3-14-345/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-345

Määruse kuupäev

24. aprill 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Veikko Ahvenaineni kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks

Resolutsioon

Tagastada Veikko Ahvenaineni kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Asjaolud

1. 25. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Veikko Ahvenaineni kaebus, milles ta nõuab

Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt koostati 1. aprillil 2013

talle Tartu Vanglas iseloomustus tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, kuid

see sisaldas valeandmeid kaebaja tausta, hoiakute ning edasiõppimissoovi kohta. Seetõttu

nõuab V. Ahvenainen, et kohus tuvastaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse iseloomustuse

koostamisel.

2. Samuti nõuab V. Ahvenainen Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist

kohtumääruse kätteandmisega viivitamisel. Kaebuse kohaselt tegi Tartu Ringkonnakohus 6.

jaanuaril 2014 määruse, milles andis võimaluse esitada seisukohti kuni 15. jaanuarini 2014

ning nimetatud määrus saabus Tartu Vanglasse 8. jaanuaril 2014, kuid anti kaebajale kätte

alles reedel, 10. jaanuaril 2014. Kaebaja hinnangul tekitas see olukorra, kus ta sai oma

seisukohad advokaadile saata alles 13. jaanuaril 2014, mistõttu advokaat ei jõudnud nendega

enne ringkonnakohtu määruses märgitud tähtaega tutvuda.

3. Kaebaja heidab oma kaebuses ka kriminaalhooldaja E. Schasminile ette valeandmete

esitamist 9. oktoobri 2013 iseloomustuses ning tema sooviks on teada saada, mis alustel esitab

kriminaalhooldaja kohtule valeandmeid, milline riiklik instants reguleerib kriminaalhooldaja

tegevust ning kas kriminaalhooldaja E. Schasmin on pädev tegema oma tööd. Kaebuse

kohaselt on V. Ahvenainen varasemalt pöördunud antud küsimuses 2. detsembril 2013 Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja poole, kuid ta pole sealt mingit vastust saanud.

4. 9. aprilli 2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus V. Ahvenaineni kaebuse käiguta ning

andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, kuna kaebaja polnud selgitanud, millisel

eesmärgil ta tuvastamisnõuded on esitanud. Samuti jäi kohtule ebaselgeks, kas kaebaja soovib

esitada mõne nõude ka seoses ka kriminaalhooldusametnik E. Schasmini tegevusega.

5. 14.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ahvenaineni kaebuses puuduste kõrvaldamise

avaldus, milles ta viitab kaebuse esitamise põhjusena vajadusele kaitsta oma õigusi kõigi

võimalike vahenditega. Põgusalt viitab V. Ahvenainen ka võimalikule mittevaralisele kahjule,

kuid ei ütle selgesõnaliselt, kas tal on kavas esitada tulevikus ka hüvitamisnõue. Avaldusest

ilmneb, et kriminaalhooldusametniku E. Schasmini tegevuse osas V. Ahvenainen käesoleval

ajal kohtule ühtegi nõuet ei esita.

Kohtu seisukoht

6. V. Ahvenainen on esitanud kaks õigusvastasuse tuvastamise nõuet.

Ta nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist 1. aprilli 2013 iseloomustuse

koostamisel. Antud iseloomustus koostati tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse

jaoks, kuid see sisaldas kaebaja hinnangul valeandmeid kaebaja tausta, hoiakute ning

edasiõppimissoovi kohta

Samuti nõuab kaebaja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist Tartu

Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2014 määruse kätteandmisega viivitamisel. Määrus jõudis tema

sõnul Tartu Vanglasse 8. jaanuaril 2014, kuid see anti talle kätte alles reedel, 10. jaanuaril

2014, mistõttu sai ta oma seisukohad kirja teel advokaadile saata alles 13. jaanuaril 2014.

Sellest tulenevalt ei saanud advokaat tema seisukohti arvestada, kuna ringkonnakohus oli 6.

jaanuari 2014 määrusega andnud võimaluse esitada täiendavaid seisukohti kuni 15. jaanuarini

2014.

7. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud lõige teeb sellest põhimõttest erandi üksnes

siis, kui nõutakse niisuguse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist, millega võidi

kahju tekitada. Samas sätestab sama lõike kolmas lause, et hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust hüvitamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu.

V. Ahvenainen on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist vajadusega kaitsta oma õigusi

kõigi võimalike vahenditega. Samuti on ta viidanud võimalikule mittevaralisele kahjule.

Kohus on seisukohal, et isegi kui tõlgendada seda viidet kavatsusena esitada tulevikus

hüvitamiskaebus, ei anna see kaebajale käesoleval juhul kaebeõigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77

sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule muude dokumentide hulgas ka kinnipeetava

iseloomustuse. Iseloomustusele kehtestatud nõuded on sätestatud justiitsministri 12.08.2010

määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide

ettevalmistamise kord“ §-s 9. Seega koostatakse iseloomustus otseselt tingimisi ennetähtaegse

vabastamise menetluse jaoks ning sellel iseloomustusel ei ole väljaspool antud menetlust

iseseisvat tähendust. Eelnimetatud korra § 6 lg 1 sätestab, et menetlust materjalide

koostamiseks maakohtule esitamiseks alustatakse kaks kuud enne kuupäeva, mil kohtul tekib

õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine. Korra § 6 lg 2, § 7 lg 4, § 9

lg 5 ning § 11 lg 1 viitavad selgelt, et iseloomustuse koostamine on üks menetlustoiming

menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu sooritamisele ehk

materjalide kohtule esitamise poole. Menetlustoimingu vaidlustamine on HKMS § 45 lõike 3

kohaselt lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslike õigusi.

Tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on isikul aga võimalik juhtida kohtu

tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses

esitatud väited ümber. Ka käesoleval juhul kaebaja ennetähtaegset vabastamist kaaludes on

üldkohus hinnanud iseloomustust ühena tõenditest ning pidanud seda lubatavaks ja

usaldusväärseks. Nimetatud tõendile on tuginenud nii Tartu Maakohus kriminaalasjas nr 1-11-

8887 6. detsembril 2013, kui ka Tartu Ringkonnakohus 16. jaanuaril 2014 tehtud määruses.

Samas ei ole vaidlustatu iseloomustus olnud ainuke ega isegi mitte määrav teabeallikas.

Käesoleval juhul nähtub ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud kohtumäärustest, et

kaebaja on selles menetluses esitanud samad põhjendused, millele tugiendes taotleb

käesolevas asjas vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Samuti on tulenevalt

kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lõikest 1 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool

halduskohtumenetlust. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad rikkuda

isiku õigusi eelkõige siis, kui kohus nendele tuginedes langetab ebaõige otsustuse. Lisaks saab

käesolevas asjas järeldada, et iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise

võimaluse tõttu ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa vaidlusalune iseloomustus

kaebuses väidetud viisil kaebaja isikuõigusi vahetult rikkuda.

Kui aga kohtud vaatamata eelpoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad

sellegipoolest ebatäpsele iseloomustusele, on võimalik, et kahju on tekitatud juba kohtu

tegevusega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1

alusel. Antud säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse

käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleva juhul puudub vähimgi alus niisuguse

võimaluse eeldamiseks, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Seega puudub V. Ahvenainenil antud tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lõigetest 2 ja 3

tulenevalt kaebeõigus.

9. Kohtu hinnangul puudub V. Ahvenainenil kaebeõigus ka Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari

2014 määruse kätteandmisega viivitamisega seonduvalt. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja oma

advokaadiga telefonitsi korduvalt ühenduses, mistõttu oli tal võimalik temaga operatiivselt

teavet vahetada. Samuti oli tal võimalik Tartu Ringkonnakohut olukorrast teavitada ning

olukorras, kus kirjalik infovahetus advokaadiga olnuks tingimata vajalik, kuid

ringkonnakohus poleks seisukohtade esitamise tähtaega pikendanud, oleks sellele saanud

tugineda määruskaebuses Riigikohtule. Kuivõrd põhjuslik seos Tartu Vangla tegevuse ning

võimaliku kahju vahel on äärmiselt ebatõenäoline, loeb kohus ka Tartu Ringkonnakohtu 6.

jaanuari 2014 määruse kätteandmisega viivitamisega seotud võimaliku hüvitamisnõude

ilmselgelt perspektiivituks. Seega puudub V. Ahvenainenil ka antud tuvastamisnõude osas

HKMS § 45 lõikest 2 tulenevalt kaebeõigus.

10. Kohus on eeltoodust tulenevalt jõudnud järeldusele, et kaebaja käsutuses on olnud tõhusad

õiguskaitsevahendid ning võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Niisugusele järeldusele on kohus jõudnud eeldades kaebaja esitatud faktiväidete õigsust.

Seega on kohus seisukohal, et V. Ahvenaineni kaebeõiguse puudumine on käesolevas asjas

ilmselge ega vaja täiendavat selgitamist asja sisulisel läbivaatamisel. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et üldjuhul ei ole võimalik muus

kohtumenetluses menetlusosalise sooritatud toimingut halduskohtumenetluses vaidlustada

ning väärate faktiväidete esitamisele tuleb tähelepanu juhtida kohtumenetluses, kus need

esitatakse.

11. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et lisaks kaebeõiguse puudumisele võib

iseloomustuse koostamist puudutava tuvastamisnõude puhul kahelda ka halduskohtu

pädevuses niisugust vaidlust lahendada. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-52-12 punktis 18 asunud seisukohale, et kuigi

kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid kaebuse lahendamiseks, mis on esitatud

vangla tegevuse peale, mis seisnes maakohtule kinnipeetava taotluse ja nõusoleku

edastamisest keeldumises, on tegemist pigem karistusõigusliku küsimusega. Nimelt keeldus

vangla nimetatud Riigikohtu otsuses käsitletud juhul kohtule edastamast VangS § 76 lõikes 1

nimetatud dokumente. Riigikohtu seisukoht puudutab seega samasugust menetlust, mille

raames koostati V. Ahvenainenile iseloomustus ning see seisukoht võib olla kohaldatav ka

käesolevas asjas.

12. HKMS § 43 lg 2 sätestab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Vastavalt HKMS

§ 104 lg 5 punktile 2 ei tagastata riigilõivu kaebuse tagastamise korral, kui tagastamine

toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik