3-14-50583/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50583

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014 Tallinn Haldusasja number 3-14-50583 Haldusasi AS Uvic kaebus Maksuja Tolliameti 24.03.2014 otsuse nr 12.2-3/14308-23-3 tühistamiseks Resolutsioon

1. Tagastada AS Uvic kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktile on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja lg 2) ja punktile 2 otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg

7 ja § 204 lg 2).

Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14308-1 alustas MTA reaalajas üksikjuhtumi kontrolli AS-i Uvic käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas perioodil 2013. a aprill. 18.02.2014 väljastas MTA kontrollakti nr 12.2-3/14308-23, millega anti kaebajale kontrollakti kohta arvamuste ja vastuväidete esitamiseks aega kuni 04.03.2014. 03.03.2014 esitas AS Uvic MTA-le taotluse tähtaja pikendamiseks ning päringu reaalaja kontrolli käigus kogutud tõendite kasutamise õiguspärasuse kohta. MTA pikendas 04.03.2014 otsusega nr 12.2-3/14308-23-2 kaebaja taotlusel tähtaega, võimaldades esitada eriarvamuse kolme tööpäeva jooksul MTA-lt päringule vastuse saamisest. 12.03.2014 saatis MTA päringule vastuse, mille kaebaja sai kätte 13.03.2014, seega pidi eriarvamuse MTA-le esitama hiljemalt 18.03.2014. Kaebaja 13.03.2014 esitatud taotlusel pikendas MTA tähtaega kuni 21.03.2014.

2. 14.03.2014 esitas AS Uvic Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14308-1 alusel alustatud ja läbiviidud kontrollimenetluse õigusvastaseks tunnistamiseks ning kontrolli käigus kogutud tõendite lubamatuks tunnistamiseks (haldusasi nr 3-14-50316). 17.03.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50316 tagastas Tallinna Halduskohus AS-i Uvic kaebuse ning jättis esialgse õigusekaitse taotluse läbi vaatamata. Nimetatud määrusele esitas AS Uvic 19.03.2014 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.03.2014 (esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas) ja 15.04.2014 (kaebuse tagastamise osas) määrustega rahuldamata. 15.04.2014 määruse peale esitas AS Uvic 22.04.2014 määruskaebuse Riigikohtule.

3. 20.03.2014 esitas AS Uvic MTA-le uue taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks, paludes pikendada eriarvamuse esitamise tähtaega kuni haldusasjas nr 3-14-50316 lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni. MTA rahuldas 24.03.2014 otsusega nr 12.2-3/14308-23-3 osaliselt AS-i Uvic 20.03.2014 taotluse ning pikendas eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 26.03.2014. Nimetatud otsusele esitas AS Uvic 25.03.2014 MTA-le vaide, mille MTA jättis 15.04.2014 vaideotsusega nr 6-1/2089-2 rahuldamata. Ühtlasi andis MTA vaideotsuses teada, et ootab AS-ilt Uvic eriarvamust veel kuni kolm tööpäeva arvates vaideotsuse kättesaamisest ning kui eriarvamust selle aja jooksul ei esitata, arvestab maksuhaldur, et AS Uvic loobub oma ärakuulamisõigusest ning annab maksuotsuse välja tuginedes menetluses kogutud tõenditele.

4. 22.04.2014 esitas AS Uvic Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 24.03.2014 otsuse nr 12.2-3/14308-23-3 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas AS Uvic kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada MTA-d pikendama MTA 18.02.2014 kontrollaktile nr 12.2-3/14308-23 eriarvamuse esitamise tähtaega kuni käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni.

Kaebuse esitaja ei nõustu 24.03.2014 otsusega nr 12.2-3/14308-23-3 ning leiab, et selles asjas oleks põhjendatud ja mõistlik eriarvamuse esitamisega ja sellest tulenevalt ka maksuotsuse väljastamisega oodata kuni kohtu poolt õigusliku hinnangu andmiseni reaalaja kontrolli ja tõendite kogumise õiguspärasuse küsimusele. AS Uvic leiab, et tal on põhjendatud õigus veenduda tema suhtes läbiviidud maksumenetluse õiguspärasuses ja kogutud tõendite lubatavuses enne eriarvamuse esitamist ja maksuotsuse vaidlustamist. Kaebaja on seisukohal, et lõplik kohtulik seisukoht haldusasjas nr 3-14-50316 võib oluliselt mõjuda kogu seni läbiviidud maksumenetlust ja maksumenetluse lõpptulemust. Näiteks juhul, kui kohtuotsusega tunnistatakse maksumenetlus õigusvastaseks, ei ole välistatud, et MTA ei teegi AS-le Uvic maksuotsust. Samas juhul, kui otsusega tunnistatakse menetlus õiguspäraseks, ei tõsta AS Uvic nimetatud küsimust maksuotsuse vaidlustamisel. Juhul, kui kohus jõuab seisukohale, et kuni 21.05.2013 läbiviidud maksumenetlus on õigusvastane ja üksnes selle perioodi raames kogutud tõendid on maksumenetluses lubamatud, siis ei pea maksukohustuslane neid tõendeid eriarvamuses analüüsima. Sel juhul ei ole ka välistatud, et maksuhaldur kirjutab kontrollakti ümber või jätab lubamatuks tunnistatud tõendeid maksuotsuses kajastamata. Maksumenetluse õiguspärasuse hindamine tuvastamiskaebuse menetlemise käigus on mõlema poole jaoks ajaliselt ja rahaliselt vähem kulukas ja efektiivsem menetlus, kui lõpliku maksuotsuse vaidlustamine. Kaebaja on seisukohal, et eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamine on antud juhul kooskõlas ka hea haldustavaga ja maksumenetluse proportsionaalsuse ja ärakuulamisõiguse põhimõtetega.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib kohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist ning p 6 kohaselt haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 järgi on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toimingule kohalduvad sätted ei kohaldu menetlustoimingutele. Menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluse lõpptulemuseks. Menetlustoimingud on suunatud mõne muu toimingu või otsustuse ettevalmistamisele.

6. Kaebaja on esitatud kaebuses vaidlustanud MTA 24.03.2014 otsuse nr 12.2-3/14308-23-3, millega rahuldati osaliselt AS-i Uvic 20.03.2014 taotlus eriarvamuse tähtaja pikendamiseks ning pikendati eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 26.03.2014. Kohus on seisukohal, et nimetatud otsus ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda, vaid tegemist on vastustaja poolt talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks läbi viidava üksikjuhtumi kontrolli menetlustoiminguga, mis on üksnes vormistatud otsusena. Vaidlusaluse otsusega anti AS-ile Uvic võimalus MTA kontrollakti nr 12.2-3/14308-23 kohta arvamuste ja vastuväidete esitamiseks ajal, kui kaebajale eelnevalt antud tähtaeg kontrollaktile vastamiseks (21.03.2014) oli möödunud. Kohus leiab, et tegemist on protseduurilise meetmega – ärakuulamisega, mis ei piira kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vrd haldusmenetluse raames tehtavad kohustuslikud menetluslikud korraldused teabe ja dokumentide esitamiseks, mis on haldusaktid, kui nende täitmine on sanktsioneeritav sõltumata menetluse lõpptulemusest). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lg 1 sätestab üldise ärakuulamiskohustuse, mis tähendab, et maksukohustuslasele tuleb enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist võimalda uuritava küsimuse kohta arvamuse või vastuväidete esitamist. MKS-st ei tulene maksukohustuslasele mingit kohustust vastuväidete esitamiseks ega ärakuulamisel osalemiseks ning seadus ei nõuagi isiku ärakuulamist vastu tema tahtmist. Kohus märgib, et juriidiline hinnang, kas dokumendi puhul on tegemist haldusakti, toimingu või menetlustoiminguga, ei saa põhineda üksnes dokumendi vormil, vaid lähtuda tuleb dokumendi sisust. Selle hinnangu annab kohus sõltumatult, olemata seotud sellega, kuidas haldusorgan oma tegevust ise kvalifitseerib.

7. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. AS-i Uvic kaebusest menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks aluseid ei ilmne. Kaebaja on vaidlustanud otsuse sisuliselt ega väida, et otsus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi.

Samuti ei nähtu kaebusest, et ärakuulamisega kaasneks kaebajale muid piiranguid peale selle, et kaebaja on sunnitud analüüsima eriarvamuses kuni 21.05.2013 läbiviidud kaebaja arvates õigusvastase maksumenetluse raames kogutud lubamatuid tõendeid. Kohus märgib, et ka vastuväidete esitamata jätmine ei too automaatselt kaasa õigust maksuotsuse väljaandmiseks. Ka vastuväiteid mitteesitanud isik ei mineta maksuotsuse kohtuliku vaidlustamise õigust ning kui kohtumenetluse käigus selgub, et maksuotsuse tegemiseks polnud alust, siis tunnistatakse otsus õigusvastaseks sõltumata sellest, kas isik menetluse käigus vastuväiteid esitas või mitte.

Ühtlasi märgib kohus, et tulenevalt MKS § 13 lg-st 1 peab ärakuulamine toimuma enne asja ametlikku otsustamist, s.o ärakuulamisõiguse mõte seisneb kavandatavale haldusotsusele vastuväidete esitamise võimaluses. Seega on kaebuse esitaja õigus olla ära kuulatud tagatud siis, kui talle on tutvustatud kontrolli tulemusi ning võimaldatud esitada oma seisukoht. Kohus nõustub siinkohal MTA 24.03.2014 otsuses väljendatud seisukohaga, et maksuhaldur tagas kontrollakti väljastamisega ning maksukohustuslasele arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse pakkumisega maksukohustuslase ärakuulamise õiguse MKS § 13 lg-st 1 lähtuvalt.

Kohus leiab, et 18.02.2014 väljastatud MTA kontrollaktist nr 12.2-3/14308-23 nähtuvad selgelt, millised andmed on maksuhalduri käsutuses ning võimalikud õiguslikud alused ja motiivid, millele tuginedes võidakse kaebajale kahjulik otsus langetada. Kohus leiab, et kaebajal on võimalik avaldada oma arvamust nii arutlusel oleva küsimuse faktilise külje kui ka õigusliku külje kohta, sh välja tuua tema kasuks rääkivad aspektid ning kummutada valeinformatsioon ja asjakohatud kaalutlused. Seega leiab kohus, et kui kaebaja lükkab ümber algselt kavandatud haldusakti (maksuotsuse) õigustanud asjaolud ja põhjendused, peab maksuhaldur meetmest kas loobuma või tooma välja täiendavad kaalutlused ja andma kaebajale võimaluse uute põhjenduste osas seisukoha võtmiseks.

Seetõttu on kohus seisukohal, et MTA 24.03.2014 otsus nr 12.2-3/14308-23-3, millega rahuldati osaliselt AS-i Uvic 20.03.2014 taotlus eriarvamuse tähtaja pikenamiseks ning pikendati eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 26.03.2014, ei saakski tingida vältimatult kaebaja õigusi rikkuva maksuotsuse andmist.

8. Vaidlustatud otsuse vaidlustamisviite kohaselt oli haldusakti võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates, esitades vaide MTA-le ning taotledes haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist või pöördudes kaebusega otse oma eluvõi asukohajärgsesse halduskohtusse. Kohtu hinnangul on tegemist eksitava vaidlustamisviitega, millega kohus ei ole seotud.

9. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebus tagastatakse, ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmise võimalikkusest ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse kohtunik