4-13-7717/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2014 (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-13-7717

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma

Väärteoasi

J.V LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 11. veebruari 2014 otsus

Apellatsiooni esitaja

Menetlusalune isik J.V

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur

Menetlusalune isik

J.V (isikukood: XXX). Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus;

ei

tööta,

elukoht: XXX;

kriminaalkorras

karistamata,

väärteokorras

karistatud

korral,

viimati

20.09.2013 Tartu Ringkonnakohtu poolt LS § 201 lg 2 ja 224 lg

2 järgi arestiga 12 päeva.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2014 otsus muutmata.

2. J.V apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega mõisteti J.V süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 63 sätete kohaldamisega

20 päeva aresti. V™S § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks J.V arestikambrisse saabumise aeg. 2.

selles, et ta juhtis 20.06.2013 kella 02:30

Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse J.V

ajal Võru maakonnas XXX mootorsõidukit Toyota Camry reg nr XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,66 mg/l. Võttes arvesse mõõtemääramatus 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,61 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARDM-0078. Samuti puudus J.V vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, kuna tema juhtimisõigus on ära võetud politsei poolt alates 03.06.2013 kuni 02.01.2014, s.o 7 kuuks. Sellise tegevusega rikkus J.V LS §-de 69 lg 5, 33 lg 11 p 2, 90 lg 1 p 1 ja 94 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav LS §-de 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi.

MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU

3.

mõistetud karistust järgmiselt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on

Kohus põhistas J.V-le

karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3.1

puhul ei esine. Ta küll

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid J.V

avaldas kohtuistungil kahetsust, ent kohus leidis, et see ei ole siiras ning on kantud isekatest põhjustest. Arvestades J.V käitumist ning suhtumist õiguskorda, oli kohus veendunud, et isikut ei huvita tema käitumise tagajärjed. J.V on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kuid ta on järjepidevalt jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Nimetatud juhul väärib tähelepanu ka asjaolu, et teo toimepanemisel politseipatrulli nägemisele järgnev menetlusaluse isiku poolne käitumine seadis ohtu nii tema enda kui ka kaasreisija ja võimalike kõrvalseisjate elu ja tervise. J.V üritas politsei eest põgeneda, ületades lubatud kiirust ning hüppas liikuvas sõidukis juhikohalt tagaistmele, peatamata seejuures autot, kuna ei tahtnud vahele jääda. Selline käitumine näitab selgelt, kuidas J.V huvitus sel hetkel vaid karistusest pääsemisest, hoolimata oma tegevuse võimalikest fataalsetest tagajärgedest.

3.2 Otsustamine, kas kohtualune kahetseb ja kas see kahetsus on ka puhtsüdamlik, on fakti küsimus (RKKK 3-1-1-186-04, p 12.2). Kohus leidis, et J.V kahetsus ei ole siiras, teda ei huvitanud ega huvita tema käitumise tagajärjed, samuti suhtub menetlusalune isik ükskõikselt ja hoolimatult kaaskodanike õigushüvedesse. Eeltoodu tõttu ei arvestanud kohus J.V kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna.

3.3

ei ole võimalik karistada rahatrahviga, arvestades temale inkrimineeritud J.V väärtegusid ja süü suurust. Eelnevad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt elama ja on tänaseni tasumata. Lisaks tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada J.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samalaadseid väärtegusid jätkuvalt toime panevale isikule kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades J.V jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse, on põhjendatud J.V karistamine karistusega, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega, arestiga.

3.4

on viimase aasta jooksul toime pannud viis väärtegu, s.h on teda 18.02.2013 J.V otsusega karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 800 eurot, temalt on 10.05.2013 otsusega seitsmeks kuuks ära võetud juhtimisõigus mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning viimase, 20.09.2013 otsusega on teda karistatud arestiga mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Kohus asus seisukohale, eelnevad karistused ei ole J.V mõjutanud ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist.

3.5 J.V süü on kohtu hinnangul suur, kuna menetlusalune isik on eelnevalt joobes juhtimise eest korduvalt karistatud ning olenemata tema varasemast karistatusest, pani uuesti toime ühe teoga kaks väärtegu, mille hulgas on taaskord mootorsõiduki joobes juhtimine juhtimisõigust omamata. J.V näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust ja asjaolu, et oma teoga tekitas ta võimaliku ohu nii enda kui ka paljude kõrvaliste isikute elule ja tervisele. Kohtu arvates suhtub menetlusalune isik hoolimatult õiguskorda ja ühiskonda. Teda ei huvita enda õigusvastase käitumise tagajärjed ega sellise käitumise poolt põhjustatud potentsiaalne oht kaaskodanike tervisele. Sellise isiku puhul peab olema karistus range, et isik lõpuks mõistaks enda tegevuse tagajärgi.

