1-11-8174/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-8174

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-8174 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn

(seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu L.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu L.H

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvam aa; isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 21.04.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu L.H temale Maakohtu 19.07.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11- 8174 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu

19.07.2011. a otsusega on L.H süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning mõistetud karistuseks 1 aasta . KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust vangistust Pärnu Maakohtu 03.02.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 9 kuud

28 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 9 kuud 28 päeva. vangistus t,

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.07.2011. a 16.05.2015. a. ja lõppeb

Vangla toetab L.H htaegselt karistuse kandmisest. vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha L.H rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta L.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Prokuröri hinnangul ei võimalda L.H vabastamist ennekõike elukoha puudumine, kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu L.H selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukohaga kuulanud ära L.H, leiab, et L.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. L.H tahtliku esimese ja teise astme kuritegude kannab käesoleval ajal liitkaristust toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks L.H

kolmandikku. L.H on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 1).

Seega esinevad formaalsed alused L.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

L.H L.H kannab käesoleval ajal karistust elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest – lõi kannatanut korduvalt käte ja jalgadega, põhjustades kannatanule tervisekahjustusi.

Nimetatud kuriteo pani L.H toime katseajal. Varasema kohtuotsusega mõisteti L.H süüdi samalaadsetel asjaoludel toimepandud kuriteo eest. L.H tekitas käte ja jalgadega löömisega oma elukaaslasele eluohtlikke kehavigastusi. KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõisteti L.H-le karistuseks tingimisi vangistus. Vähem kui 6 kuud peale kohtuotsuse tegemist pani L.H toime uue kuriteo samal viisil sama kannatanu suhtes. Sellel korral ei olnud ainult kannatanu vigastused sedavõrd rasked. Sellest nähtuvalt ei avaldanud L.H-le mingisugust mõju talle varasemalt mõistetud tingimuslik karistus. L.H kohtuistungil antud selgitustest (tema ei löönud kannatanut ja eelmisel korral liialdas kannatanu ka) järeldub, et L.H siiani ei tunnista toimepandud tegusid ega mõista nende raskust. L.H õigustab enese käitumist ja leiab süüd ja kannatanu sõbranna) (kannatanu kukkus vastu köögikappi teiste (kannatanu tegevuses , sõbranna ässitab on elukaaslasega tülitsenud, teda lükanud ja tõuganud, ). Seda, et L.H on ta kohtuistungil kinnitanud. Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on L.H osalenud majandusabitöödel. Samas ei saa L.H käitumist karistuse kandmise ajal tervikuna positiivseks pidada, kuna L.H on loobunud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Vihajuhtimine osalemisest. L.H selgitas istungil, et alkoholiprogrammist loobus ta seetõttu, et talle meeldib õlu ja ta peab ennast õllesõbraks. Vihajuhtimise programmist loobumise põhjuste kohta selgitas L.H , et ta elab Tapa külje all, kus on palju vanu Vene sõjaväelasi, keda ta ei salli, sest nad on ülbed ning saavad ainult „rusikakeelest“ aru. Kohtu hinnangul oleks (arvestades L.H poolt toimepandud kuritegusid) vajalik, et riskide maandamiseks läbiks L.H nimetatud sotsiaalprogrammid, eelkõige Vihajuhtimise, mis on kuritegude toimepanemise riske maandavana toodud ka individuaalses täitmiskavas. Arvestades L.H selgitusi, järeldub, et L.H peab normaalseks ja aktsepteeritavaks kasutada teiste suhtes vägivalda ning ta ei kavatsegi alkoholi tarvitamist lõpetada. Kohtu küsimusele, kas L.H on valmis täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi, pidas L.H seda väga rangeks ja oli kahtleval seisukohal . L.H , kas ta on valmis seda kohustust ka täitma on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vabanemise korral soovib L.H minna elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Tegemist on sotsiaalpinnaga, kus L.H elas enne karistuse kandmisele asumist. Käesoleval ajal on üürileping sõlmitud L.H elukaaslasega. L.H elukaaslane on kriminaalhooldusametnikule esitatud kirjalikus avalduses märkinud, et ei nõustu sellega, et L.H asuks vabanemise korral elama samasse elukohta. Elukaaslane kardab oma elu pärast. Sellest tulenevalt ei ole praegusel juhul L.H vabanemise korral kindlat elukohta. Lisaks ei ole L.H vabanemise korral ka kindlat töökohta.

4. Kohus on seisukohal, et L.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega Siinjuures ei võimalda kohtu arvates . L.H

tingimisi ennetähtaegset vabastamist ennekõike tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isikuomadused, aga ka käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. L.H tuleb jätkata karistuse kandmist.

Raina Pärn Kohtunik