3-13-436/64 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-436 Haldusasi R.R. kaebus Päästeameti 23.02.2003 ja 06.07.2011 toimingutele. Menetlustoiming

Menetlusabi, taotluse ja kaebuse tähtaegsuse lahendamine. RESOLUTSIOON 1.Vabastada R.R. kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest. 2.Jätta R.R. taotlus võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjade nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05 toimikud rahuldamata ning saata need tagasi arhiivi. 3.Jätta R.R. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasja nr 3-13-436 menetlus. 4.Sekretäril saata käesolev kohtumäärus elektrooniliselt kaebuse esitajale, vastustajale ning teadmiseks Rahandusministeeriumile (p.1 osas). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.R. esitas 25.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Päästeameti 23.02.2003 ja 06.07.2011 toiminguid Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-436 tagastati kaebus läbivaatamatult, mille peale esitas kaebaja määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.10.2013 kohtumäärusega R.R. esitatud määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määruse haldusasjas nr 3-13-436 osas, millega tagastati R.R. kaebus Päästeameti 23.02.2003 toimingu peale. Muus osas jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 18.11.2013 kohtumäärusega käiguta ning määras kaebuse esitajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse täpsustamiseks ning vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas kohtule 29.01.2014 oma kaebuse täpsustuse, milles ta selgitab kaebuse tähtaegsuse asjaolusid ning palub kohtul kaebetähtaeg ennistada juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. Tallinna Halduskohus võttis 05.02.2014 määrusega kaebuse menetlusse kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks. 28.02.2014 esitas vastustaja enda seisukohad kaebuse tähtaegsuse kohta, millele kaebaja vastas 22.03.2014. Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2014 kaebuse korduvalt käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse asjaolude selgitamiseks. 09.04.2014 esitas kaebaja kohtule taotluse käesoleva haldusasja juurde võtta haldusasjade 3-1399/03 ja 2-3/44/05 toimikud. Kaebaja vastas 25.03.2014 kohtumäärusele 11.04.2014, kus selgitas kaebuse tähtaegsust ning taotles juhul, kui kohus ei loe esitatud kaebust tähtaegseks tähtaja ennistamist.

Kaebuse esitaja märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 1 lg 2 kohaselt HKMS-iga sätestatakse halduskohtusse pöördumise kord niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud teiste seadustega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja selgitab, et on esitanud 2013 aastal kohtule kaebuse Päästeameti 2003. aasta toimingute peale, nende õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebaja on seisukohal, et seega oli tal õigus HKMS § 1 lg 2 aluses halduskohtusse pöörduda ja paluda kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja on esitanud kohtule ka taotluse. Kohtule esitatud taotlusese alusel palub kaebaja võtta käesoleva haldusasja juurde toimikud haldusasjadest 3-1399/03 ja 2-3/44/05. Kaebaja põhjendab, et nendest toimikutest nähtub, et ta kaebas 02.05.2003 ka Päästeameti toimingute peale. Kaebaja leiab, et tulenevalt nimetatud toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebus Päästeameti vastu õigusvastaste toimingute tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks tähtaegne. Kaebaja põhjendab kaebuse tähtaja ennistamise taotlust, miks tal ei olnud võimalik kaebust varem esitada, asjaoluga, et ta kaotas võimaluse korteri kütmiseks elektriga ning üle jõu käiv kohtukoormus ei võimaldanud varem kaebust esitada. Samuti selgitab kaebaja, et tema tervis on väga halb ning ta on majanduslikult raskes seisus, mis samuti takistas kaebuse esitamist.

Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viibis 23.02.2003 ise sündmuskohal ning seega pidi kaebuse esitajale tema korteri tulekahju tagajärjed ja päästjate tegevus olema teada 23.02.2003. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st

5 ning sellest, et sündmus toimus 23.02.2003 ning Päästeameti tegevused ja toimingud olid seotud antud sündmuse toimumisega, oli tuvastamiskaebuse esitamise viimane tähtaeg 22.02.2006. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 4 on möödunud ka hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg, mida peale 22.02.2013 kuupäeva möödumist enam esitada ei saa. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja on põhjendanud kaebetähtaja möödalaskmist oma ülisuure ja iga kuu suureneva kohtukoormusega, üha halveneva tervisega ning sellega, et tal puudus Halduskohtumenetluse seadustik, mille tõttu ei olnud teadlik kaebetähtajast. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja põhjendused ei ole eluliselt usutavad ning ei oma õiguslikku seost kaebuse esitamise tähtajaga. Vastustaja hinnangul puuduvad kaebuse esitajal kaebetähtaja ennistamiseks olulised tähtaja möödalaskmise põhjused ega nähtu olulisi ja kestvaid takistusi oma kaebeõiguse kasutamiseks kaebetähtaja jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebaja on vaidlustanud Päästeameti 23.02.2003 ja 06.07.2011 toiminguid. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba Päästeameti 06.07.2011 toimingu vaidlustanud haldusasjas nr 3-12-481, millega on nõudnud nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning seoses selle toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Tallinna Halduskohus on 18.10.2013 teinud nimetatud haldusasjas nr 3-12-481 määruse, millega on määranud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 14.05.2014. Seega ei ole antud asjas menetlus veel lõppenud.

Tallinna Halduskohus tagastas 15.03.2013 määrusega R.R. kaebuse muuhulgas osas, millega vaidlustati Päästeameti 06.07.2011 toiminguid HKMS § 121 lg 1p 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohus 02.10.2013 määrusega jättis määruskaebuse selles osas, mis puudutas Päästeameti 06.07.2011 toiminguid, rahuldamata. Käesolevas asjas on jõustunud R.R. kaebuse tagastamine osas, mis puudutas Päästeameti 06.07.2011 toimingute vaidlustamist. Seega ei ole käesolevas asjas menetluses kaebust, millega vaidlustati Päästeameti 06.07.2011 toiminguid.

Kaebaja on taotlenud menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti on kaebaja kohtule esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Seega on kohtutel jätkuvalt õigus lisaks menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile kontrollida ka seda, kas taotleja menetluses osalemine on eeldatavalt edukas. HKMS § 112 lg 1 sätestab menetlusabi andmise lisapiirangud. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetavad summad, sh menetluskulu). Kaebaja esitatud teatisest nähtub, et kaebaja soovib riigilõivu vabastamist täiealikult.

Teatise kohaselt on kaebaja ainukeseks sissetulekuks vanaduspension 219,54 eurot kuus. Kaebajal on eluasemekulud 126,55 eurot kuus, toidule tehtud kulutused 40 eurot kuus, sidekulud 34,81 eurot kuus ning tervishoiukulud 10 eurot kuus. Kohus on käesolevas haldusasjas vabastanud 29.08.2013 määrusega kaebaja määruskaebuselt riigilõivu tasumisest. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohus on 07.03.2012 määrusega rahuldanud R.R. haldusasjas nr 3-12-481 menetlusabi taotluse ning vabastanud ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest.

Samuti nähtub, et on kohus 01.04.2014 määruses R.R. vabastanud haldusasjas nr 3-14-50351 määruskaebuselt riigilõivu tasumisest. Seega kohus on eelnevalt aktsepteerinud R.R. menetlusabi taotlusi. Kaebaja 11.04.2014 käesolevas haldusasjas esitatud vastusest ei nähtu, et kaebaja majanduslik olukord oleks muutunud, kuna ta selgitab muuhulgas, et on majanduslikult väga raskes olukorras.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest käesolevas haldusasjas tähtaegsuse küsimuse lahendamisel. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

Käesolevas asjas on tähtaegsuse küsimuses menetluses kaebus Päästeameti 23.02.2003 aset leidnud toimingute õigusvastasuse tuvastamise peale.

HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja vaidlustab Päästeameti 23.02.2003 tegevust. Kaebaja sai nimetatud toimingutest teada samal päeval, s.o 23.02.2003, kuna viibis ise sellel ajal korteris, kus päästjate vaidlustatud tegevus aset leidis. Kaebaja 11.04.2014 vastusest nähtub, et ta soovib kohtult Päästeameti 23.02.2003 toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning kahju hüvitamist. Kaebaja seob otseselt kahju hüvitamise Päästeameti 23.02.2003 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kohus märgib, et taolise nõude esitamise tähtajaks on HKMS § 46 lg 4 ja lg 5 kohaselt kolm aastat. Kuna kaebus esitati 23.02.2013, siis on õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude kolmeaastane kaebetähtaeg möödunud. Seega ei ole antud juhul esitatud kaebus Päästeameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks tähtaegne ning see on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus selgitab lisaks, et halduskohtumenetluses on HKMS §-s 46 sätestatud erinevad kaebetähtajad sõltuvalt kaebuse liigist ning seega ei ole asjakohane kohaldada antud juhul kaebaja poolt viidatud TsÜS §-i 149.

Kaebaja on esitanud kohtule juhul, kui kohus asub seisukohale, et kaebus ei ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Vastavalt HKMS §-le 124 lg 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks HKMS-s sätestatud tähtaegu järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena, mida kohus võiks lugeda tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kohus jätab HKMS § 124 lg 1 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab määrusega käesoleva asja menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kohus põhjendab kaebuse tähtaja osas oma seisukohti järgnevalt: Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise, selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1-65-09 märkinud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selliseks põhjuseks on Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-148-06 kohaselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Viidatud lahendis märgib Riigikohtu Tsiviilkolleegium, et tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Kolleegiumi seisukohast tähendab mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Kaebaja põhjendab kaebuse tähtaja ennistamise taotlust, miks tal ei olnud võimalik kaebust varem esitada, asjaoludega, et ta kaotas võimaluse korteri kütmiseks elektriga ning üle jõu käiv kohtukoormus ei võimaldanud varem kaebust esitada. Samuti selgitab kaebaja, et tema tervis on väga halb ning ta on majanduslikult raskes seisus, mis samuti takistas kaebuse esitamist. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja põhjendused ei ole eluliselt usutavad, kuid asub seisukohale, et kaebaja nimetatud põhjused ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus möönab, et nimetatud asjaolud ei ole mõjuvad ja püsivad takistused, mis ei võimaldanud kohtule kaebust tähtaegselt esitada. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud ennistamise taotluses nimetanud kaebetähtaja möödalaskmise osas ühtegi temast sõltumatut/mitteolenevat põhjust ega püsivat takistust kaebuse esitamiseks, mida kohus saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks ning mis oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab haldusasja nr 3-13-436 menetluse.

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse, mille alusel palub kaebaja võtta käesoleva haldusasja juurde toimikud haldusasjadest nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05. Kaebaja leiab, et nendest toimikutest nähtub, et ta enda varasema 02.05.2003 esitatud kaebusega ei taotlenud mitte üksnes korteri inspekteerimisest loobumist, vaid kaebas ühtlasi ka päästjate toimingute peale. Nimetatud haldusasjade toimikutest nähtub, et vaidlus on lahendatud Tallinna Halduskohtu 24.10.2003 otsusega, millega jäeti R.R. kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis R.R. apellatsioonkaebuse 10.02.2005 määrusega läbi vaatamata. Haldusasja toimikutest nähtub, et kaebaja on esitanud kaebuse, millega nõuab Tallinna Tuletõrjeja Päästeametis alustatud haldusmenetluse lõpetamist ja Tallinna Tuletõrjeja Päästeameti kohustamist hoiduma haldusakti andmisest ja toimingu sooritamisest. Toimikutest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud haldusasjades nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05 päästjate 23.02.2003 sooritatud toiminguid. Antud lahend käsitles üksnes Tuletõrjeja Päästeameti haldusmenetluse algatamisega seonduvaid toiminguid. Kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema kaebaja väite kohaselt alates õigusmõistmisel tehtud lahendist, kuna 24.10.2003 kohtuotsus ei oma otsest puutumust antud asjas vaidlustatud Päästeameti 23.02.2003 toimingutega. Lisaks ütleb HKMS kommenteeritud väljaanne, et kahju hüvitamise tähtaega ei saa siduda sellega, millal ilmneb teises kohtumenetluses kahju tekitamise õigusvastasus, vaid tähtaega tuleb lugeda kahju tekkimisest teadasaamisest. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja taotlenud antud haldusasjaga mitteseonduvate toimikute lisamist käesoleva haldusasja juurde. Kohus jätab kaebaja taotluse võtta käesoleva haldusasja juurde asjade nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05 toimikud, rahuldamata. Kohtutoimikud tuleb saata tagasi arhiivi.

Elle Kask Kohtunik