3.6 Igapäevases liikluses osaleja peab austama ja täitma liikluseaduses sätestatud nõudeid, mitte asuma neid järjepidevalt rikkuma teadmisega, et selle eest saab karistuseks rahatrahvi, mida ei tasuta. Joobes juhtimisel kasvab oht teistele liiklejatele ning on ilmne, et sellise tegevusega kaasneb risk põhjustada eeskätt nõrgema liikleja (jalakäija või jalgratturi) või ka kaassõitja surm.

4. J.V puhul ei ole aresti asendamine üldkasuliku töö tundidega põhjendatud, kuna see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus on vastava seisukoha kujundanud J.V poolt toimepandud väärtegude ja joobes juhtimiste intensiivsust arvesse võttes. Kohus on arvestanud ka varasema praktikaga, mille kohaselt ei ole J.V puhul kõik teised karistusliigid, so rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmine ning arest teda mõjutanud. Isik on jätkanud väärtegude toimepanemist ning tema puhul on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine kujunenud harjumusesüüteoks. Iga järgnev karistus peab olema samalaadse rikkumise eest rangem eelmisest karistusest. Viimane J.V-le mõistetud karistus joobes juhtimise eest oli

12 päeva aresti ning seega käesolevas asjas peab karistus olema rangem.

APELLATSIOON

5.

, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.V

otsuse talle mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega asendada maakohtu poolt mõistetud karistus üldkasuliku tööga täielikult või osaliselt või vähendada arestipäevade arvu. Apellandi edasikaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises.

5.1 Karistamise eesmärgiks ei saa olla riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenavad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

5.2

ei ole kordagi, ei väärteoprotokollis ega kohtus oma tegu ja süüd eitanud. Ta on J.V selgelt väljendanud kahetsust tehtu suhtes.

5.3 11.02.2014 märgib kohtuväline menetleja, et rahalised karistused ei ole mõju avaldanud. On määratud 12 päeva aresti ja see ei ole mõju avaldanud.

märgib, et käesolevas

J.V

väärteoasjas käsitletav tegu toimus ajaliselt enne seda väärtegu, mille eest mõisteti karistuseks 12 päeva aresti, mistõttu ei saa sellist järeldust teha. Pärast eelmise aasta suvel toime pandud väärtegu ei ole J.V samalaadseid ega teisi väärtegusid toime pannud

5.4 Isiku vabaduse piiramine on suurim põhiõiguslik riive. Vabadust saab piirata üksnes juhul, kui kõik teised võimalused on ära proovitud ja need ei ole mõju avaldanud. Pärast viimast väärtegu ei ole J.V väärtegusid toime pannud ja on eesmärgiks võtnud edaspidi õiguskuulekalt käituda. Apellant on sügavalt järele mõelnud tehtud väärtegude olemuse ja põhjuste üle. J.V kahetseb väga tehtud väärtegusid ja lubab nii endale kui ka teistele, jätkata edaspidi õiguskuulekalt. Apellandile on teise asjaga seonduvalt määratud karistuseks 100 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 17.04.2014 ning ta on kohustuse täitnud kolm nädalat enne tähtaega (teha on veel üks tund). J.V on temale pandud karistusse suhtunud tõsiselt ja kohusetundlikult, mõeldes seejuures oma varasematele tegudele ja leidnud, et väärtegude toimepanemine ei saa enam jätkuda ning ei ole ka jätkunud.

6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada oma kirjalikud seisukohad esitatud apellatsiooni osas kuni 21.04.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

7.1

pani toime õigusrikkumise, kui tema 20.06.2013

Tartu Maakohus tuvastas, et J.V

kella 02:30 ajal Võru maakonnas XXX juures mootorsõidukit Toyota Camry reg nr XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,66 mg/l. Võttes arvesse mõõtemääramatus 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,61 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARDM-0078. Samuti puudus J.V vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, kuna tema juhtimisõigus on ära võetud politsei poolt alates 03.06.2013 kuni 02.01.2014, s.o 7 kuuks. Sellise tegevusega rikkus J.V LS §-de 69 lg 5, 33 lg 11 p 2, 90 lg 1 p 1 ja 94 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav LS §-de 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et J.V on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud.

7.2 Apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis toimepandud väärteoga ja J.V isikuga. J.V heidab maakohtu otsusele ette eripreventiivse eesmärgi arvestamata jätmist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

7.2.1 Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne).

7.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii erikui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et isikut, kellele on liiklusseaduse rikkumise eest eelnevaltki kohaldatud rahatrahve, mis aga on tasumata ning kelle süü on suur, ei saa karistada samaliigilise karistusega. Maakohus on lisaks analüüsinud ka aresti üldkasuliku tööga asendamise võimalust, ent pidanud seda arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegude ja joobes juhtimise intensiivsust, põhjendamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et J.V-le mõistetud karistus – 20-päevane arest, on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süütegudega.

7.2.3 Kohtukolleegium on ühtlasi seisukohal, et ka apellatsioonis toodud argumentidele J.V kahetsuse osas on maakohus hinnangu andnud. Ringkonnakohus osundab siinjuures Riigikohtu seisukohale, milles leitakse, et kergendavaks asjaoluks loetakse selline süüdlase käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud ja püüab tagajärge reaalselt leevendada (RKK 3-1-1-23-96). Maakohus märkis, et J.V on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kuid ta on järjepidevalt jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Maakohus arvestas ka J.V teo ohtlikkust, s.o seda, et politseipatrulli nähes üritas menetlusalune isik põgeneda, ületades lubatud kiirust ning hüpates liikuvas sõidukis juhi kohalt tagaistmele, peatamata seejuures autot. Selliselt seadis ta ohtu nii tema enda kui ka kaasreisija ning võimalike kõrvalseisjate elu ja tervise. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et selline käitumine näitab selgelt, kuidas J.V huvitus sel hetkel vaid karistusest pääsemisest ning tema kahetsust ei saa pidada siiraks.

7.3 Tõene on J.V väide, mille kohaselt on käesoleva menetluse esemeks olevad väärteod toime pandud ajaliselt varem, kui talle eelmise väärteootsusega mõisteti karistuseks 12 päeva aresti. Väärteoasja toimikust nähtub, et kohtuvälise menetleja 18.10.2013 määrusega eraldati käesoleva menetluse aluseks olevad väärteod kriminaalasjast nr 13260102147 väärteomenetluse läbiviimiseks. Nende menetlemiseni jõuti seega hiljem, kui jõustus Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2013 otsus, millega vähendati Tartu Maakohtu 23.07.2013 otsusega J.V-le mõistetud karistust, 20-päevast aresti ja mõisteti uueks karistuseks 12 päeva aresti. Tartu Ringkonnakohus leidis, et J.V süü on suur, tema suhtumine õiguskorda ignorantne ning asjaoludes nähtuvalt ei huvita J.V tema käitumise võimalikud tagajärjed. Ringkonnakohus märkis ka, et J.V iseloomustavate andmete põhjal ilmneb, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tema puhul kujunemas harjumussüüteoks. Ringkonnakohus vähendas J.V-le mõistetud karistust pelgalt seetõttu, et maakohus jättis arvestamata menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse (TrtRKo nr 4-13-4452). See asjaolu ei tingi aga praegu J.V-le mõistetud karistuse vähendamist sel korral. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtuga karistusmäära ja liigi valikul ning leidis veel, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud lugeda J.V kahetsust puhtsüdamlikuks. Seetõttu ei saa seda arvestada ka karistusmäära vähendamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on korduvalt toime pannud raskeid õigusrikkumisi – olles ainuüksi 2013. aasta jooksul toime pannud viis väärtegu (sh korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimine), ei ole põhjendatud karistusmäära alandamine. Ehkki J.V väidab, et peale viimast väärtegu 2013. aasta suvel ei ole ta uusi väärtegusid toime pannud, on menetlusalune isik oma käitumisega ja tegudega näidanud üles lugupidamatut suhtumist nii õiguskorda, kui ka teiste inimeste õigushüvedesse üldiselt. Seetõttu on põhjendatud ka tema karistamine sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole jäävas määras ja seda vaatamata asjaolule, et apellant ei ole enda sõnul uusi väärtegusid toime pannud ning on peaaegu täitnud talle teise asjaga seonduvalt määratud 100 tundi üldkasulikku tööd. 8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma