1-13-4861/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-4861

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-4861

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Z.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Z.N

(ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 21.04.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Z.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks)

aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada Z.N järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada Z.N-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. Z.N-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. Z.N vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Z.N-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 01.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 03.07.2013.a kohtuotsusega tunnistati Z.N süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise

algus oli 10.05.2013.a ja lõpp on 10.09.2014.a.

Z.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuse ajal läbis

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt XXX poolt

17.02.2014 koostatud garantiikirjale võimaldatakse Z.N-ile tingimisi vabanemisel tagatisraha maksmisel (summas 100 eurot) möbleeritud eluruumi üürimise võimalus XXX elamus XXXkoos sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abiga töökoha otsimisel.

Vabanedes kindel töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

Z.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub sotsiaalne tugivõrgustik. Riskihindamise ankeedi kohaselt tarbis Z.N alkoholi periooditi, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Karistusregistri kohaselt on kinnipeetavat karistatud väärteokorras nii Alkoholiseaduse §70 kui ka Liiklusseaduse §74'19 alusel. Vabanemise järgselt on Z.N avaldanud soovi elama asuda XXX elamusse aadressil

XXX. Vastavalt XXX 17.02.2014 saadud garantiikirjale võimaldatakse kinnipeetavale tagatisraha maksmisel (summas 100 € ) möbleeritud eluruumi üürimise võimalus XXX elamus XXXkoos sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abiga töökoha otsimisel. Vanglapäringu materjalide kohaselt väidab isik, et tal on olemas vabanemisjärgne töökoht, kuid tööandja ei taha oma kontaktandmeid avaldada ja garantiikirja teha. Seega ei ole võimalik vabanemisjärgse töökoha andmeid kontrollida.

Z.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Z.N’e ennetähtaegset vabastamist. Z.N’t on kriminaalkorras karistatud neljal korral, toimepandud kuritegude muster kordub, isik paneb kuritegusid toime materiaalse kasu saamiseks, viimasel korral on ta kasutanud ka vägivalda. Toimepandud kuriteod viitavad kriminaalse käitumise harjumuspärasusele, riskid seonduvad alkoholi kuritarvitamisega. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Z.N on olnud varem määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid kuna ta ei täitnud kontrollnõudeid, siis pöörati karistus täitmisele. Eelnevad karistused ja kriminaalhooldaja järelevalve all viibimine ei ole seega Z.N’t mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma, ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist, samuti on ta vangistuses viibitud aja jooksul saanud ühe distsiplinaarkaristuse, mistõttu ei ole alust arvata, et Z.N nüüd suudaks kriminaalhoolduse kontrollile alluda ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes ei ole suuteline täitma katseaja nõudeid ning vabaduses seaduskuulekalt elama ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Z.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab Z.N röövimise eest. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda vabaduses vastavale ravile. Kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida aitab eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Kõige paremini on võimalik hinnata isiku püüdlusi alkoholist hoidumiseks läbi

kriminaalhoolduse. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 5 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Z.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. Z.N-i püüdlusi jätkata oma edasist elu õiguskuulekalt näitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

Positiivsena käsitleb kohus siinjuures vangla arvamuses märgitut, et kinnipeetaval on olemas tugev motivatsioon hoida tulevikus oma alkoholitarvitamine kontrolli all.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht XXX elamus XXXkoos sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abiga töökoha otsimisel. Nimetatu on samuti oluline tagamaks kinnipeetava õiguskuulekas käitumine ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmine. Z.N-i ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et kinnipeetav teadvustab kuritegeliku käitumisega ja alkoholi kuritarvitamisega seotud riske, on võtnud eesmärgiks saada tulevikus seaduskuulekalt hakkama ja loodab luua kunagi oma pere, leiab, et vanust on juba piisavalt ja ei saa vanaviisi edasi enam elada, vaid tuleb hakata mõtlema tulevikule. Selline iseloomustus annab aluse uskuda, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik