Legislator Case Law & Legislation
2-14-10475/5 AI generated

2-14-10475/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-14-10475/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Suurendada XXXlapse XXXülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 13.07.2012 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-12-19845 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 145 eurot ja välja mõista XXX(isikukood XXX) poja XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatusraha lapse XXXülalpidamiseks miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 07.03.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX).

Legislator headnote

AI generated

2-14-10475/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2014 on igakuise elatise miinimummääraks 177,50 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse kuupäev

24. aprill 2014 Tsiviilasja number 2-14-10475

Tsiviilasi XXXvs XXX elatise suuruse muutmiseks Hagi hind

1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada XXXlapse XXXülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 13.07.2012 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-12-19845 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 145 eurot ja välja mõista XXX(isikukood XXX) poja XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatusraha lapse XXXülalpidamiseks miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 07.03.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX).

3. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2014 on igakuise elatise miinimummääraks 177,50 eurot.

2-14-10475

4. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval XXXpangakontole, märkides selgituseks “lapse elatis”.

5. Anda XXX ainuõigus alaealisele lapsele XXX väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja kohtu selgitused

XXX (seaduslik esindaja XXX) hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.

Kohus on menetlenud käesolevat hagi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg

1 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9, § 444 lg 4). TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust TsMS §

448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 4¹ kohaselt, apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus ei tuvastanud TsMS § 164 lg 3 sätestatud asjaolusid ning leiab, et on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik