väga tugev. Kohus leiab, et kuna arst on fikseerinud, et löögi tagajärjel oli põsesarn ka turses, siis see löök ei saanud olla vaid sümboolne. Samuti leiab

on 2004.a liiklusavarii kohus, et käesolevas kriminaalasjas ei oma tähtsust, et B.M tagajärjel tervisekahjustus, mistõttu , mis nähtub perearsti tõendist /tl 30/. Kannatanu on * kinnitanud, et teab B.M tervislikku seisundit, kuid ka see asjaolu ei oma käesolevas kriminaalasja tähtsust, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kannatanu oleks B.M-ile kasvõi ettevaatamatusest tervisekahjustusi tekitanud ja seetõttu ei ole vaja käesolevas kriminaalasjas kannatanu terviseseisundit.

Samuti leiab kohus ti asjakohatu on viide sellele, et B.M poolne kannatanu damine pole , et täies rün usutav, kuna kannatanu on temast pikem nii see on, kuid pikkuse vahe ei takistanud ju B.M-i – kannatanut löömast.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, kuna B.M vastu ei toimunud vahetult rünnet ega olnud ka ründe ohtu.

Kohus on seisukohal, et B.M pani teo toime . otsese tahtlusega Keskmine mõistlik inimene teab, et kui teist isikut rusikaga näkku lüüa, tekitab see valu ja sellise löögi tagajärjel tekib üsna suure tõenäosusega ka tervisekahjustus. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatu kurite B.M o toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine B.M poolt. B.M poolt toime pandud tegu täidab KarS § 121 sätestatud teo on õigusvastane ja B.M on selle toime koosseisu, panemises süüdi.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. Nii vad kolmeaastase KarS § kui ka KarS § 424 näe karistusena ette rahalise karistuse või kuni vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatud alustest aristamise alus on isiku süü,

lg 1

- k mis on tuvastatud. mõlema kuriteoepisoodi puhul Kohus leiab, et joobes juhtimise puhul B.M on keskmin ta pani teo toime otsese tahtlusega, süü e – kuid politsei kiire sekkumise tõttu raskeid tagajärgi ei saabunud. löömise Samuti leiab kohus, et M.K puhul on samuti tegemist keskmise süüga – tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuid tegemist oli ühekordse löögiga, raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo puhul on B.M poolt süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 5-8 on karistusregistri teatis B.M kohta, mille kohaselt B.M on kriminaalkorras karistatud

viiel korral. Kohtule on esitatud B.M suhtes 16.02.2012, 13.12.2010, 18.02.2010 ja 31.10.2007 tehtud kohtuotsused. Nende kohtuotsustega on B.M süüdi mõistetud samaliigiliste kuritegude eest, mis ka käesolevas kriminaalasjas arutamise esemeks on – KarS § 121 ja § 424.

31.10.2007 on kohus B.M-i süüdi tunnistanud /tl 56 62/ KarS § 120, § 121 järgi, mõistnud - liitkaristusena vangistuse 5 kuud, millele on liitnud Lääne maakohtu 05.12.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuud vangistust ja karistuseks kohtuotsuste kogumis oli vangistus 1 aasta. Karistuse kandmiselt vabanes B.M tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 11.07.2008 määrusega katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 4 kuud 4 päeva /tl 53/. Kohtuotsusest on näha, et KarS § 120 ja § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on B.M toime pannud oma elukohas ja juba sel ajal on olnud probleemiks B.M poolt alkoholi tarvitamine.

18.02.2010 kohtuotsusega /tl 53-55/ on kohus B.M süüdi mõistnud KarS § 424 järgi, karistades vangistusega 4 kuud, mis on asendatud üldkasuliku tööga 240 tundi, lisakaristusena on ära võetud juhtimisõigus 4 kuuks. Üldkasulik töö B.M poolt tehtud 1.juuniks 2010 /tl 64/

13.12.2010 (otsus jõustus 21.12.2010) karistati B.M-i KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud, mille kandmiselt vabastati 18-kuulise katseajaga alluta g kuni 12.06.2012. misega käitumiskontrollile, katseae B.M on süüdi mõistetud M K ja oma *

löömise eest. 16.02.2012 on B.M-i karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud (otsus jõustus 03.03.2012), millele on liidetud eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata 4-kuuline vangistus, liitkaristuseks vangistus 10 kuud, milline vangistus on asendatud üldkasuliku tööga 600 tundi, karistus on kantud 14.08.2012 /tl 64/. Karistuse kandmise ajal oli B.M kohustuseks ka mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Lisakaristusena võttis kohus B.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 kuuks. Käesolevas kriminaalasjas olevad kuriteod on B.M toime pannud umbes aasta ja pooleteist aasta möödumisel peale viimase karistuse ärakandmist s.o ÜKT teostamist.

Kohus leiab, et

eripreventiivne karistuse eesmärk on B.M puhul oluline. Kohus leiab, et

B.M-ile, kes on eelnevalt viiel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole võimalik mõista kergemaliigilist, s.o rahalist karistust, sest kuigi B.M-i on eelnevalt karistatud vangistuse erinevate variantidega

reaalse vangistusega, vangistusest tingimisi vabastamisega allutades –

käitumiskontrollile ja vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, ei ole need karistused suutnud mõjutada B.M-i õiguskuulekalt käituma ja seetõttu ei ole ilmselgelt rahaline karistus karistuseks mis mõjutaks B.M-i mitte enam toime panema kuritegusid.

B.M suhtes tehtud kohtuotsused näitavad, et teda on järjepidevalt kriminaalkorras karistatud, kuritegude toimepanemine on sageli olnud seotud B.M poolt alkoholi tarvitamisega ja konfliktidega lähikondlastega, nii nagu ka käesolevate kuritegude puhul. Tunnistaja M K ja kannatanu M K kinnitasid mõlemad, et probleemiks on B.M poolt alkoholi tarvitamine, kui B.M on kaine, siis konflikte ei teki. B.M on ise ka tunnistanud, et kui on alkoholi tarvitanud, siis läheb õiglust nõudma. B.M-i probleem alkoholi tarvitamisega nähtub juba 2007.aasta kohtuotsusest.

B.M andis kohtuistungil ütlusi, et ei ole nõus läbima alkoholismivastast ravi ja seetõttu ei ole võimalik talle kohtuotsusega panna kohustust asuda alkoholismivastasele ravile, kuna KarS § 75 lg 2 p 5 lubab isikule panna kohustuse alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusolek andnud.

Samas on näha, et varsemalt on B.M-ile vaid ühel korral s.o 16.02.2012 kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja seda karistuse kandmise s.o ÜKT teostamise ajal. B.M tegi

ÜKT ära poole aasta jooksul ja seega kehtis kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeld ka sama lühikest aega. Kohus leiab, et pikemat aega kestnud alkoholi tarvitamise probleemi ei saa lahendada sellise lühikese perioodi vältel, vaid isiku käitumismustrite muutmiseks on ilmselgelt vaja pikemat aega ja kindlasti ka tema enda tahet. Kohus leiab, et ilmselgelt asjaolu, et B.M ei ole nõus alkoh . olismivastase raviga, raskendab tema käitumismustrite muutmist

Kohus leiab, et ka

õiguskorra kaitsmise seisukohalt on olulisim jõuda selleni, et B.M loobuks alkoholi tarvitamisest, sest kui vägivallajuhtumid on toimunud lähedaste suhtes, siis alkoholijoobes auto juhtimine ohustab kõiki kaasliiklejaid.

Kohus leiab, et B.M-i tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri poolt B.M-ile karistusena taotletud 1-aastased vangistused kummagi kuriteo eest on kooskõlas eelpool analüüsitud karistus

e mõistmise alustega. Kuna B.M õigusvastase käitumise põhiteguriks on alkohol, uurib kohus, kas hoolimata sellest, et B.M ei ole nõus asuma alkoholismivastasele ravile, on võimalik teda mõjutada kriminaalhoolduse käsutauses olevate vahendite kaudu alkoholitarvitamisest loobuma või saab ainsaks vahendiks tema alkoholi tarvitamise takistamiseks olla vaid reaalne vabaduse võtmine. Samas näitavad B.M karistused, et 2007.aastal tema poolt reaalse vangistuse kandmine ei mõjutanud teda alkoholi tarvitamisest loobuma.

KarS § 75 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohus leiab, et kui vabastada B.M tingimuslikult karistuse kandmiselt, siis B.M-i avajalik, sest alkoholi mittetarvitamine on eelnimetatud kohustuse määramine `le on häd

olulisim tingimus, et B.M edaspidi õiguskuulekalt käituks. Kohus leiab, et ainult eelnimetatud kohustuse panemine ei taga B.M poolt alkoholi mittetarvitamist, kuna probleem alkoholi tarvitamisega on B.M olnud pikka aega. Kohus leiab, et tagamaks B.M poolt alkoholi mittetarvitamist, tuleb B.M-ile määrata katseajaks kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohus leiab, et sotsiaalabiprogrammi teema a, sest just valik tuleb jätta kriminaalhooldaja otsustad kriminaalhooldust teostav ametnik on kõige pädevam otsustama, milline konkreetne sotsiaalabiprogramm toetab B.M-i poolt alkoholi tarvitamisest loobumist ja seeläbi õiguskuulekat käitumist.

Lähtudes eeltoodust on võimalik vabastada karist leiab kohus, et B.M use kandmiselt tingimuslikult, allutades B.M käitumiskontrollile. Kohus määrab B.M-ile käitumiskontrolli ajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning läbida sotsiaalabiprogramm. Kohus määrab käitumiskontrolli pikkuseks seaduses sätestatud maksimumtähtaja s.o 3 aastat, et läbi kriminaalhoolduse kasutuses olevate võimaluste püüda mõjutada B.M-i õiguskuulekalt käituma, sest eelnevad karistused näitavad, et lühemaajalised käitumiskontrolli all olekud ei ole suunanud B.M-i õiguskuulekalt käituma.

Prokurör taotles B.M-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus lisakaristusena

1 aastaks. Kaitsja taotles, et kohus ei kohaldaks lisakaristust nii pikaks ajaks nagu prokurör seda taotles, kuna B.M peab * käima Tartus arsti juures ja ilma juhtimisõiguseta kujuneks see teekond väga pikaks.

Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud lisakaristuse kohaldamine B.M suhtes ja lisakaristuse tähtaeg vastavad karistuse mõistmise alustele. B.M-i on eelnevalt kahel korral karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juht mise eest, mõlemal korr sena ära võetud ka i al on temalt lisakaristu

mootorsõiduki ju timisõ – uks. Lisakaristus koos põhikaristusega ei ole h igus viieks ja neljaks ku suutnud mõjutada B.M-i õiguskuulekalt käituma ja seetõttu tuleb lisakaristust kohaldada suuremas määras kui eelmistel kordadel. Seda, et B.M peab käima Tartus arsti juures, teadis ta juba enne * järjekordse o toimepanemist ja logistikaprobleeme oleks olnud võimalik vältida õiguskuuleka kurite käitumisega.

TÕKEND

B.M suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 9/, tõkend tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

TSIVIILHAGI

Margus Kibus tsiviilhagi on esitanud /tl 4/, milles ta nõuab seoses 06.07.2013 B.M poolt tema suhtes toimepandud kuriteoga tekitatud varalise kahju, mis koosneb haigla visiiditasust 5 eurot ja haiglasse sõidu kuludest , kokku 10 eurot väljamõistmist B.M-ilt.

5 eurot Kohtuistungil M.K täpsustas, et sõidukulust 2.50 on bensiinikulu sõidu pikkus oli 12 km ja 2.50 on oodatud aja eest - , 5 eurot oli visiiditasu kui samal päeval käis haiglas seoses B.M poolt tema löömisega. Soovib kahju hüvitamist. Ühe korra oli B.M´aga juttu kahju hüvitamisest, B.M viskas ühe 5-eurose, seda vastu ei võtnud, ühtegi senti 10 eurost, mis esitas hagi, B.M hüvitanud ei ole. Kaitsja leidis tsiviilhagi menetlusse võtmisel, et kuna ei ole kahju tekkinud kuriteoga, siis tsiviilhagi menetlusse võtmisele ei kuulu ja ei ole selge, millest tekkis visiiditasu.

Kohus leiab, et tl 35 oleva ambulatoorse epikriisi kohaselt on M K06.07.2013 käinud Hiiumaa Haiglas erakorralise meditsiini osakonnas vastuvõtul just seoses kohtus arutatud kuriteoga, tal on haiglas fikseeritud 06.07.2013 löögist näkku saadud vigastused. Hiiumaa Haigla kodulehelt on näha, et visiiditasu Hiiumaa Haiglas on 5 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et visiiditasu tasus kannatanu just seoses B.M ründega tema vastu. Tsiviilhagi osas süüdistataval muid vastuväiteid ei olnud ja seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada VÕS § 1043 alusel

, sest tsiviilhagis esitatud kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab, on tekkinud seoses kuriteoga ja süüdistatav on kahju tekitamises süüdi.

ASITÕENDID puuduvad MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p on menetluskuluks süüdimõistva ots usega kaasnev

sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse B.M-ilt

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o

532 eurot 50 senti (1,5 * 355). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M.Viira B.M kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 132,24 eurot /tl 43-46/, 72 eurot /tl 66-68/, kokku 204,24 eurot. Kaitsja taotles, et kohus jätaks kriminaalmenetluse kulud riigi kanda ja muud rahalised koormised ajatada, tulenevalt t i kahte alaealist poega. Tema ema töövõimetusest ja sellest, et kasvatab üks rahalised võimalused on väga piiratud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. B.M andis on *. * kohtus ütlusi, et Hiiumaal ei ole võimalik tööd leida ja kes tahab töötajat. ÜKT

kiire ära tegemine ei ole sõltunud. Lasteaia värvimine temast

- kalmistu korrashoid - neid töid ei

saagi kaua teha. Eelmistel kordadel on saanud ka kiita nii vallavalitsuse, tööandjate kui kriminaalhooldaja tasandil. Ei ole leida väärilist tööd. Ei ole töötukassas käinud.

On ikkagi *. Siin ei

ole tugevatele noortele meestelegi tööd. Samas rääkis B.M, et müüs ära talle kuulunud auto, et parandada oma varalist seisundit. Tunnistaja MK ütluste kohaselt saavad B.M . Kohtule on esitatud tõend B.M keskmise sissetuleku kohta 2012.a /tl 63/ ja selle kohaselt on tema keskmin

e päevasissetulek 2,11 eurot, tõendist nähtuvalt B.M ülalpeetavaid ei ole. Mingeid muid tõendeid B.M varalise seisundi kohta kohtule esitatud ei ole.

Kohus leiab, et kui taotletakse KrMS § 180 lg 3 alusel osade menetluskulude jätmist riigi kanda, tuleb kohtule esitada tõendid, mis seda taotlust põhistaks. Kohus leiab, et ainuüksi väide, B.M ainukeseks sissetulekuks on *, ei näita, et menetluskulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu käiks. Kohus leiab, et selleks, et kohus saaks hinnata isiku varalist seisu, tuleb kohtule esitada tõendeid ka näiteks kinnistute, mootorsõidukite jms omamise/puudumise kohta. Käesoleva kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et B.M-ile kuulus sõiduauto, millega ta kuriteo toime pani, kuid mille maha müüs. Kohus leiab, et ainuüksi inimese igakuine sissetulek ei pruugi näidata tema varalist seisu ja seeläbi võime kohtukulusid tasuda. Lähtudes sellest, et kohtule esitatud tust tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et käiks menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu, B.M-ile jätab kohus kaitsja taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Samuti te kulude tasumine ajataks. taotles kaitsja, et B.M-ilt välja mõistetava

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millistest sissetulekutest B.M hakkaks igakuiselt menetluskulusid tasuma ja kui suures summas ta oleks võimeline igakuiselt kulusid tasuma. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamine teenib eesmärki, et isik saaks vabatahtlikult, ilma täitemenetluseta temalt riigi kasuks välja mõistetud kulud tasuda seaduses sätestatud tähtaja s.o ühe aasta jooksul. Kuid sellise võimaluse saab kohus anda siis, kui isikul on reaalne võimekus ja soov menetluskulusid ositi tasuda. Kuna seda pole võimalik käesoleval juhul kindlaks teha, tuleb jätta taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks, rahuldamata.

/

Piia Jaaksoo

Kohtunik