3-14-130/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-130 Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.P’e kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes.

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.P Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta A.Pe 23.03.2014 esitatud taotlus tõendite väljanõudmiseks rahuldamata

2. Jätta kaebus rahuldamata

3. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. mai 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. A.P esitas 26.09.2013 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/208-1 (tl 19) mittevaralise kahju summas 150 euro hüvitamise nõudes. Viru Vangla 01.11.2013 vastusega nr 6-16/208-2 (tl 20-21) jäeti A.P’e taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla leidis, et 17.07.2013 koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas esitatud andmed on tõesed faktiväited. Viru Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kinnipeetavale ei ole mittevaralist kahju seoses au või hea nime teotamisega tekkinud. A.P esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 01.11.2013 vastuse 6-16/208-2 tühistamist ja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju summas 1000 euro hüvitamist (tl 3- 3p). Kaebaja on seisukohal, et 17.07.2013 koostatud individuaalses täitmiskavas on kaebaja kohta esitatud valeandmeid, mis võivad halvasti mõjutada kaebaja ennetähtaegset vabanemist. Viru Vangla 01.11.2013 vastusest nr 6-16/208-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ nähtub, et andmed kinnipeetava 17.07.2013 individuaalses täitmiskavas on osaliselt pärit ja edasi kantud kaebaja eelmise vangistuse ajast, 13.01.2009 Tallinna Vanglas koostatud riskihindamisest, kus kinnipeetav on väidetavalt kirjeldanud alkoholi ja narkootikumidega seotud riskikäitumist. Kaebaja kinnitab, et vaatamata narkootilise aine käitlemisele, ei ole ta ise mitte kunagi narkootilisi aineid proovinud ega tarvitanud ning alkoholi ei tarvita ta alates 2006. aastast. Tallinna Vangla 13.01.2009 riskihindamises esitatud väited marihuaana ja heroiini tarvitamise kohta ei ole kaebaja ütlused ja on lisaks veel teaduslikult vastuolulised. Kaebaja väitel ei ole ühtegi fakti ega ekspertiisitulemust, mis kinnitaksid, et kaebajal oli või on probleeme narkootikumidega. Kaebaja on veendunud, et faktivead kaebaja toimikus on tingitud vanglatöötajate eksimusest ja üksteise valesti mõistmisest. 23.03.2014 esitas kaebaja kohtule taotluse välja nõuda Viru Vanglalt kaebaja isiklik toimik, kuna direktori vastusest kaebaja kaebusele on näha, et kaebaja toimikus on ära näidatud, et kaebaja kasutas heroiini ja isegi kogus on välja toodud. Kaebaja palub läbi vaadata dokument 17.10.2013 nr 6-10/33283-2, kus on ära näidatud, et kaebaja ostis marihuaanat. Kaebaja palub teha järelpärimine Wismari narkodispanserisse ja Rakvere haiglasse, kus kaebajalt on võetud analüüsid narkootikumide tuvastamiseks ja need olid negatiivsed (tl 60).

2. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses väljendatud asjaoludel puuduvad alused kahju hüvitamiseks riigivastustuse seaduse järgi. Vastustaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et kaebaja poolt vaidlustatud andmed on pärit varasemast, Tallinna Vanglas 13.01.2009 koostatud riskihindamisest. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja nende väidete parandamist isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 21 lõike 1 alusel nõudnud. Kuna kinnipeetava riskide hindamine peab lähtuma hindamist läbi viivale ametnikule kättesaadavatest andmetest, siis pidi vastustaja neist andmetest lähtuma ning selline tegevus ei saanud kaebajale kaasa tuua mittevaralist kahju. Ka alkoholiga seonduvate probleemide kirjeldamine riskihindamises ei ole õigusvastane. Kaebaja väidab küll, et ta ei tarvita alates 2006.aastast alkoholi, kuid eelnevalt on ta korduvalt toime pannud süütegusid, kus üheks teguriks oli alkoholi lubamatu tarvitamine. Puudub kindlus, et isegi kui kaebaja väide alkoholi mittetarvitamise kohta 2006.aastast vastab tõele, et sellega seonduvad riskid on minimeerinud nullini. A.P’e kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht

3. A.P taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, tema au ja väärikust teotavate faktivigade eest 17.07.2013 koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Kaebaja hinnangul on 17.07.2013 koostatud individuaalses täitmiskavas valeandmed kaebaja alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemide kohta. Kaebaja väitel Tallinna Vangla poolt 13.01.2009 riskihindamises esitatud väited marihuaana ja heroiini tarbimise kohta ei ole kaebaja ütlused ja on lisaks veel teaduslikult vasturääkivad selles osas, mis puudutavad kaebaja vägivaldsust marihuaanaja heroiinijoobes olles. Kaebaja on veendunud, et faktivead tema toimikus on tingitud vanglatöötajate eksimusest ja üksteise valestimõistmisest. Vastustaja on seisukohal, et Viru Vangla on kaebaja individuaalset täitmiskava koostades lähtunud olemasolevatest andmetest, mida ei ole ümber lükatud ega parandatud ning seega ei ole Viru Vangla tegevusest saanud tekkida kaebajale kahju, eriti sellist, mis tingiks rahalise hüvitise RVastS järgi.

4. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.

5. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 1 kohaselt täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama juhendi §

3 lg 2 kohaselt inspektor-kontaktisik tutvub kinnipeetava kohta käivate andmetega, algatab riskihindamiseks vajaliku teabe kogumise ja teavitab riigikeele õppe korraldajat või muud selleks pädevat isikut vajadusest anda hinnang kinnipeetava riigikeele oskuse kohta. Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Juhendi § 3 lg

4 p 6 kohaselt riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist.

6. Kohtule esitatud 17.07.2013 koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (tl 38-39) on märgitud lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumises tulenevate riskide kohta mh alkohol ja narkootikumid. Riskihinnangust lähtuvate tegevuste kohta on märgitud eluviisitreeningu läbimine. Kaine eluviis. (Varasem alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine). Kohtule esitatud Viru Vangla 02.10.2013 õiendist (tl 22 jj) nähtub, et enne kaebajale koostatud individuaalse täitmiskava kinnitamist, on V üksuse inspektor-kontaktisik läbi viinud vestluse, mille käigus kaebaja kinnitas, et ta ei ole enam alkoholi ja narkootikume tarbinud. Õiendi kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamisel inspektor-kontaktisik lähtunud eelnevalt Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja poolt koostatud riskihindamisest, kus oli kirjas, et isiku sõnul ei ole ta kunagi narkootikume tarbinud ega proovinud. Varasemate riskihindamiste andmete kohaselt on kinnipeetav suitsetanud Hollandis elades marihuaanat (2000 a). Marihuaana tarvitamises ta midagi halba ei näe. Kinnipeetava sõnul võiks Eestis narkootikumid legaliseerida, sel juhul oleks narkomaane ning probleemkäitumist vähem. Narkootikumide käitlemisega on ta tegelenud valdavalt rahalise kasu saamise eesmärgil. L. Sepa on vestluse ja varasemate andmete põhjal hinnanud, et kaebajal on olemas narkootikumide tarvitamise asjaolud, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist, millest lähtuvalt on ta soovitanud tegevuseks motiveeritud vestlused, et isik õpiks teadvustama narkootikumide halba mõju inimesele. Tuginedes varasematele riskihindamistele olevat kaebajal minevikus olnud probleem alkoholi kuritarvitamisega (liigjoomine). Vägivallaepisoodiga kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Ka on isikut korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. On veendunud, et suudab nüüdseks alkoholist hoiduda.

7. Kinnipeetav on käinud 11.06.2013 ja 20.06.2013 arsti vastuvõtul, kus on aga eitanud narkootikumide ja alkoholi tarbimist. Sotsiaaltöötaja L. Sepa ütluste kohaselt pani ta kogu vestluse narkootikumide kohta tema riskihindmisse narkootikumide teema alla kirja. Sotsiaaltöötajate O. Drozdova ja M. Ots’a ütluste kohaselt ei ole nad sel aastal kaebajaga vestelnud. M. Ots’a sõnul koostas ta 2010. aastal kaebajale korduva riskihindamise, kus on kajastatud kaebaja enda sõnad ja eelnev riskihindamine. 2010 koostatud riskihindamises on kirjas, et minevikus oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (liigjoomine) isiku sõnul alkoholijoobes käitus vägivaldselt (ei taju enda vastu suunatud kriitikat). Isik mõistab, et alkoholi liigatarvitamine tekitab kahju nii talle endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Kinnipeetava sõnul ei ole ta viimased 2,5 aastat alkoholi tarvitanud. Kinnipeetava sõnul suitsetas ta Hollandis elades marihuaanat. Selle tarvitamises ta midagi halba ei näe, sest antud riigis on see legaliseeritud.

8. Vaidlust ei ole selles, et 13.01.2009 Tallinna Vanglas koostatud riskihindamises (tl 26-27p) on märge varasema alkoholi kuritarvitamise kohta (isiku antud seletuste või erinevate allikate põhjal) ning alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldse käitumise kohta (ametlikud andmed või isiklikud ettekanded vägivaldse käitumise kohta alkoholijoobes). Kinnipeetava sõnul viimasel 4 aastal tarvitab alkoholi normaalsest rohkem (joob harva, kuid siis ei taju piire). Minevikus oli probleeme alkoholi tarvitamisega (liigjoomine). Narkootikumide varasema tarbimise kohta on märgitud, et küsitletav on varasemalt tarvitanud heroiini, kanepit ja hallutsinogeene. Kinnipeetava sõnul viimasel ajal on ta suitsetanud marihuaanat, enne seda pikemat aega tarvitanud heroiini. Väidab, et päeva doos oli 10 mg.

9. Vaidlust ei ole ka selles, et 04.05.2009 Viru Vanglas koostatud riskihindamises (tl 28-29p) on märgitud, et minevikus oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (liigjoomine). Isiku sõnul alkoholijoobes käitub vägivaldselt (ei taju enda vastu suunatud kriitikat). Narkootikumide tarvitamise kohta on märgitud, et kinnipeetava sõnul suitsetas ta Hollandis elades marihuaanat. Selle tarvitamises ta midagi halba ei näe, sest antud riigis on see legaliseeritud. Riskihindamisest nähtub, et abistamaks kinnipeetavat narkootikumide ja nende tarbimise negatiivse külgede mõistmisel, on otstarbekas tal osaleda Convictuse tugirühma tegevuses. Õiendist 02.10.2013 (tl 22) nähtub, et kaebaja on osalenud Convictuse tugigrupis ajavahemikul 06.07.2009-22.11.2010.

10. 07.06.2010 Viru Vanglas koostatud riskihindamises (tl 30-31p) on samuti märgitud, et minevikus oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kinnipeetava sõnul suitsetas ta Hollandis elades marihuaanat. Riski maandamiseks on soovitavad vestlused sotsiaaltöötajaga eesmärgiks selgitada narkootikumide ohtlikkust.

11. 12.08.2010 Viru Vanglas koostatud riskihindamisest (tl 32-33p) nähtub, et minevikus oli probleem alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetava sõnul suitsetas ta Hollandis elades marihuaanat. Praegu väidetavalt teadvustas endale narkootikumide halba mõju tervisele ja on kindel, et ta ei hakka taas neid tarvitama. 11.04.2013 Tallinna Vanglas koostatud riskihindamisest (tl 34-37) nähtub, et alkoholi kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid viimaste aastate jooksul ei ole tuvastatud. Kinnipeetava sõnul ei pruugi ta alkohoolseid jooke enam üldse. Varasema tarvitamise kohta ei oska midagi öelda, kuna mälu on halb. Tuginedes varasematele riskihindamistele, olevat isikul minevikus olnud probleem alkoholi kuritarvitamisega. Vägivallaepisoodiga kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. On veendunud, et suudab nüüdseks alkoholist hoiduda. Isiku sõnul ei ole ta kunagi narkootikume tarbinud ega proovinud. Varasemate riskihindamiste andmete kohaselt on kinnipeetav suitsetanud Hollandis elades marihuaanat (2000 a).

12. Riigikohtu 12. juuni 2012 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-3-12 märgib kolleegium, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on kohtumenetluses tõendatav. Sama otsuse punktis 42 on kolleegium seisukohal, et faktiväitega on maine kahjustamine õigusvastane, kui faktiväide ei vasta tõele.

13. Kohus loeb tõendatuks kohtule esitatud tõenditega 13.01.2009, 04.05.2009, 07.06.2010 12.08.2010 kaebaja kohta koostatud riskihindamised, millest nähtub, et kaebajal oli minevikus probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kaebaja sõnul suitsetas ta Hollandis elades marihuaanat. Kirjeldatu alusel on halduskohus tuvastanud, et vastustaja on kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamisel lähtunud kinnipeetava riskihindamise tulemustest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuigi kinnipeetav on hilisemalt eitanud narkootikumide tarvitamist, ei saa individuaalse täitmiskava koostamisel eirata varasemalt kinnipeetava poolt antud selgitusi.

14. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et 17.07.2013 koostatud kinnipeetava täitmiskava on õiguspärane ning kooskõlas Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 1 sätestatuga. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

15. Kohus jätab kaebaja 23.03.2014 taotluse täiendavate tõendite välja nõudmiseks rahuldamata, kuna need ei muuda tõendites: 13.01.2009, 04.05.2009, 07.06.2010 12.08.2010 kaebaja kohta koostatud riskihindamise tulemust, mille järgi oli kaebajal minevikus probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning ta enda sõnul suitsetas Hollandis elades marihuaanat.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 04.märtsi 2014 kohtumääruse (tl 46-47) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik