2-14-395/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-14-395

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.aprill 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi solidaarselt R.R. ja R.K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 590,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn 15010);

Hageja

lepinguline

esindaja

Maire

Saare

(e-post

menetlus@seb.ee, maire.saare@seb.ee )

Kostja 1: R.R. (isikukood x, elukoht hagiavalduses ja

registri järgi: x, e-post: x)

Kostja 2: R.K. (isikukood x, elukoht hagiavalduses: x,

registris: x, e-post: x)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1);

kostja 2 suhtes TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt, seejuures kostja 2, R.K. (K.) suhtes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R.R.lt (isikukood x) ja R.K.lt (K., isikukood x) solidaarselt 10 021,19 €

(kümme tuhat kakskümmend üks eurot ja 19 senti) AS SEB Pank (registrikood

10004252) kasuks.

3. Menetluskulud jätta solidaarselt R.R. ja R.K. kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja 2, R.K. võib tagaseljaotsuse peale esitada Pärnu Maakohtule kaja tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Hageja ja kostja R.R. võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS SEB Pank esitas 07.01.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.R.lt ja R.K.lt solidaarselt

võlgnevuse 10 590,46 € väljamõistmiseks.

Hagiavalduse ja 24.03.2014 hagiavalduse täpsustuses esitatud põhjenduste kohaselt AS SEB

Pank, R.R. ja R.K. sõlmisid 28.06.2007 laenulepingu nr L070035356, mille kohaselt pank

laenuandjana andis kostjatele kui laenusaajatele laenu 450 000 EEK, laenu tagastamise

lõpptähtpäev oli 05.06.2007, intressimääraga EEK laenude baasintress + 1,300% aastas.

Laenusaaja kohustus tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse lepingujärgsete maksetena

igakuiselt. Lepingu punkti 9.1. kohaselt tagasid laenulepingu kohast täitmist korteriomanditele

(x) hageja kasuks seatud hüpoteegid. Laenulepingu punkti 15.5 järgi oli hagejal õigus nõuda

laenusaajalt viivise tasumist, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt laenulepingust tulenevat mis

tahes maksekohustust. Hageja on arvestanud ning nõuab laenusaajalt viivist seadusest tulenevas

viivisemääras.

Kostjad ei ole täitnud lepingu punktides 18.1 ja 26.2 sätestatud kohustust kindlustada tagatisvara

kuni kohustuse täitmiseni. Laenulepingu punkti 15.4.1. kohaselt on kostjad kohustatud tasuma

hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud laenulepingus või hageja kehtestatud

ja hageja teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud hinnakirjadega.

Hinnakiri on kättesaadav ka hageja koduleheküljel internetis. Laenude hinnakirjas on märgitud,

et leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest on 31,96 € kuus.

Kostjad ei täitnud tähtaegselt laenulepingust tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja

kostjatele saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles alates 01.03.2011. Laenulepingust

tulenevad kohustused on alates lepingu erakorralisest ülesütlemisest muutunud täies ulatuses

sissenõutavaks. Hageja esitas 02.03.2011 võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavalduse.

Tagatisvara müügist laekus 03.02.2012 võlgnevuse katteks kokku 16 514,76 €, mille arvelt

hageja vähendas laenulepingu nr L070035356 põhiosa võlgnevust. Tagatisvara väärtus määrati

täitemenetluses Tõnisson Kinnisvara Pärnu hindaja poolt. Enampakkumine kuulutati välja

hindaja pakutud hinnaga 19 055 € ja müüdi 01.02.2012 alghinnaga. Kostjad ei ole

täitemenetluses tagatisvara hinda ega täitemenetluse toiminguid vaidlustanud, ei ole esitanud

hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja saatis kostjatele 17.05.2012 nõuded võlgnevuse tasumiseks. Kostjad võlgnevust ei

tasunud. 06.01.2014 seisuga kostjad võlgnevad hagejale laenu põhiosa 6818,56 €, intresse

244,01 €, viivist 2958,72 € ja teenustasudena (leppetrahvina) 569,27 €, kokku 10 590,46 €, mille

hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja 1, R.R., 01.03.2014 kirjalikus vastuses, 04.03.2014 e-kirjas kohtule ja 04.04.2014

vastuses hagiavalduse täpsustusele tunnistab nõuet osaliselt: poole laenusumma 3409,23 € ja

intressi 122 € ulatuses. Kostja leiab, et kinnistu koos elamuga, asukohaga x, müüdi

enampakkumisel turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Arvestades elamus omandamise

hetkest kuni täitemenetluse alustamiseni tehtud töid, suurenes elamu väärtus ning maa-ameti

hinnastatistika päringu alusel oli ajavahemikus 22.05.2011 – 22.11.2011 Pärnu linnas

hoonestamata kinnistu keskmine ruutmeetri ind ca 34 €/m2, mis oleks x kinnistu väärtuseks

teinud elamu väärtust arvestamata ligikaudu 32 980 €. Eksperthinnangus esineb mitmeid

ebatäpsusi, mistõttu ei saa seda turuväärtuse määramisel täielikult usaldada. Kostja soovis

kinnistut ise müüa, kuid R.K. ei andnud selleks nõusolekut. Täitemenetluse ja R.K.ga

probleemse suhtlemise tõttu ei osanud kostja R. täitemenetluse vaidlustamisele mõelda ega

saanud täpselt oma õigustest aru. Kinnistu müümisega alla turuväärtuse pandi kostja hagejaga

võrreldes oluliselt raskemasse olukorda, kostja kanda jäi võlgnevus, mis laenulepingu järgi oli

tagatud kinnistuga. Kogu kahju, mis tekkis kinnistu müümisel väiksema hinnaga, kui

laenulepingu sõlmimisel kinnistu väärtuseks eeldati, jäi kostjate kanda, seda kahju suurust oleks

saanud kinnistu turuväärtusega müümisel vähendada või isegi vältida.

Leppetrahvi nõue 569,27 € kahjustab kostjat ebamõistlikult, hageja ei ole tõendanud kohustuse

täitmata jätmisega kahju tekkimist. Samuti on ebamõistlik, et hageja nõuab leppetrahvi ka

perioodi eest, kui laenulepingust tulenevaid nõudeid tagav kinnistu oli täitemenetluses juba

müüdud.

Kostja 2, R.K. ei ole hagile kirjalikult vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Hageja ja kostja 1 on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib

poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus määras menetlusosalistele

tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti kohus teatas otsuse

avalikult teatavakstegemise aja. Hageja ja kostja 1 esitasid oma täiendavad seisukohad ja kohtu

nõutud selgitused.

2. Kostja 2 R. K. ei ole hagiavaldusele vastanud, mistõttu tema suhtes kohus rahuldab hagi

õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetatid kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

R.K. sai hagiavalduse lisadega ja menetlusse võtmise määruse, milles määrati kostjatele tähtaeg

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks, isiklikult allkirja vastu kätte 05.02.2014 (väljastusteade

toimikus lk 34). Samuti R. K. ei kasutanud 05.03.2014 määrusega antud täiendavat võimalust

esitada oma seisukoht hageja nõude osas. Hageja on hagiavalduses palunud tagaseljaotsuse

tegemist juhul, kui kostja määratud tähtpäevaks kirjalikult hagile ei vasta.

3. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt

kõiki asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

4. Pooled sõlmisid 28.06.2007 laenulepingu nr L070035356. Kostjad olid kaaslaenusaajad.

Lepingu alusel maksis hageja välja 450 000 Eesti krooni (28 760,24 €). Laenu kasutamise

otstarve oli korteriomandi, asukohaga x, ostmine. Kostjad rikkusid lepingu punktis 5.2.

sätestatud kohustust tasuda igakuiste osamaksetena laenu põhiosa ja intresse. Hageja on

võlgnevuse tõttu laenulepingu erakorraliselt üles öelnud alates 01.03.2011 (lk 14-15), sest

kostjad ei tasunud võlgnevust ka täiendavalt määratud tähtpäevaks. Kostjad lepingu ülesütlemist

vaidlustanud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt oli laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks

anda laenu ning laenusaaja põhikohustuseks on tagastada saadud rahasumma ning tasuda

kokkulepitud intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda

kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist.

VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2

vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on

hageja õigustatud nõudma kostjatelt enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressivõla ja

viivisevõla ning tasumata laenu põhiosa tasumist.

5. Kostja 1, R.R., tunnistab hagis esitatud põhivõla ja intressivõla olemasolu, kuid leiab, et tema

kohustus on tasuda pool sellest võlast, s.o 3409,23 € põhivõlga ja intressi 122 €. TsMS § 407 lg

1 teise lause alusel tuleb lugeda, et ka kostja 2, R.K., on põhivõla ja intressivõla olemasolu fakti

omaks võtnud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tuleb mõlema kostja suhtes rahuldada

põhiosa võlgnevuse 6818,46 € ja intressivõlgnevuse 244,01 € osas.

6. Hageja nõuab kostjatelt ka viivise 2957,31 € väljamõistmist. Kostja R. esimeses vastuses

hagile leidis, et hageja on põhjendamatult venitanud hagi esitamisega ligi kolm aastat ning

sellega põhjendamatult suurendanud viivisesummat. 04.04.2014 täiendavas vastuses kostja

vastuväidet viivisenõudele ei korranud. Kostja ei ole viivise vähendamiseks põhistatud taotlust

esitanud.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab hagejal viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni täieliku täitmiseni, mistõttu on kostja väited viivisesumma põhjendamatust suurendamisest

alusetud. Kostjatel endal oleks olnud põhivõlga tasuma asudes võimalik viivisesumma

suurenemist ära hoida.

Hagiavaldusele lisatud viivisearvestusest (lk 22) nähtuvalt hageja on arvestanud viivist perioodil

05.11.2010 kuni 05.01.2014 vastaval ajal võlgnetavalt põhiosa summalt (alates 01.03.2011

lepingu ülesütlemisest on viivist arvestatud kogu laenujäägilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandus kuni 14.04.2013 (kaasa

arvatud) 7 % aastas, alates 15.04.2013 lisandub 8% aastas. Vaatlusalusel perioodil on vastavalt

eeltoodule viivisemääraks olnud 8% - 8,75%. Eeltoodu alusel kohus rahuldab ka hageja

viivisenõude ja mõistab kostjatelt välja viivise 2957,31 €.

Kohus siinkohal märgib, et hageja on hagiavalduses esitanud nõude üksnes hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. TsMS § 367 kohast nõuet mõista pärast

hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuv viivis välja protsendina põhivõlast kuni kohustuse

täitmiseni ei ole hageja esitanud, kuigi on hagiavalduses hagihinna arvutamisel viidanud ka

TsMS § 133 lg-le 2 ja arvestanud hagihinna hulka ühe aasta viivisesumma. Ekslikult näidatud

hagihind selles asjas hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust ei mõjuta. Kohus on hagiavalduse

menetlusse võtmise määruses näidanud hageja tegelikult esitatud nõuetele vastava hagihinna,

hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

7. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue teenustasude võlgnevuse 569,27 € osas. Hageja

24.03.2014 täpsustas, et nõutavate teenustasude näol on tegemist hageja ühepoolselt kehtestatud

hinnakirja järgse leppetrahviga tagatisvara kindlustamise kohustuse rikkumise eest, mille

tasumise kohustus tuleneb kostjatel laenulepingu punktist 15.4.1. Viidatud sätte järgi on

laenusaaja kohustatud tasuma pangale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud

lepingus või panga kehtestatud ja panga teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta

paigutatud hinnakirjadega. Kohus leiab, et hageja viide lepingu punktile 15.4.1. leppetrahvi

tasumise nõude alusena ei ole asjakohane. Leppetrahvi näol ei ole tegemist teenustasuga ega

hagejale kulude hüvitamisega. Tagatise kindlustamisest tulenevate kulude hüvitamise

kohustusega lepingu punkti 15.4.1. alusel võiks olla tegemist siis, kui hageja oleks laenulepingu

punkti 18.7 alusel tagatisvara ise kindlustanud kostjate arvel.

8. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingust ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingus on

leppetrahvi tasumise kohustus eraldi sõnaselgelt sätestatud punktis 15.6.: kui laenusaaja rikub

ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud, lepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus

nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust.

Leppetrahvi maksmise kohustus laenulepingus on kohtu hinnangul tüüptingimusena tühine.

Kohus 05.03.2014 määruses juhtis poolte tähelepanu sellele, et leppetrahvi nõue võib olla

tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Vaidlust ei ole, et nii laenulepingu

punkt 15.6, kui ka hageja hinnakiri on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1

kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. VÕS §

42 lg 3 p 5 järgi loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult

suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruse kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Praeguses asjas

tingimus, mis võimaldab tagatisvara kindlustamata jätmise korral nõuda leppetrahvi kuni 5%

tasumata põhinõudest (s.h ka hageja hinnakirjas kehtestatud 31,96 € kuus), on laenusaajaid

ebamõistlikult kahjustav, sest üksnes tagatisvara kindlustamata jätmise fakt (kui ei ole toimunud

kahjujuhtumit) ei saa hagejale üldse kahju tekitada, kuid kostjatelt on võetud võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

9. Samuti kohus leiab, et VÕS §-ides 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega

vastuolus on hageja praktika nõuda tagatisvara kindlustamata jätmise eest laenusaajatelt mitme

aasta jooksul igakuiselt leppetrahvi tasumist selle asemel, et kasutada lepingus hagejale antud

võimalust vara endal kindlustada ja nõuda laenusaajalt kulude hüvitamist. Leppetrahvi nõudmine

(ja tasumine) ei anna kindlustusjuhtumi saabumise korral kummalegi poolele mingit kaitset ega

tagatist. Kahjujuhtumi saabumise korral on sellisel juhul selgelt nõrgem pool laenusaaja, sest ta

kaotab võimaluse katta laenu tagatisvara arvelt, kuid laenuandja on ilma igasuguse kahjuta

omandanud leppetrahvina tasutud summad ning talle jääb alles õigus nõuda laenusaajalt

lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu. Eeltoodu annab täiendava aluse jätta hageja leppetrahvi nõue rahuldamata.

10. Hagiavaldusele lisatud laenumaksete aruande väljatrükist (lk 18 – 21) nähtub, et hageja on

nõudnud leppetrahvi alates 30.07.2010 – 10.04.2012 igakuuliselt, viimati on kostjatelt

31.10.2010 teenustasude katteks laekunud 94 krooni 31.10.2010. Tasumata teenustasude summa

on 569,27 €.

Laenulepingu punkti 18.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud kindlustama lepingu täitmise

tagamiseks panditud vara alates tagatislepingu sõlmimisest ja tagama kindlustuslepingu ja

kindlustuskaitse kehtivuse kuni lepingu lõppemiseni. Laenuleping lõppes erakorraliselt

ülesütlemisega 01.03.2011. Hageja seisukoht, et kostjatel oli kohustus vara kindlustada kuni

tagatise võõrandamiseni, ei ole põhjendatud.

Lisaks hageja enda andmetel võõrandati tagatisvara täitemenetluses enampakkumise käigus

01.02.2012, kuid teenustasu (leppetrahvi) võlga hageja arvestab kuni 10.04.2012. Eeltoodust

tulenevalt on hageja leppetrahvi nõue osaliselt täiesti alusetu ja tuleks jätta rahuldamata ka juhul,

kui leppetrahvi kokkulepe ei oleks tüüptingimusena tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega.

11. Kohus leiab, et kostja R. väited selle kohta, et tagatisvara müüdi täitemenetluses alla

turuväärtuse, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest (kinnisvara

hindamise akt, lk 94 – 102) järelduvalt kasutas kohtutäitur kinnistu hindamisel eriteadmistega

isiku abi. Kinnisvara hind määrati hindamisel selle tegeliku seisu arvesse võttes, st arvestatud on

ka enne hindamist kostjate poolt väidetavalt tehtud parendused. Asjaolu, et hind on erinev,

võrreldes laenulepingu 2007.a sõlmimise ajaga, ei anna alust väita, et 22.11.2011 aktis eksperdi

nimetatud hind ei vastanud kinnistu turuväärtusele. Eksperdi arvamuses kahtlemiseks ei anna

alust see, et akti teisel lehel on hindaja ilmselt ekslikult nimetanud kinnistu omanikuna asjasse

mittepuutuva isiku nime.

Kostjad ei ole täitemenetluses täituri toiminguid ega otsuseid, sh kinnisasja arestimist ja sellele

hinna määramist, vaidlustanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 kohaselt võib

võlgnik kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217

sätestatud korras. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri tegevuse

või otsuse peale kaebust 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta otsusest või toimingust teada sai

või pidi teada saama, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada

kaebuses. Eeltoodu alusel kohus jätab R. R. väited tagatisvara turuhinnast odavama hinnaga

müümise kohta arvestamata.

12. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt summas 10 021,19 €. VÕS § 65

lg 2 alusel vastutavad kostjad võlgnevuse tasumise eest hageja ees solidaarselt. Kostjad

omavahelises suhetes peavad kohustuse täitma võrdsetes osades ning seega on kostjal, kes on

täitnud solidaarkohustusest rohkem kui poole, õigus nõuda teiselt kostjalt poolt kohustust ületava

summa tasumist.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldas hagi ligi 95% ulatuses ning hagi rahuldamata jäänud osa ei mõjutanud hagi esitamisel

nõutava riigilõivu suurust, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165

lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.

TsMS § 174 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik